2-18-13286
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2016, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-13286
Kohtuasi
A Sa hagi A Si vastu abielulahutuse nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
A Sa (isikukood xxx)
Kostja:
A S (isikukood xxx)
Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-18-13286 Viru Maakohtu menetluses on A Sa hagi A Si vastu abielulahutuse nõudes. Kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Vene Föderatsiooni kohus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu tagastas Viru Maakohtule kostjale kättesaamiseks ja teda ärakuulamiseks saadetud dokumendid teatisega, et ei olnud võimalik kostjale dokumente kätte toimetada ega teda ära kuulata, sest adressaat ei ilmunud kohtusse. Vene Föderatsiooni pädeva asutuse 20.03.2016 registri tõendi kohaselt on kostja registreeritud aadressil xxx. Kohus 06.08.2019 kohtunõudega selgitas hagejale õiguslikku olukorda, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis, kus ei õnnestunud talle hagimaterjale kätte anda ning Eesti kohtul puuduvad võimalusi kasutada Eesti seaduses sätestatud sunnivahendeid kostja kohtusse ilmumise tagamiseks ja teda ärakuulamiseks. Seega ei ole kohtul võimalust asja lahendada ning hagi kuulub läbivaatamata jätmisele. Kohus küsis hageja seisukoha asja edasimenetlemise kohta, st teatada kohtule kas hagejal on ettepanekud seoses kostjale hagi kättetoimetamise ja tema ärakuulamise korraldamisega. Hageja esitas kohtule teate, et tema saatis kõik dokumendid tähitud postiga kostjale. Kohtujurist telefonitsi selgitas hagejale, et ei piisa sellest, et hageja saatis ise dokumendid. Kohtul on kohustus abielulahutuse asjas kuulata pooli isiklikult ära, mis ei ole võimalik olukorras, kus kostjat ei saa kätte tema elukoha riigis. Kohus andis hagejale tähtaja, et proovida võtta ühendust kostjaga ja teatada kohtule, kuidas saab kuulata kostjat ära. Hageja esitas 27.08.2019 kohtule avalduse, milles palub lõpetada menetlus ja tagastada talle tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada ja kuulata kostjat ära Vene Föderatsiooni pädeva kohtu kaudu. Vene Föderatsiooni pädeva asutuse poolt teatatud andmetel on kostja elukoht Vene Föderatsioonis, kuid dokumente ei ole talle võimalik kätte toimetada, sest kostja ei ilmunud dokumentide kättesaamiseks ja ärakuulamiseks kohtusse. Seega käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus kostja elukohaaadress Vene Föderatsioonis on teada, kuid kohtul puudub võimalus talle dokumente kätte anda ega korraldada tema ärakuulamist. Abieluasjas on kohtul kohustus pooli isiklikult ära kuulata TsMS § 346 lg 2 lähtudes, mis ei ole võimalik olukorras, kus ei ole võimalik kostjale kohtudokumente ja kohtukutset kätte anda ega korraldada tema ärakuulamist välisriigi kohtu poolt. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et menetlus tsiviilasjas on perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses, sest menetlusega ei ole hageja taotletavat eesmärki saavutada ehk poolte abielu lahutada. 2(3)
2-18-13286 Kohus jätab hagi läbivaatamata. Kohus selgitab, et hagejal on abielu lahutamiseks õigus esitada hagi Vene Föderatsiooni pädevale kohtule. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada, seega ei saanud ka kostjal menetluses menetluskulusid tekkida. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 100 eurot. Makse tema teinud oma arvelduskontolt xxx. Hageja taotleb tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tuleb rahuldada hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv 100 eurot, väljamaksega sama hageja arvelduskontole kust riigilõiv oli tasutud. (Digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.