Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
24000,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi äriregistri registrikood 61126228, asukoht Holmens kanal 2-12 1092 Kopenhaagen, Taani Kuningriik) Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015, lepinguline esindaja Krista Arraste, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, tegelik viibimiskoht XXX, lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo, e-post [email protected] ja [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX ́ilt (ik XXX) Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) kasuks välja 22213,56 eurot (kakskümmend kaks tuhat kakssada kolmteist eurot ja 56 senti), sh põhinõue 21291,23 eurot, intress 540,37 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 381.96 eurot.
3.Välja mõista XXXilt Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudelt 21291,23 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud määras alates kohtu-otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5.Välja mõista XXXilt Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks menetluskulud 1391,73 eurot (tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti).
6.Välja mõista XXXilt Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks viivis menetlus-kuludelt alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud määras.
2-14-16810
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlus-abi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad hageja väited
1.Danske Bank A/S Eesti filiaali (edaspidi hageja) poolt 21.04.2014 Harju Maakohtusse XXX(edaspidi kostja) vastu esitatud hagiavalduse ja selle täiendus kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.02.2006 laenulepingu nr XXX(edaspidi laenuleping), mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 159 779,12 eurot. Laenu kasutamise eesmärk oli kinnistu, asukohaga XXX, Tallinn, ostuhinna osaline tasumine. Laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 15.02.2036.a. Laenulepingu 14.07.2006.a. muudatuse kohaselt suurendati laenusummat 38 346,99 euro võrra, 23.02.2009.a muudatuse kohaselt võimaldati kostjale laenu põhiosa tagastamisel maksepuhkust kuni 15.08.2009.a.,15.12.2009.a muudatuse kohaselt suurendati laenusummat 2901,59 euro võrra ning laenu tagastamise 26.11.2010 graafiku alusel võimaldati kostjale põhiosa maksepuhkust. Laenulepingu tagatisteks olid hageja kasuks kinnistule XXX Tallinn seatud hüpoteegid summas 3250 000 EEK ja 800 000 EEK. Seoses tagatisvara väärtuse vähenemisega esitas hageja esitas 08.12.2011.a kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse ja hoiatas, et juhul, kui kostja ei esita lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks uut samaväärset tagatist hiljemalt 19.12.2011.a, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostja tähtajaks uut tagatist ei esitanud ning hageja ütles laenulepingu alates 20.12.2011.a. üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenu jääk 180 375,32 eurot ja intress 540,37 eurot. Hageja esitas 06.03.2012.a kohtutäiturile Arvi Pingile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja palus pöörata hageja nõue hüpoteekidega koormatud kinnistu sundrealiseerimise läbi täitmisele. Kohtutäitur realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu 29.10.2013.a kordusenampakkumisel hinnaga 175 000 eurot. Pärast kohtutäituri tasu 15 915,91 eurot mahaarvamist maksis kohtutäitur korteriomandi müügist saadud rahalistest vahenditest hagejale välja 159 084,09 eurot. Peale hüpoteegi realiseeri-mist on kostjal seega tasumata hagejale lepingust tulenev tähtajaks tagastamata laen 21 291,23 eurot (180 375,32 – 159 084,09), intress 540,37 eurot ja lisanduvad viivis, mille tasumist hageja nõuab. Hageja saatis 20.01.2014.a, so peale tagatise realiseerimist kostjale nõude lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul, so hiljemalt 03.02.2014.a., milliseks tähtajaks ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja arvestab viivist põhisummalt 21291,23 eurot seadusjärgse viivise määraga 0,023% päevas alates 20.01.2014.a nõudekirjas antud tasumise tähtajast 03.02.2014.a hagiavalduse esitamiseni 22.04.2014.a. summas 381,96 eurot (21 291,23 EUR* 0,023% * 78 päeva = 381,96). Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista viivise arvestatuna VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras põhi-summalt 21 291,23 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2-14-16810
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja poolt laenulepingu ülesütlemiseks puudusid formaalsed ja materiaalsed eeldused, samuti et kostja ei ole laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ning hageja tahteavaldus ei ole kostjani jõudnud. Hageja märgib, et kostja on läbi oma volitatud esindaja Kertu-Liis Kuusiku hageja 08.11.2011 nõudekirja laenulepingu tagatise asendamiseks koos laenulepingu erakorralise ülesütlemise hoiatusega kätte saanud. Samuti jäeti Harju Maakohtu 18.03.2013.a. jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-16814 kostja hagi hageja vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellest tulenevate rikkumiste lõpetamise (täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks) läbi vaatamata. Kuivõrd Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 08.10.2010 kohtuotsusega ja selle tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis algatatud kriminaaltulu konfiskeerimise menetlusega seati kostja kinnistule XXX vara võõrandamise keelumärge, on sellisel juhul vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.1.8 tegemist tagatisvara väärtuse vähenemisega ning hagejal oli õigus kostja poolt samaväärse asendustagatise esitamata jätmise korral laenuleping erakorraliselt üles öelda.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõude aluseks oleva laenulepingu ülesütlemiseks puudusid materiaalsed ja formaalsed eeldused, mistõttu hagejapoolne laenulepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagejal ei ole õigus laenulepingu alusel saadut tagasi nõuda. Kostja väidab, et ta ei ole laenulepingu ülesütlemisavaldust isiklikult kätte saanud, seega pole hageja tahteavaldus temani jõudnud. Samuti on tõendamata, et laenulepingu tagatisvara väärtus vähenes seetõttu, et tagatisvarale seati käsutamise keelumärge. Kostja hinnangul keelumärke seadmisega tagatisvara väärtus ei vähenenud, see oleks üksnes takistanud kostjal vara käsutamist, kuid isegi kui vara oleks võõrandatud (mida keelumärke tõttu ei saanud teha), siis oleks hageja kasuks seatud hüpoteek jätkuvalt kehtinud. Kuivõrd hageja käsitlus laenulepingu ülesütlemisest on meelevaldne, siis on kostja arvates põhjendamatu hageja nõue tagastamata laenu summas 21 291,23 eurot, intressi 540,37 eurot ja viivise nõudmiseks.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu väidetele, et ta on andnud kostjale laenulepingu alusel laenu, kuid on pidanud laenulepingu tagatisvara väärtuse vähenemise tõttu laenulepingu erakorraliselt enne tähtaega üles ütlema, mistõttu tal on õigus nõuda laenu tasumata jäägi tagastamist koos intressiga. Kuivõrd laenulepingu tagatisvara realiseerimine laenulepingu ülesütlemisest tulenevaid kostja kohustusi täielikult ei katnud, nõuab hageja, et kostjalt puuduolevad summad (tagastamata laenujääk ja intress), samuti viivis, kohtu poolt välja mõistetaks. Hageja nõude eeldusteks on seega hageja ja kostja vahelise laenulepingu ja hageja poolt laenulepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus (formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmine) ning tagatisvara realiseerimisest saadud raha ebapiisavus laenulepingu ülesütlemisest tulenevate võlgniku (kostja) kohustuste täitmiseks.
6.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 196 lg 1-3 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid
2-14-16810 ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2 - 4 sätestatud juhtudel. Lg 4 teise lause kohaselt üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189 - 191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust ja kohus loeb tuvastatuks, et hageja laenas 10.02.2006 laenulepingu ja selle hilisemate muudatuste alusel kostjale kokku 201027,70 (159779,12 + 38346,99 + 2901,59) eurot (I tl 11-55) ning et laenulepingut tagasid 10.02.2006 ja 14.07.2006 notariaalselt tõestatud lepingute alusel kostja kinnistule, asukohaga XXXTallinn, hageja kasuks summas 207712,86 eurot (3250 000 EEK) ja 51129,32 eurot (800 000 EEK) seatud hüpoteegid (I tl 56-67), samuti et laenulepingu üldtingimuste p 9.1.8 kohaselt on pangal (hagejal) õigus leping üles öelda ja nõuda laenusaajalt (kostjalt) 14 pangapäeva jooksul kogu võlgnevuse tasumist kui tagatisvara väärtus väheneb ja panga hinnangul ei piisa sellest lepingust tulenevate panga nõuete rahuldamiseks ning laenusaaja ja pank ei jõua mõistliku aja jooksul kokkuleppele lepingu täiendava tagamise osas. Tagatisvara väärtuse vähenemiseks loetakse muuhulgas tagatisvara koormamist kolmandate isikute õigustega, tagatisvarale sissenõude pööramist ja tagatislepingu kehtetust (I tl 33).
8.Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel samuti tõendatuks, et Eesti Vabariigis tunnustati Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu poolt 08.10.2010 XXX suhtes tehtud kohtuotsust ja anti luba otsuse täitmiseks kriminaaltulu konfiskeerimise osas (II tl 43-54) ning Harju Maakohtu määruse nr 1-08-10009 alusel arestiti konfiskeerimise tagamiseks kostjale kuuluv XXX kinnistu (II tl 25-27); et kostja volitatud esindaja XXX(I tl 8-9) sai hageja poolt koostatud 08.12.2011 laenulepingu XXXtagatise asendamise nõude koos hoiatusega, et tagatise esitamata jätmisel hiljemalt 19.12.2011 loeb hageja laenulepingu vastavalt üldtingimuste punktile 9.1.8 erakorraliselt ülesöelduks ja nõuab sisse kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa (I tl 68-69) kätte ja vastas sellele 19.12.2011 kostja nimel, et ei tunnista nõuet (I tl 10,13), mistõttu laenuleping tuleb lugeda ülesöelduks alates 20.12.2011; et laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenu jääk 180 375.42 eurot ja intress 540,37 eurot (I tl 70-71); et hageja esitas kohtutäiturile 06.03.2012 avalduse täitemenetluse algatamiseks nõude rahuldamiseks kostja kui võlgniku suhtes hüpoteegiga koormatud kinnistu sundrealiseerimise läbi ja kinnistu realiseeriti summas 175000 eurot ning kohtutäitur maksis hagejale kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest välja 159084,09 eurot (I tl 72-79), mistõttu peale hüpoteegi realiseerimist jäi katmata kostja võlgnevus tagastamata laenu osas 21291,23 eurot (180375,32 - 159084,09) ja intressi osas 540,37 eurot; et hageja esitas kostjale 20.01.2014 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude (I tl 80-81); et kohtumenetluses oli kostja (XXX) hagi hageja (Danske Bank A/S) vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellest tulenevate rikkumiste lõpetamiseks, kuid see jäeti läbi vaatamata (kohtumäärused I tl 14-24, 28-42).
9.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas laenulepingu ülesütlemise puhul on täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused (VÕS § 195 lg 1 ja § 196), kuivõrd kostja vastuväidete kohaselt ei saanud ta hageja 08.12.2011 ülesütlemisavaldust kätte isiklikult (sai kätte kostja volitatud esindaja Kertu-Liis Kuusik) ja samuti pole hageja tõendanud, et laenulepingu tagatisvara (kostja kinnistule hageja kasuka seatud hüpoteegid) väärtus oleks vähenenud põhjusel, et kostja kinnistule seati Soome Vabariigi kohtuotsuse täitmise tagamiseks keelumärge (mille osas vaidlust ei ole).
2-14-16810
10.Kohus, hinnates esitatud tõendeid, nõustub hagejaga, et tulenevalt asjaolust, et laenulepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist on kinnitanud kostja volitatud esindaja Kertu-Liis Kuusik, tuleb lugeda kättesaaduks ka kostja enda poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
11.Samuti loeb kohus tõendatuks, et kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 9.1.8 oli hagejal õigus hinnata kostja kinnistule vara võõrandamise keelumärke seadmist Soome Vabariigi kasuks (tulenevalt Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonkohtu 08.10.2010 kohtuotsusest) laenulepingu tagatisvara väärtuse vähenemiseks, kuna tagatisvara väärtuse vähenemiseks loetakse muuhulgas tagatisvara koormamist kolmandate isikute õigustega, mistõttu hagejal oli õigus nõuda kostjalt täiendavaid tagatisi ja nende hageja poolt nõutud tähtajaks mitteesitamisel laenuleping ennetähtaegselt üles öelda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejapoolne 08.12. 2011 laenulepingu XXXtagatise asendamise nõue koos hoiatusega, et tagatise esitamata jätmisel hiljemalt 19.12.2011 loeb hageja laenulepingu vastavalt üldtingimuste punktile 9.1.8 erakorraliselt ülesöelduks ja nõuab sisse kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa (I tl 68-69) on hinnatav laenulepingu kehtiva ülesütlemisena alates 20.12.2011, mistõttu tulenevalt VÕS §-st 189 on hagejal õigus nõuda ülesütlemise ajaks tasumata laenu jäägi ja sellelt arvestatud intressi kohest tasumist.
12.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist põhisummalt 21 291,23 EUR seadusjärgse viivise määraga 0,023% päevas alates 20.01.2014.a nõudekirjas antud tasumise tähtajast 03.02.2014.a hagiavalduse esitamiseni 22.04.2014.a summas 381,96 EUR (21 291,23 EUR* 0,023% * 78 päeva = 381,96 EUR). Kostja pole hagejapoolse viivisearvestuse õigsust vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 381,09 eurot.
13.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt vastavalt hageja taotlusele põhinõudelt 21291,23 eurot välja ka alates kohtuotsuse tegemisest lisanduva viivise seaduses ettenähtud määras (VÕS § 113 lg 1).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetlus-
2-14-16810 kulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13, p 14).
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
18.Hageja poolt esitatud menetluskulu nimekirjade kohaselt (I tl 118-121, II tl 75-80) on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 750 eurot ja esindustasu ilma käibemaksuta 727,98 eurot. Hageja kinnitab, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on hageja poolt kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-14-16810, samuti et hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
19.Menetluskulude nimekirjale lisatud arvete (I tl 122, II tl 79) kohaselt seisnes hagejale Julianus Inkasso OÜü poolt osutatud õigusabi seisnes järgmistes menetlustoimingutes: Arve kp Töö kirjeldus Tund(h) Hind Summa ja nr (euro) 2.06.2014 Dokumentide analüüs, paljundamine ja
20.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjade osas oma seisukohti ei esitanud.
21.Võttes arvesse, et hageja poolt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot (I tl 82) on kohtu hinnangul riigilõivu hüvitamise nõue põhjendatud.
22.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole sellekohast kinnitust andnud. Seega mõistab kohus hagejale välja menetluskulud ilma käibemaksuta.
23.Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib
2-14-16810 menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei pea vajalikuks kohustada hagejat menetluskulude täpsustamiseks või arvete eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks.
24.Kohus tutvunud menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja õigusabikulu on kooskõlas asjas esitatud menetluse käiguga ja menetlusdokumentidega, kuid osaliselt üle paisutatud. Kohus järeldab, et kuigi hageja on lähtunud hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel tükihinnast (127,82), on selleks sisuliselt kulutatud kaks tundi (2 x 63,91 = 127,82), seega kokku hagi komplekteerimiseks, koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kolm tundi. Kohtu hinnangul sellega võib nõustuda, seega õigusabikulu 191,73 eurot on põhjendatud. Kostja 19.06.2015 vastuse analüüsimiseks on hageja kulutanud ühe tunni ja vastuse koostamiseks kostja vastusele 6,15 tundi, seega kokku 7,15 tundi (arvestusega 75 eurot tund). Kohtu hinnangul kostja sisuliselt kahe leheküljelise vastuse (vastus kolmel lehel, kuid esilehel on ainult poolte andmed) analüüsimiseks ei kulu ühte tundi, mõistlik ajakulu 0,5 tundi. Samuti kohus leiab, et vastuse koostamiseks kostja vastusele (hageja 10.07.2015 menetlusdokument) ei kulu üle 5, 5 tunni, seega kokku võib hageja põhjendatud õigusabi ajakuluks lugeda 6 tundi, seega 450 eurot (6 x 75). Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahukust peab kohus seega hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 9 tunni ulatuses (3 + 6).
25.Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus hageja esindaja tunnitasu määra 63,91 eurot ja 75 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks ja seega on hageja õigusabikulu põhjendatud suuruseks 641,73 eurot (3 x 63,91 + 6 x 75).
26.Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1391,73 eurot (750 + 641,73). Kooskõlas hageja taotlusega mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud määras.
27.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.