Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Aleksander Narusbeki hagi KÜ Paasik vastu kahju hüvitamiseks. Aleksander Narusbeki tähtaja ennistamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-61893
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksander Narusbeki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aleksander Narusbek, esindaja vandeadvokaat Eve Selberg Kostja korteriühistu Paasik, esindaja juhatuse liige Allan Luik
Asja läbivaatamise kuupäev
1. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-61893.
2.Rahuldada Aleksander Narusbeki apellatsioonitähtaja ennistamise avaldus ja ennistada temale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Harju Maakohtu 3. märtsi 2015. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-61893. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määrata vandeadvokaadi Eve Selbergi riigi õigusabi tasuks kassatsioonimenetluses 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2015. a otsusega rahuldamata Aleksander Narusbeki (hageja) hagi korteriühistu Paasik (kostja) vastu 3000 euro 12 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja sai maakohtu otsuse kätte 4. märtsil 2015.
2.Hageja esitas 7. aprillil 2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning
apellatsioonitähtaja ennistamise avalduse. Avalduse kohaselt saatis hageja apellatsioonkaebuse epostile [email protected] ja [email protected] 6. aprillil 2015 kell 23.59, kuid kell 00.00 saabus hageja e-postile teade, et dokumentide maht on kohus.ee serveri jaoks liiga suur. Apellatsioonkaebus on allkirjastatud 6. aprillil 2015 kell 23.56. Hageja ei teadnud, et ringkonnakohtu server võib piirata saabuvate e-kirjade vastuvõtmist, kui dokumentide maht koos manustega osutub kuni 6 MB suuruseks. Hageja põhidokumendi (kaebuse) suurus oli 80 kB, manuseks oli mh kostja põhikiri PDF-faili kujul, mille maht oli 4,5 MB ja mis koos teiste manuseks olnud dokumendifailidega paisutas mahu üle 5 MB suuruseks. Hageja palus teavet, kas põhidokument võis jõuda kohtusse omaette või koos mõne manusega, ning taotles tähtaja ennistamist, sest tähtaja möödalaskmine põhjustaks talle olulise kahju. 7. aprillil 2015 edastas apellant apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ilma manusteta, mis olid kohtule esitatud juba varasema menetluse kestel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. mai 2015. a määrusega tähtaja ennistamise avalduse rahuldamata ja keeldus sama määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 6. aprill 2015, hageja esitas apellatsioonkaebuse 7. aprillil 2015 ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 6. aprillil 2015 kell 23.59 saadetud e-kiri ei ole ringkonnakohtuni jõudnud. Seda, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, on ka hageja ise tõdenud. Hageja põhjendab apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et temale ei olnud teada kohtu serveri mahupiirang. Hageja pidi tähtaja ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid teda apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada hageja teadmatust kohtu serveri mahupiirangu kohta. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule elektrooniliselt e-posti kaudu. Kohtule dokumentide elektroonilist esitamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336. Viidatud paragrahvi lg 3 kohaselt sätestab elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59. Selle määruse § 5 lg 2 kohaselt võib kohtule eposti teel esitatava e-kirja maht olla kuni 5 megabaiti. Mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksema mahuga e-kirjadeks. Mahupiirang, millest teadmatusele hageja tugineb, tuleneb seaduse alusel kehtestatud määrusest ning pidi seetõttu olema hagejale teada. Tegemist ei ole takistusega, millega hagejal ei olnud objektiivselt võimalik apellatsioonkaebuse esitamisel arvestada. Menetlusdokumendi esitaja peab dokumendi saatmisel olema hoolas ning võtma kasutusele vajalikud meetmed, et menetlusdokument jõuaks kohtusse õigel ajal. Praegusel juhul ei ole hageja teinud kõike mõistlikult võimalikku, et esitada menetlusdokument õigel ajal. Ennistamise taotlusest nähtub, et hageja saatis apellatsioonkaebuse 6. aprillil 2015 kell 23.59, sisuliselt jätmata endale võimalust tehnilise tõrke korral probleemi kõrvaldamiseks ja apellatsioonkaebuse tähtajal esitamiseks. Koos apellatsioonkaebusega on hageja esitanud ringkonnakohtule Justiitsministeeriumi 9. jaanuari 2015. a
vastuse hageja 27. novembri 2014 selgitustaotlusele. Sellest nähtub, et hageja oli teadlik, et menetlusdokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Viidatud vastuses selgitas Justiitsministeerium hagejale Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14 tehtud otsuse p-de 9 ja 10 sisu, milles leiti, et saatja ei saa eeldada menetlusdokumendi jõudmist kohtuni, kuni ta on saanud kättesaamist kinnitava elektroonilise kinnituse. Seega pidi hageja olema teadlik, et temal lasub kohustus menetlusdokumendi õigeaegseks toimetamiseks kohtule ning ta ei saa eeldada menetlusdokumendi kohtuni jõudmist enne, kui ta on saanud vastava elektroonilise kinnituse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja rahuldada tähtaja ennistamise avaldus ning saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti taotles hageja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 § 5 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Hageja väitel ei pidanud ta teadma 5 MB suurusest piirangust. Ta eeldas, et vähemalt 10 MB suurune fail ei tekita probleeme. Tegemist oli ootamatu menetlustoimingu tegemist takistava tehnilise olukorraga, mis on mõjuv põhjus. Hageja e-kiri ise vastas mahunõuetele, mahupiirangu ületamise põhjustas e-kirja manus. Määruse § 5 lg 2 on eksitav, sest sätestab piirangu vaid e-kirja mahule, mitte manuse mahule. See piirang on ka vananenud, mujal riigiasutustes on mahupiirangud nt 10 MB või
50 MB.
Määruse § 5 lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. Mahupiirang on ebaproportsionaalne, piirates kohtusse pöördumise õigust ja edasikaebeõigust. Hagejale kassatsiooniastmes riigi õigusabi korras määratud esindaja palub määrata kindlaks õigusabi tasu suuruse ja hüvitada talle 360 eurot.
5.Kostja leidis, et ringkonnakohtu määrus on õiguspärane.
6.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis tekkinud põhimõttelist laadi eriarvamuste tõttu 1. detsembri 2015. a määrusega asja lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse (sama seisukohta on väljendatud nt Riigikohtu 12. märtsil 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-20-13 tehtud määruse p-s 8).
9.Riigikohus on TsMS § 336 lg 2 esimese ja teise lause ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 7 lg 1 (e-kirjaga
dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) tõlgendamisel väljendanud seisukohta, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9). Seda õiguslikku seisukohta menetlusdokumendi esitamisel e-kirjaga on korratud nt Riigikohtu 11. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14 tehtud määruse p-s 10 ja Riigikohtu
30.septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-96-15 tehtud määruse p-s 17. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel on praeguses asjas apellatsioonkaebus esitatud pärast tähtaja möödumist. Hageja ei ole saanud kinnitust tähtajal apellatsioonkaebuse esitamise kohta, vaid on saanud kinnituse selle kohta, et menetlusdokumendi esitamine on ebaõnnestunud.
10.Kui menetlustoiming on õigel ajal jäänud tegemata mõjuval põhjusel, on menetlusosalisel võimalik TsMS § 67 lg 1 kohaselt taotleda tähtaja ennistamist. Kolleegium on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu. Riigikohus on olnud seisukohal, et isegi menetlusosalise enda arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks; küll peab tõrge olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (vt Riigikohtu 16. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18).
11.Praegusel juhul ei olnud tegemist tõrkega hageja arvutisüsteemis, vaid kohtu dokumentide vastuvõtusüsteem ei suutnud vastu võtta hageja e-kirja teel esitatud apellatsioonkaebust. Korra § 5 lg 2 esimene lause sätestab, et e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 5 megabaiti. Kolleegiumi arvates tuleb korra § 5 lg 2 esimest lauset tõlgendada nii, et see kehtib üksnes apellatsioonkaebuse, mitte aga apellatsioonkaebuse lisade kohta. Hageja esitatud väidete kohaselt oli tema apellatsioonkaebuse maht 80 kB. Kuna 6. aprillil kell 23.56 allkirjastatud apellatsioonkaebuse pikkus on toimiku andmete kohaselt (III kd, tl 4-6) neli lehekülge ja see on DOC-formaadis (III kd, tl 7), on kolleegiumi hinnangul usutav, et apellatsioonkaebuse enda maht ei ületanud 5 MB. Kuna kohtuserver ei võtnud mahunõuetele vastavat apellatsioonkaebust vastu ega salvestanud seda ettenähtud andmebaasi, ei olnud kohtuserveri tehniline võimekus kooskõlas korra § 5 lg 2 nõuetega. Sellises olukorras peab kolleegium põhjendatuks ennistada hagejale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole korra § 5 lg 2 vastuolus põhiseadusega, kuivõrd dokumendi kohtusse esitamisel tekkivad probleemid on võimalik ületada nimetatud sätet põhiseaduspäraselt tõlgendades ning vajadusel menetlustähtaega ennistades.
Kolleegium märgib, et korra 5 lg 2 järgne 5 megabaidi suurune mahupiirang kehtib alates 2009. a
10.aprillist (korra § 5 lg 2 varasema redaktsiooni kohaselt tehti e-kirja mahupiirang teatavaks Justiitsministeeriumi kodulehel) ning võib olla praeguseks vananenud. Eelnev ei tähenda, et kohtule (e-kirja teel) elektrooniline ligipääs peaks olema mahuliselt piiramatu või et e-kirja teel dokumentide esitamise võimalus tuleks üldse kaotada, kuid arendamist vajaks võimalus esitada mahukaid lisadokumente (nt nagu praeguses asjas PDF-formaadis dokument, mahukad ehitusprojektid, fotod jms) elektrooniliselt kohtule ilma probleemideta.
13.Menetluskulud määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
14.Riigikohtu 17. juuni 2015. a määruse kohaselt on hageja vabastatud kassatsioonikautsjoni tasumisest, hüvitamise kohustusega hagi rahuldamata jätmise korral.
15.Kolleegium leiab, et vandeadvokaadi Eve Selbergi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kolleegium tasu suuruseks 360 eurot. Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel advokatuur. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.