2-19-8974/5 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista kostjalt A L hageja A L kasuks menetluskuluna esindajale makstud tasu õigusabi eest 384 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 17.06.2019 (tl. 16). Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 05.07.2019 (tl 22). TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid kohus peab põhjendatuks selgitada järgmist: Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

2-19-8974 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohtule esitatud sünni tõendist (tl 5) ning Rahvastikuregistri andmetest (tl 8; 10) nähtub, et kostja on hageja isa, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja on käesoleval ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja on 12.06.2019 esitanud kohtule elatise väljamõistmise nõude. Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 on alates 01.01.2019. a kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja alates 12.06.2019 hageja kasuks igakuise elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (s.o 2019. a 270 eurot kuus, edasi vastavalt kuutasu alammäära muutumisele), kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXXXX. Hageja on taotlenud tagasiulatuva elatise väljamõistmist 2019. a maikuu eest summas 270 eurot ning 2019. a juunikuu 12 päeva eest summas 108 eurot. Kuna kohus mõistab jooksva elatise välja alates 12.06.2019, mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise summas 369 eurot, so 2019. aasta maikuu eest 270 eurot ning 2019. aasta juunikuu 11 päeva eest (9 eurot x 11 päeva) 99 eurot. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepinguline esindaja osutanud kohtuasjas hagejale õigusabi 3,2 tundi, sh hagi esitamise asjaoludega tutvumine ning hagiavalduse kohtule esitamine, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on ajakulu hagiavalduse koostamiseks põhjendatud ning lepingulise esindaja tunnitasu ei ole ülemäärane. Kohus leiab, et kostja peab hagejale taotletud ulatuses menetluskulud hüvitama. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu 384 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik