4.Jätta YY menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17566 Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.XX (hageja või laps) esitas kohtule hagi YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni järgmiselt: 20. novembrist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 summas 250 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2019 seaduses sätestatud miinimummääras. Lisaks palub hageja välja mõista tagasiulatuvalt kostja poolt vähemtasutud elatis 2018. aasta septembrikuu eest summas 50 eurot, sest septembris tasus kostja elatist vaid 200 eurot. Samuti on elatise võlgnevus 2018. aasta novembrikuu eest summas 100 eurot, sest kostja tasus oktoobris elatist 400 eurot, millest hageja arvestab novembrikuu elatise katteks 150 eurot. Hageja märgib, et kuigi kostja on tasunud eelnevalt elatist suuremas summas kui seadusest tulenev miinimummäär, tuleb lugeda enamtasutu annetuseks või kingituseks, sest pooled ei ole kokku leppinud elatise etteulatuvas tasumises. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi esitamine on pahatahtlik, sest kostja on tasunud vabatahtlikult elatist hageja seadusliku esindaja arvelduskontole alates hageja vanemate lahutuse jõustumisest, s.o 23. märtsist 2018 selgitusega “alimendid“ või “toit“. Mitmed tasumised on suuremas ulatuses kui seadusest tulenev elatise miinimummäär ja seda seetõttu, et kostja omab hooajalist tööd, mis võimaldab tööperioodil tasuda elatist etteulatuvalt. Kostja ei nõustu elatise võlgnevusega, sest see on tasutud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, sest kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks.
22.jaanuari 2019 e-kirjas märgib kostja, et on tasunud elatise võlgnevuse 150 eurot, kuid jääb enda seisukohale kindlaks, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 20. veebruari 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 1. jaanuarist 2019 seaduses sätestatud miinimummääras, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades poolte kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 258 eurot.
Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja tasus hagejale alates septembrikuust 2018 elatist vähem 150 euro ulatuses, kuid kuna see on menetluse kestel tasutud, on tagasiulatuva elatise väljamõistmise vajadus ära langenud. Arvestades, et kostja on nõustunud hagejale tasuma igakuist elatist summas 250 eurot ja teinud seda ka menetluse kestel kuni 2018 lõpuni, siis rahuldas kohus hagi alates 1. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud elatise miinimummääras.
Menetluskulude jaotusel tugines maakohus TsMS § 163 lg-le 1 leides, et kuna hagi rahuldati osaliselt, on põhjendatud jätta poolte menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17566
Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Hageja hinnangul on kostja elatise 150 eurose võlgnevuse ja hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2018 elatise 250 euro väljamõistmise osas õigeks võtnud, mida näitab vastavate summade kohtumenetluse kestel tasumine. Seega on maakohus alusetult jätnud hagi vastavas osas rahuldamata. Lisaks ei ole kohus arvestanud menetluskulude jaotamisel õigeksvõtuga. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et puudus alus kostjalt hageja menetluskulude täielikuks väljamõistmiseks, on kohus põhjendamatult jätnud menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Maakohus oleks pidanud lähtuma hagi rahuldamise proportsioonist. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu, paludes jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse muutmiseks.
Osas, millega maakohus rahuldas hagi elatise alates 1. jaanuarist 2019 seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistmiseks, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
10.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotamise osas täies ulatuses ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Käesolevas asjas lahendati PKS § 97 p-st 1 ja §-st 108 tulenev elatise nõue, mis on hagiline perekonnaasi. Maakohus jõudis järeldusele, et kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt on hagi esitatud põhjendatult, kuid kuna kostja on kohtumenetluse ajal tasunud hagejale elatise võlgnevuse katteks 150 eurot ja hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2018 tasumisele kuuluva elatise katteks 250 eurot, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdsetes osades poolte kanda hagi osalise rahuldamise tõttu.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17566
13.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus õigustatult hagi rahuldamata ulatuses, milles kostja oli kohtumenetluse ajal haginõuded osaliselt tasunud, sest vähemalt üldjuhul tuleb elatise nõude rahuldamisel arvestada ka sellega, millises ulatuses on ülalpidamise andmiseks kohustatud vanem seda kohtumenetluse ajal teinud (vt RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 18 teine lõik, ja selles viidatud RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 11). Vaidlust ei ole, et kostja on kohtumenetluse ajal tasunud 150 eurot (tl 58) ning 8. detsembril 2018 250 eurot (tl 21). Menetluse kestel tasutud elatise maksetega arvestamata jätmine võib põhjustada asjatuid vaidlusi hilisemas täitemenetluses, seda muuhulgas juhul, kui elatis mõistetakse välja mitme erineva perioodi katteks ja makseid kajastavatest dokumentidest ei tarvitse olla üheselt selge, millise kohustuse katteks on iga makse tehtud.
14.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja poolt kohtumenetluse ajal maksete tegemine samastatav hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 tähenduses, sest kostja on olnud terve menetluse seisukohal, et ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud, vaid täitnud seda vabatahtlikult (vt 10. detsembri 2018 vastukiri [tl 19-24] ja 26. detsembri 2018 kostja seisukoht [tl 42-47]). Seetõttu ei ole maakohus põhjendatult arvestanud kostja poolt kohtumenetluse ajal maksete tegemist hagi õigeksvõtuna ning jätnud hagi kostja poolt teostatud maksete ulatuses seetõttu põhjendatult rahuldamata.
15.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud.
16.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 kohaldamise esmaseks eelduseks on hagi osaline rahuldamine (vt V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 775, p 3.1) ning kulude kandmist võrdsetes osades ei peaks kohtud enam täiendavalt põhjendama, sest see on eeldatav kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise korral (vt V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 777, p a). Ringkonnakohus rõhutab, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus, kuivõrd selles menetluses ei ole kohus seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda (vt nt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11). Seetõttu ei ole elatise asjades menetlusosalistel üldjuhul lepingulise esindaja võtmine ka vajalik, kuid juhul, kui menetlusosaline seda siiski teeb, peab ta arvestama vajadusel selleks tehtud kulutuste kandmisega. Arvestades, et hagejat esindas käesolevas menetluses kvalifitseeritud jurist, sai esindaja sellega mõistlikult ka arvestada ning sellest esindatavat teavitada. Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud põhjendustel alust jaotada menetluskulusid ka proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega.
17.Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata TsMS § 164 lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Osundatud normi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole asjas esitatud.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17566
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad erandlikud asjaolud (TsMS § 164 lg 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (s.o ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (TsMS § 163 lg 1), lähtus maakohus praegusel juhul õigustatult eeldatavast hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotamise reeglist, jättes menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
19.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldatud, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on taotlenud apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist 624 euro ulatuses, mis kohtule esitatud arve kohaselt on tekkinud õigusabi saamisest (tl 83). Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Kuna kohtutoimikust ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, siis ei kuulu taotletav menetluskulu hagejalt kostjale hüvitamisele. Seetõttu jätab kolleegium kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.