lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-7027/24

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-7027/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1190
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-7027/35Viru Maakohus Narva kohtumaja22.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7027

Tsiviilasi

V.N. hagi T.P. i vastu väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2430 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.N. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): V.N. (ik: XXXXXXXXXXX ) Vastustaja (kostja): T.P. (ik: XXXXXXXXXXX), ajutine eestkostja L.S.

RESOLUTSIOON

1.Võtta V.N. apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Viru Maakohtu 5. juuli 2019 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.N. (hageja) esitas 09.05.2019 maakohtule T.P. i (kostja/laps) vastu hagi, milles palus lõpetada temalt Viru Maakohtu 18.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3464 lapse kasuks väljamõistetud elatise maksmise kohustus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt elab laps 2019. a aprillist vanaema L.S. juures. Väljamõistetud elatis tuleb maksta lapse ema (T.A. ) avatud lapse kontole. Kontot kasutab ema ja laps ei saa elatist kasutada. Maakohus võttis 17.05.2019 määrusega hagi menetlusse ja küsis kostja seaduslikult esindajalt, s.o emalt, kirjaliku vastuse hagile.
2.Kostja vaidles oma ema poolt 29.05.2019 esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei saa kohus hageja elatise maksmise kohustust lõpetada, kuna hageja ei ela lapsega koos. Elatis makstakse lapse kontole. Laps on vanaemal külas ajutiselt.
3.Viru Maakohus rahuldas 06.06.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7197 esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas V.N. isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse lapse T.P. suhtes kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Kohus peatas esialgse õiguskaitse korras T.A. isikuhooldusõiguse, mis on seotud lapse elukoha küsimusega, ning varahooldusõiguse, mis on seotud lapse peretoetuse ja elatise küsimusega, kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas. Lapse ajutiseks eestkostjaks määrati kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni L.S. .

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus jättis 5. juuli 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja kostja isa ja perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg 2 ei anna võimalust vabastada vanemat alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Isa kohustus on oma alaealist last üleval pidada olenemata sellest, kas laps elab ema või vanaemaga. Hetkel on piiratud mõlema vanema hooldusõigust, sh varahooldusõigust elatise küsimustes. Lapse ajutisel eestkostjal on õigus pöörduda tsiviilasjas nr 2-19-7197 tehtud esialgse õiguskaitse määrusega panka, pank märgib ta oma süsteemis ajutiseks eestkostjaks ning seejärel saab sulgeda pangakaardi, mida ema kasutab, ja avada uue kaardi, mida saab kasutada ajutine eestkostja. Hageja kohustub tasuma elatist edasi lapse kontole. Konto kasutamise õigus on ajutisel eestkostjal lapse huvides ja tema ülalpidamiseks. Kohus jätab rahuldamata ka taotluse koguda tõendeid, millega hageja soovis tõendada, et lapse pangakaarti kasutab ema. Kuni 06.06.2019 oli ema lapse seaduslik esindaja ja emal oli õigus kasutada pangakaarti lapse ülalpidamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.V.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. juuli 2019 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule eelmenetluse staadiumist. Alternatiivselt hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on pärast tsiviilasjas nr 2-16-3464 kohtuotsuse jõustumist asjaolud oluliselt muutunud. Laps elab vanaema (hageja ema) juures, vanemate hooldusõigused on peatatud ja lapse eestkostjaks on määratud vanaema. Ema ei ole andnud lapse pangakaarti eestkostjale ning jätkab lapse konto kasutamist enda huvides. Hageja ei ole palunud vabastada teda kostja ülalpidamise kohustusest, vaid palus lõpetada Viru Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-16-3464 tulenev elatise tasumise kohustus. Kohus kohaldas valesti PKS § 100. Kostja elab hageja ema juures. Hageja elab alaliselt Soomes, kuid osaleb kostja kasvatamises ja ülalpidamises ning Eestis viibides elab koos kostjaga. Mingit vaidlust ülalpidamiskohustuse täitmise osas hageja ja eestkostja vahel ei ole. Seetõttu ei ole põhjendatud määrata, et ülalpidamiskohustuse täitmine toimub elatise tasumise teel. Kohus ei ole selgitanud välja ja arvestanud tegelikku olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 05.07.2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu seisukoht 24.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Seega tuleneb nimetatud sättest, et juhul kui isikut ei ole nõuetekohaselt kohtusse kutsutud ja tehakse otsus, mis reguleerib selle isiku õigusi ja kohustusi, tuleb otsus tühistada. Kohtusse kutsumisena TsMS § 656 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista ka kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist ja tema kohtuistungile kutsumist.
8.Asja materjalidest nähtuvalt mõistis Viru Maakohus 18.04.2016 otsusega V.N. lt (isalt) välja igakuise elatise T.P. (lapse) kasuks summas 215 eurot ning last esindas seadusliku esindajana lapse ema T.A. . Vaidlusaluses asjas nõudis V.N. elatise maksmise lõpetamist ning lapse esindajana osales menetluses lapse ema T.A. . Maakohus tegi otsuse 05.07.2019. Samas nähtub Viru Maakohtu 06.06.2019 jõustunud määrusest, et maakohus rahuldas osaliselt L.S. (lapse vanaema) esialgse õiguskaitse taotluse ja määras lapse T.P. ajutiseks eestkostjaks L.S. , kes on ühtlasi lapse seaduslik esindaja ning kellele kuulub nii lapse isikuhooldusõigus kui varahooldusõigus (toetuste ja elatise küsimustes). Ühtlasi peatas maakohus V.N. isiku- ja varahooldusõiguse lapse suhtes ning T.A. isikuhooldusõiguse (lapse elukoha küsimuses) ja varahooldusõiguse (toetuste ja elatise küsimustes) lapse suhtes.

Eelnevast nähtub, et vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli lapse seaduslikuks esindajaks tema vanaema L.S. , keda ei olnud menetlusse kaasatud (ei saadetud hagimaterjale ega küsitud vastust hagiavaldusele). Seega on tõendatud, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p-s 2 sätestatut, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei selgitanud välja kõiki asjaolusid ning seetõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et üksnes see, et maakohus märkis otsuse sissejuhatuses T.P. seaduslikuks esindajaks L.S. , ei tähenda, et viimane oleks menetluses ka tegelikult T.P. t esindanud.

9.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kõik hagi lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitama ning hindama, kas on alust TsMS § 459 kohaldamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab samuti maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja