Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-19-11888 30. august 2019, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
V Si (S) hagi G Sa vastu abielulahutuse nõudes 3500 eurot Hageja: V S (isikukood XXX) Kostja: G Sa (isikukood xxx) Hagimenetlus 30.08.2019, kohtuistungit pidamata
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilasi nr 2-19-11888
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtusse 8. augustil 2019 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu oli registreeritud 7. detsembril 2001. Poolte abielulised suhted lõppesid mõni aasta tagasi. Abikaasad elavad erinevates riikides ning ei tegele ühise majapidamisega, igaüks neist elab oma elu. Hageja leiab, et suhtel ei ole tulevikku ja seda pole mõtet jätkata. Hageja pöördub kohtu poole kuna abikaasa ei ole nõus lahutada abielu perekonnaseisuosakonna kaudu. Viru Maakohus 12. augusti 2019 määrusega võttis hagi menetlusse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ja TsMS § 132 lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti ning seega antud asja hagihind moodustab 3500 eurot.
Kostja võttis hagi õigeks. Hagi vastuse kohaselt kostja on nõus abielu lahutamisega. Pärast abielu lahutamist soovib kostja tagastada neiupõlvenime G .
Hageja Kohus kuulas hageja telefonitsi ära 23. augustil 2019. Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, palus lahutada abielu. Hageja palus ära kuulata teda telefonitsi ja mitte kutsuda kohtuistungile, kuna ta elab pidevalt Soomes, töötab seal ja Eestisse on raske tulla. Hageja seletas kohtule, et kostjaga lõppesid igasugused, s.h abielulised, suhted umbes kaks aastat tagasi või koguni rohkem. Kostja elab alaliselt Eestis, hageja aga Soomes, hageja käib Eestis harva ja kui käib, siis kostjaga ikkagi ei suhtle. Pooltel on ühine laps, kelle ülalpidamiseks maksab hageja elatist. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada enam ei saa, leppimisaega hageja ei soovi. Kostjal on tänaseks uus elukaaslane. Abielludes ei muutnud hageja perekonnanime. Kohus teatas hagejale, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 30. augustil 2019. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-19-11888
Kostja Kohus kuulas kostja telefonitsi ära 23. augustil 2019. Kostja kinnitas kohtule, et on abielu lahutamisega nõus. Kostja seletas, et pooltel ei ole abielulisi suhteid rohkem kui kaks aastat. Umbes viis aastat tagasi sai kostja teada, et hagejal on teise naisega suhe. Hoolimata sellest pooled suhteid taastasid, siis taas katkesid ja see oli mitmel korral. Kuid kui kostja sai teada, et hageja armuke on rase ja x sünnitanud tütart, pooled igasugu suhteid ära lõppesid ja kostja tegi otsuse, et tagasiteed ei ole ja asus oma elu korraldama. Hetkel on ka kostjal elukaaslane. Abielu lahutamise järgselt soovib kostja perekonnanime „G “ taastamist. Kostja leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid taastada võimalik pole. Leppimisaega kostja ei soovi. Kostja palub asja läbivaatamist kohtuistungit pidamata. Kohus teatas kostjale, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 30. augustil 2019. Kohtudokumendid palub kostja edastada e-toimiku kaudu.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 63 abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hagiavalduses hageja väidete kohaselt poolte abielulised suhted lõppesid mõni aasta tagasi. Hageja täpsustas kohtu poolt 23. augustil 2019 ärakuulamisel, et kostjaga lõppesid igasugused, s.h abielulised, suhted umbes kaks aastat tagasi või koguni rohkem. Kostja seletas kohtu poolt 23. augustil 2019 ärakuulamisel, et kui kostja sai teada, et hageja armuke on rase ja 07. augustil 2017 sünnitanud tütart, pooled igasugu suhteid ära lõppesid. Kohus järeldab, et poolte abielulised suhted on lõppenud hiljemalt 2017. aasta augustis. Pooled elavad eraldi, kostja elab koos poolte ühise lapsega alaliselt Eestis, hageja aga Soomes. Kohus tegi kindlaks, et abielulahutuse nõue on põhjendatud, sest abielulised suhted on katkenud, abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Hageja on kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Kostja leiab samuti, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-19-11888
Kohus võtab arvesse asjaolud, et pooled elavad erinevates riikides, pooled on elanud kaks aastat eraldi ning et pooltel on loodud faktiliselt uued pered, hageja perre on sündinud laps. Mõlemad abikaasad on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada. Lähtudes eeltoodust ja PKS § 67 lg-st 2 eeldab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Kohus loeb, et poolte abielusuhted on lõppenud ning eeltoodu alusel tuleb poolte vahel sõlmitud abielu lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Hageja palus abielu lahutamise järgselt taastada neiupõlvenimi ehk esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri andmete kohaselt hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimeks oli G , seega abielu lahutamise järgselt taastatakse kostjal perekonnanimi G .
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.