Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KÜ Siimusti Torn esitas 30.04.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse eseme kuuluvuse tuvastamiseks ühe abikaasa lahusvarasse. Hagiavaldusest nähtuvalt andis kohus 09.04.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-54380 surnud Vxxxxxxx Vxxxxxxx pärandvara hooldajale loa võõrandada pärandvara hulka kuuluv korteriomand registriosa nr 2021435, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteri nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Korteriomandi müügitehingu ettevalmistamisel notaribüroos selgus, et Rahvastikuregistri andmetel on Vxxxxxxx Vxxxxxx lahutatud. Lahutus dokumenteerimata. Samas korteriühistu juhatuse esimees Vxxxxxxx Vxxxxxxx korterist viimase asjade hulgast abielutunnistust ega ka lahutustunnistust ei leidnud. Lisaks ei ole hagejal õnnestunud saada informatsiooni Vxxxxxxx Vxxxxxxx abielu sõlmimise, selle lahutamise ega ka abikaasa elukoha kohta. Hageja tegi vastavasisulise päringu Tabivere Vallavalitsusele, kelle andmetel saabus Vxxxxxxx Vxxxxxx Eestisse Komi ANSV-st Vorkuta linnast ning asus 04.11.1985. a elama Jõgeva rajooni Tabivere külanõukogu (edaspidi) k/n xxxx külla. Vxxxxxxx Vxxxxxx lahkus Tabivere k/n 03.07.1987. a Jõgeva rajooni Jõgeva k/n xxxxxxxx alevikku. Tabivere Vallavalitsusele teadaolevalt saabus Mxxxx VxxxxxxxxUkraina NSV-st Taga-Karpaatia oblastist Rahhovi rajoonist ja asus 17.01.1986. a elama Jõgeva rajooni Tabivere k/n xxxx külla. Mxxxx Vxxxxxxx lahkus Tabivere k/n tagasi Ukraina NSV-sse Taga-Karpaatia oblastisse Rahhovi rajooni 22.09.1986. a. Hagejale ei ole teada, kas Mxxxx Vxxxxxxx on elus või mitte. Hageja taotleb käesoleva tsiviilasja menetluskulude katmist pärandvara hulka kuuluva korteriomandi võõrandamisest saadud vahenditest. 13.10.2016. a pöördus KÜ Siimusti Torn esindaja notaribüroo poole eesmärgiga saada teavet Vxxxxxxx Vxxxxxxx pärijate kohta. Kuna päringule vastust ei saadud, tegi korteriühistu esindaja 18.05.2018. a uue päringu, millele samuti ei ole vastust saadud. Hagejale teadaolevalt ei ole Vxxxxxxx Vxxxxxxx pärimismenetlus lõpule viidud ning kellelegi pärimistunnistust väljastatud ei ole. Seega on tekkinud olukord, kus Tartu Maakohtu 09.04.2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-54380 ei ole täidetav, kuna ei ole tuvastatud korteriomandi kuulumine Vxxxxxxx Vxxxxxxx lahusvara hulka. Hageja leiab, et isegi kui Vxxxxxxx Vxxxxxxxxja Mxxxx Vxxxxxxxxabielu on lahutamata või on lahutatud peale 02.03.2006. a, s.o peale korteriomandi omandamist, tuleb abikaasade abieluliste suhete lõppemise ajaks lugeda 22.09.1986. a, mil Mxxxxxxxxxxxxx lahkus elama Ukraina NSV-sse, millest omakorda tulenevalt tuleb kõnealune korteriomand lugeda Vxxxxxxx Vxxxxxxx lahusvaraks.
2.Tartu Maakohtu 20.05.2018. a määrusega võttis kohus KÜ Siimusti Torn hagi Mxxxx Vxxxxxxx vastu korteriomandi kuuluvuse tuvastamiseks Vxxxxxxx Vxxxxxxx lahusvara hulka. Kohus määras, et hagejal tuleb võimaluse korral täpsustada kostja isikukoodi või sünniaega ning tema võimalikku elu- või viibimiskohta. Lisaks tuleb hagejal esitada tõendid vaidlusaluse korteriomandi omandamise kohta ja omanike abielusuhete kohta.
3.30.05.2019. a esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele ning taotlus etsiviilasjas tõendite kogumiseks. Hagejale teadaolevalt on Mxxxx Vxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a. Kostja elu- ega ka viibimiskohta hagejal täpsustada ei õnnestunud. Samuti puuduvad hagejal tõendid
2 (6)
Vxxxxxxx Vxxxxxxx perekonnaseisu kohta. Lisaks ei ole hagejal võimalik kohtule esitada korteriomandi omandamise algdokumenti. Hageja taotleb kohtult TsMS § 236 lg-te 2, 3 alusel 02.03.2006. a asjaõiguslepingu välja nõudmist.
4.06.06.2019. a määrusega rahuldas kohus KÜ Siimusti Torn taotluse tõendi kogumiseks ning kohustas Tartu Maakohtu kinnistusosakonda esitama kohtule korteriomandi (registriosa nr 2021435, asukohaga Jõgeva maakond, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx reaalosa eluruum nr x) omandamise algdokumendi, s.o 02.03.2006. a sõlmitud asjaõiguslepingu.
5.Tartu Maakohtu 25.06.2019. a määrusega toimetas kohus kostjale Mxxxx Vxxxxxxxxx avalikult kätte kohtukutse, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määras istungi toimumise ajaks 07.08.2019. a algusega kell 14.00 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Nimetatud kuupäeval toimus tsiviilasjas nr 2-19-6860 kohtuistung, kuhu ilmus KÜ Siimusti Torn juhatuse liige Mxxxx Vxxxx, kes jäi hagiavalduses esitatu juurde. Ilmumata Mxxxx Vxxxxxxx.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud hageja seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lahendab asja sisulise otsusega TsMS § 414 lg.1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud.
7.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt Vxxxxxxx Vxxxxxxxsuri xxxxxxxxxx. a (tl 14). Vaidlust ei ole selles, et Vxxxxxxx Vxxxxxxxxx jäi pärandvara - korteriomand Jõgeva maakonnas, xxxxxxxvallas,xxxxxxxx alevikus, xxxxxxx reaalosa eluruum nr x. Tartu Maakohtu 27.12.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-54380 (tl 17-18) määras kohus xxxxxxxxxx. a surnud Vxxxxxxx Vxxxxxxx pärandvara KÜ Tellissaare 5, registrikood 80037589 (käesolevalt KÜ Siimusti Torn, registrikood 80037589 - tl 9). Kohus määras pärandvara hooldaja kohustuseks pärandvara säilimise tagamise, andmete esitamise pärandvara inventuuri tegijale ja kohtule, pärandaja kohustuste kandmine tema vallasvara arvelt. Kohus määras pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäitur Ivi Kalmeti. Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et avaldajale teadaolevalt on Vxxxxxxx Vxxxxxxxxlähisugulasteks tema poeg Dxxxx Vxxxxxxx kes elab Venemaal ning tütar NxxxxVxxxxxxx, kes elab Ukrainas. Pärijad ei ole asunud pärandvara hooldama ega ole pärandi vastuvõtmise vormistamiseks pöördunud notari poole. Tartu Maakohtu 09.04.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-54380 (tl 15-16) andis kohus pärandvara hooldajale KÜ-le Siimusti Torn loa võõrandada xxxxxxxxxx. a surnud Vxxxxxxx Vxxxxxxx pärandvara hulka kuuluv korteriomand. Tsiviilasja nr 2-19-6860 materjalidest nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi müügitehingu ettevalmistamisel notarite Annika Kuimeti, Kadri Pappeli ja Mari-Liis Parmase notaribüroos Tallinnas selgus, et Rahvastikuregistris on Vxxxxxxx Vxxxxxxxx(surnud xxxxxxxxxx. a) kohta tehtud kanne „lahutatud dokumenteerimata“. Hageja on kohtule avaldanud, et Vxxxxxxx Vxxxxxxx abikaasaks võis olla Mxxxx Vxxxxxxx, kelle võimalik sünniaeg on xxxxxxxxxxx a. Hageja taotleb korteriomandi registriosa nr 2021435, asukohaga Jõgeva maakond, xxxxxxxvald, xxxxxxxi alevik, xxxxxxx reaalosa eluruum nr x, kuuluvuse tuvastamist Vxxxxxxx Vxxxxxxx lahusvara hulka. Selleks, et kohus saaks tuvastada korteriomandi kuuluvuse Vxxxxxxx Vxxxxxxx lahusvara hulka või abikaasade ühisvarasse, tuleb kohtul tuvastada, kas Vxxxxxxx Vxxxxxx oli abielus ning kui Vxxxxxxx Vxxxxxx oli abielus, siis kas abielu lahutati või mitte ning millal abielu lahutati.
3 (6)
8.Tartu Vallavalitsuse andmetel (tl 6) saabus Vxxxxxxx VxxxxxxxEestisse Komi ANSV-st Vorkuta linnast ning asus 04.11.1985. a elama Jõgeva rajooni Tabivere k/n xxxxxkülla. 03.07.1987. a Vxxxxxxx Vxxxxxx vahetas elukohta ning asus elama Jõgeva rajooni Jõgeva k/n xxxxxxxx alevikku. Hagejale teadaolevalt (tl 22) võis Vxxxxxxx Vxxxxxxx abikaasaks olla xxxxxxxxxx. a sündinud MxxxxxVxxxxxxxx Tartu Vallavalitsuse andmetel saabus MxxxxVxxxxxxxxEestisse Ukraina NSV-st Taga-Karpaatia oblastist Rahhovi rajoonist ning asus 17.01.1986. a elama Tabivere k/n xxxx külla, kuid juba 22.09.1986. a suundus ta tagasi Ukraina NSV-sse Taga-Karpaatia oblastisse Rahhovi rajooni. Rahvastikuregistri andmetel (tl 12) on Eestis registreeritud kokku 10 Mxxxx Vxxxxxxx nimelist isikut, kellest 4 on 14.05.2019. a seisuga surnud ning nelja sellenimelise isiku kohta andmed puuduvad, sh kahe MxxxxxVxxxxxxx nimelise isiku kohta puudub muu hulgas ka isikukood. Seejuures on kohtu hinnangul oluline seegi, et ükski Rahvastikuregistrisse kantud Mxxxx Vxxxxxxx nimelistest isikutest ei ole sündinud xxxxxxxxxx. a. Kohus märgib siinkohal, et kuna hageja poolt esitatud Mxxxx Vxxxxxxx sünniaeg, s.oxxxxxxxxxxx. a, on üksnes oletuslik-sellist sünniaega ei ole keegi kinnitanud ning seda ei nähtu ka ühestki ametlikust dokumendist, siis ei ole kohtule teada, kas Rahvastikuregistrisse kantud Mxxxx Vxxxxxxxxnimeliste isikute hulgas võib olla ka kostja. Hageja seaduslike esindaja KÜ Siimusti Torn juhatuse liige Mxxxe Vxxxx kinnitas 07.08.2019.a toimunud kohtuistungil, et on kogu aeg elanud Siimustis samas majas (xxxxxxx) ning seetõttu ka teab, et Vxxxxxxx Vxxxxxx tuli Siimustisse elama Komi ANSV-st ning asus tööle Jõgeva EPT-sse. Asjaolu, et Mxxxx Vxxxx elukohaks on alates 10.07.1970. a Siimusti alevik, xxxxxxxx nähtub ka Rahavastikuregistri väljavõttest (tl 13). Mxxxx Vxxxx selgituste kohaselt elas Vxxxxxxx Vxxxxxx korteris koguaeg üksinda ning korteriühistu esindaja ei näinud ka kunagi, et keegi kolmas isik Vxxxxxxx Vxxxxxxx elukohas käiks. Vxxxxxxx Vxxxxxx suri üksinda oma korteris ning keegi ei ole tema vastu peale seda huvi tundnud. Ilmselt vald mattis Vxxxxxxx Vxxxxxxx. Korteriühistu esindaja ei tea Mxxxx Vxxxxxxxxx midagi ning ta kinnitas kohtuistungil, et Vxxxxxxx Vxxxxxxx juurde Siimustisse Mxxxx Vxxxxxxx elama ei asunud. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et 07.08.2019. a toimunud kohtuistungile kutsuti ka kostja Mxxxx Vxxxxxxx. Tulenevalt asjaolust, et nii hagejal, kui ka kohtul puudusid andmed kostja võimaliku elu- ja/või viibimiskoha kohta, samuti kostja isikukood, toimetati kohtukutse kostjale kätte avalikult avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning keegi ei võtnud kohtuga ka ühendust seoses väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtukutsega. Tulenevalt asjaolust, et Rahvastikuregistri andmetel on Vxxxxxxx Vxxxxxxx perekonnaseis „lahutatud dokumenteerimata“, tegi kohus 06.06.2019. a päringu Siseministeeriumile (tl 27), et teada saada, milline dokument või asjaolu oli märgitud kande tegemise aluseks. Siseministeeriumi vastusest (tl 34) nähtub üheselt, et Eestis ei ole registreeritud Vxxxxxxx Vxxxxxxx abielu ega ka abielu lahutust. Samuti ei leidu Siseministeeriumi arhiivis välisriigi dokumenti VxxxxxxxxVxxxxxxx abielu ega ka selle lahutamise kohta. Vxxxxxxx Vxxxxxxx perekonnaseis „lahutatud dokumenteerimata“ on Rahvastikuregistrisse kantud 1996. a esitatud sissekirjutusteate alusel, kuhu see märgiti ütluspõhiselt. Veelgi enam, Siseministeeriumi kinnitusel ei oma isiku perekonnaseis „lahutatud dokumenteerimata“ Rahvastikuregistris õiguslikku tähendust ning seda tulenevalt asjaolust, et andmed ei ole kantud perekonnaseisuakti ega välisriigi dokumendi alusel.
4 (6)
Eeltoodule tuginedes saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et VxxxxxxxxVxxxxxxxei ole olnud abielus, mistõttu omakorda saab korteriomandi, registriosa nr 2021435, asukohaga Jõgeva maakond, xxxxxxxvald, xxxxxxxx alevik, xxxxxxreaalosa eluruum nr x, näol tegemist olla üksnes Vxxxxxxx Vxxxxxxx lahusvaraga perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 1 mõistes. Kohtu sellesisulist veendumust kinnitab ka 02.03.2006. a notariaalselt sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (tl 40-43; 38-39), millest nähtuvalt on Vxxxxxxx Vxxxxxxxainuisikuliselt nimetatud kuupäeval Jõgeva Vallavalitsuselt (volitatud esindaja SxxxxxKxxxx) ostnud kõnealuse korteriomandi. Veelgi enam, kinnisturegistri andmetel (tl 5; 11) on Vxxxxxxx Vxxxxxxx02.03.2006. a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel 05.05.2006. a kinnisasja (registriosa nr 2021435, asukoht Jõgeva maakond, xxxxxx vald, xxxxxxxi alevik, xxxxxxxxxxx korter nrxx) ainuomanikuna kantud kinnistusraamatu II jakku. Menetluskulude jaotus
9.Hageja on hagiavalduses märkinud hagihinnaks 3500 eurot, lähtudes seejuures TsMS §-st 125 ja § 132 lg-st 1 nende koostoimes. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis on käesolevas asjas menetluskuluks. Hageja taotleb käesoleva tsiviilasja menetluskulude katmist korteriomandi võõrandamisest saadud vahenditest. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Tulenevalt asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-13-54380 esitatud pärandvara inventuuri aruande kohaselt hindas kohtutäitur kõne all oleva korteriomandi väärtuseks 2000 eurot, aga ka TsMS § 136 lg-s 2 sätestatust ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-31-10 (p 32), määras kohus 20.05.2019. a käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2000 eurot. Käesolevas tsiviilasjas ei ole ilmnenud täiendavaid andmeid korteriomandi turuväärtuse kohta. KÜ Siimusti Torn juhatuse liige kinnitas kohtuistungil üksnes asjaolu, et korteril lasub võlg ligikaudu 6000 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt, kui tsiviilasja hind on kuni 2000 eurot (kaasa arvatud), tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot. Seega on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu suuremas määras, kui seda näeb ette riigilõivuseadus. TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, siis enam tasutud osas riigilõiv tagastatakse. Seega tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõiv summas 75 eurot tagastada, kandes see KÜ Siimusti Torn arveldusarvele nr EE441010102032018000 AS-is SEB Pank.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud taotluse katta asja menetluskulud pärandvara hulka kuuluva kinnistu võõrandamisest saadud vahenditest. PärS § 142 lg.1 järgi pärast pärandvara inventuuri tegemist tasutakse esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja menetlemise kulu tuleb lugeda pärandvara valitsemisega seotud kuluks. Hageja on Vxxxxxxx Vxxxxxxxxpärandvara hooldaja, kellel tuli kindlaks teha vara tegelike omanike ring. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on kohtu hinnangul põhjendatud rahuldada pärandi hooldajast hageja taotlus katta hageja menetluskulud pärandvara arvel.
5 (6)
Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot, mis tuleb katta pärandvara (KÜ Siimusti Torn korteriomandi (registriosa nr 2021435, asukohaga xxxxxxx, reaalosa korter nr xxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxxxxx, Jõgeva maakond) arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.