Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 22. august 2019, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-10467
Tsiviilasi
D A hagi K A vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja D A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja J P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama), lepinguline esindaja Nastasja Musienko (Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Endla tn 15, Tallinn, 10114 Harju maakond, e-post [email protected]). Kostja K A(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Välja mõista K A alates 11.07.2019 elatis D A ülalpidamiseks igakuiselt 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni poja D A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Kohustada K A tasuma D A elatise iga kuu 5. kuupäevaks J P arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulud jätta K A kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. K A võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja palub kohustada kostjat K A tasuma alaealisele lapsele D A edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt, summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni, kandes elatise üle iga kuu 5. kuupäevaks J P arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 03.08.2019. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse D A isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2019 270 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras summas 270 eurot, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis kehtivas miinimummääras, so summas 270 eurot igas kuus alates 11.07.2019. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.