Aktsiaseltsi Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi Tervisenäks OÜ vastu kaubamärgi üldtuntuse tuvastamiseks, kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmise kohustamiseks ja edasisest õiguste rikkumisest hoidumiseks Harju Maakohtu 03.07.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse Tervisenäks OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (kostja): Tervisenäks OÜ (registrikood 11703704, asukoht Ülikooli 8, 51003 Tartu), seaduslik esindaja Rainer Murak (e-post xxx, xxx ) Puudutatud isik (hageja): Aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv (registrikood 10361578, asukoht Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn), seaduslik esindaja Aivar Pilv, lepinguline esindaja Britta Oltjer (e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tervisenäks OÜ määruskaebus jätta rahuldamata
2.Harju Maakohtu 03.07.2015 määrus jätta muutmata.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61634
1.Aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv esitas 30.12.2013 Harju Maakohtule hagi Tervisenäks OÜ vastu kaubamärgiomaniku õiguste kaitseks. Harju Maakohus rahuldas 24.11.2014 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.05.2015 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus ringkonnakohtu otsusega 09.06.2015.
2.Hageja esitas 18.06.2015 taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad kulust õigusabile (2132,97 eurot) ning hagi esitamisel tasutud riigilõivust (250 eurot).
3.Hageja taotleb kostjalt lepingulisele esindajale Britta Oltjerile tasutud õigusabiteenuse maksumuse hüvitamist. Hageja ei taotle vandeadvokaat Aivar Pilve poolt advokaadibüroo esindamisega seotud kulude väljamõistmist. Õigusabikulude väljamõistmata jätmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. On selge, et büroopidajal ei oleks olnud (tema igapäevaseid tööülesandeid ja nende suurt mahtu arvestades) võimalik esindada ainuisikuliselt Advokaadibürood Aivar Pilv käesolevas tsiviilasjas. Õigus kohtumenetluses esindajat kasutada on ka advokaadibürool. Seejuures pole tähtis, kas hageja kasutas viidatud ülesannete täitmiseks hageja enda büroos kutsetegevuslepingu alusel tegutseva advokaadi õigusabiteenust (kes täidab vastavat ülesannet hagejaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel, eraldiseisvalt kliendile osutatavast igapäevasest õigusabist) või palkab selleks advokaadi mõnest muust advokaadibüroost. Hageja esindaja Britta Oltjeri toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kuivõrd hageja ja Britta Oltjeri kokkuleppe alusel kuulus tegelikest kuludest hüvitamisele üksnes 30%, on tasu kostjale oluliselt soodsam ning kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
4.Hageja esindaja Britta Oltjer on hagejale osutanud õigusabi 32 h ja 58 minuti ulatuses maksumuses 4638,83 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on tasunud advokaadile õigusabi osutamise eest kokku 1285,70 eurot (ehk 30% teenuse sisulisest maksumusest). Advokaadibüroo kogukulu seoses õigusabiga on kokku 2132,97 eurot (so brutotasu kokku summas 1594,15 eurot, sotsiaalkindlustus 526,07 eurot, töötuskindlustus 12,75 eurot), mille hageja taotleb välja mõista ilma käibemaksuta.
5.Britta Oltjer on hagejale õigusabiteenust osutanud järgmiselt: 10.12.2013 – materjalide analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine, erialase kirjanduse analüüs, hagiavalduse koostamine Tervisenäks OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks kohustamiseks – 5 h 30 min; 13.12.2013 – hagiavalduse koostamine Tervisenäks OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks kohustamiseks – 5 h ja 31 min; 16.12.2013 – hagiavalduse koostamine Tervisenäks OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks kohustamiseks – 3 h 19 min; 05.03.2014 – hageja vastus koostamine kostja 04.03.2014 taotlusele kohtualluvuse muutmiseks – 1 h 47 min; 28.05.2014 – hageja vastuse koostamine kostja 19.05.2014 menetlusdokumendile – 2 h 02 min; 14.10.2014 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 3 h 20 min; 09.03.2015 – Tervisenäks OÜ apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 11 h 29 min.
6.Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Kostja seisukoht hageja avaldusele
7.Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61634
8.Hageja ajakulu õigusdokumentide koostamisele on suuresti ülepingutatud, sest hageja dokumentides oli palju kordusi ja kokkuvõtteid. Mõistlik kohtuistungiks ettevalmistamise aeg on 1 h.
9.Kostjal on keeruline esitada vastuväiteid iga hageja märgitud ajakulu kohta eraldi, kuna hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, milliste menetlustoimingute ajakulu hüvitamist hageja taotleb. Taotletav menetluskulu koosneb brutotasust ning sotsiaalkindlustus- ja töötuskindlusmaksetest. Hageja märgitud menetluskulu moodustavad osad ei seondu hageja esindaja ajakulu ja tunnitasuga.
10.Kostja palub kohtul hinnata hageja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist olukorras, kus hagejat esindas hageja töötaja Britta Oltjer. Hageja viited kutsetegevuslepingule ja suulisele kokkuleppele ei ole tähtsad, sest hageja esindaja tegutses töösuhte raames. Töösuhet kinnitab ka see, et advokatuuriseaduse kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo vahendusel või füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid hageja esindaja ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana. Vandeadvokaat Britta Oltjer saab õigusteenust osutada üksnes advokaadibüroo vahendusel. Hageja on arvestanud hageja esindaja töötasult sotsiaal- ja töötuskindlustus ning teisi makse ning taotleb nende hüvitamist, mis näitab, et hageja esindaja tegutses hageja huvides töösuhte raames.
11.Kostja palub seetõttu jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (TsMS § 175 lg 2). Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus rahuldas 03.07.2015 kohtumäärusega Aktsiaseltsi Advokaadibüroo Aivar Pilv taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ning mõistis Tervisenäks OÜ-lt Aktsiaseltsi Advokaadibüroo Aivar Pilv kasuks välja menetluskulud summas 2382,97 eurot ja viivise menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui kohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
15.Hageja taotleb õigusabikulude kokku summas 2132,97 euro väljamõistmist. Ekslik on kostja seisukoht, et kuna kostja lepinguline esindaja Britta Oltjer töötab Advokaadibüroos Aivar Pilv, ei kuulu hageja õigusabikulud väljamõistmisele. TsMS § 217 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetluse esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures on juriidilisel isikul õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses volitama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele, sh juriidilise isiku juhatuse liiget, ning ka sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt Riigikohtu määrust asjas nr 3-2-1-62-14).
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61634 TsMS § 218 lg 1 p 1 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla advokaat. Vaidlus puudub selles, et Britta Oltjer võib olla kohtus esindajaks. Hageja on selgitanud, et hageja ja Britta Oltjeri vahel sõlmiti õigusabiteenuse osutamiseks käesolevas asjas käsundusleping, so eraldi kokkulepe, mille alusel osutati õigusabiteenust eraldiseisvana muust advokaadibüroo tööst. See on põhjendatud, sest Britta Oltjeri töö advokaadibüroos seisneb mitte hageja, vaid advokaadibüroo klientide esindamises ja õigusnõustamises. Britta Oltjerile maksti käsunduslepingu alusel ja tema töötunde arvesse võttes tasu, millelt tuli seaduse kohaselt maksta ka sotsiaalkindlustus- ja töötuskindlustusmaksed. Seega ei tegutsenud Britta Oltjer õigusteenuse osutamisel hagejale mitte hageja töötajana, vaid käsunduslepingu alusel. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljaspoolt bürood.
16.Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust.
17.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjast ja esitatud arvetest nähtub piisava täpsusega osutatud teenuse sisu ja kestus ja tunnihind (130 eurot ilma käibemaksuta). Asjaolu, et mõned tegevused on koondatud, ei muuda osutatud teenustele kulunud aja hindamist oluliselt keerulisemaks.
18.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg (kokku 14 h ja 20 min). See on menetluse eelduslikult kõige mahukam toiming, kuivõrd hõlmab asjaolude ja materjalidega ning õiguskirjanduse ja kohtupraktikaga tutvumist, menetlusosalisega suhtlemist, menetlusliku positsiooni väljatöötamist, hagiavalduse kirjutamist ja täiendamist ning lisade komplekteerimist ja kohtule edastamist. Samuti võib kaubamärgi kaitseks esitatud hagiavalduse koostamist pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks kui näiteks tavalise võlanõude puhul.
19.Hageja on esitanud põhjaliku vastuse (t lk 74-77) kostja taotlusele kohtualluvuse muutmiseks. Sellele kulutatud 1 h ja 47 minutit ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk. Ka kostja 19.05.2014 seisukohtadele vastuse esitamine 2 h ja 2 min jooksul on põhjendatud ja vajalik.
20.Harju Maakohtu 14.10.2014 istung kestis protokollist nähtuvalt 1 h ja 10 min. Hageja esindajal on kulunud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 3 h ja 20 min. Kohus nõustub kostjaga selles, et istungiks ettevalmistamiseks oli põhjendatud kulutada 1 h, kuivõrd selleks ajaks olid hagejale teada kostja seisukohad ning neile ka kirjalikult vastatud. Seega on õigusabi osutamine seoses kohtuistungiga põhjendatud 2 h ja 10 min.
21.Ülemäärane on apellatsioonikaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg 11 h ja 29 min. Arvestades, et apellatsioonkaebuses korrati sisuliselt esimeses astmes esitatud seisukohti ning hageja menetluslik positsioon oli selge, oli apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg põhjendatud 7 h vältel.
22.Eeltoodust tulenevalt on asjas põhjendatud ja vajalik olnud õigusabi osutamine kokku 27 h 19 h vältel (kohus vähendas ajakulu kokku 5 h 39 min). Põhjendatud õigusabikulu on seega 3551,60 eurot, mis ületab hageja taotletavat 30%-ni vähendatud õigusabikulu summas 2132,97 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 2132,97 eurot. Sellele lisandub hageja poolt hagiavalduse esitamisel 23.12.2013 tasutud riigilõiv 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal kokku hüvitada hageja menetluskulud 2382,97 eurot.
23.Kostjal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 2 tasuda menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61634
24.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Määruskaebus
25.Kostja esitas Harju Maakohtu määruse osas 21.07.2015 määruskaebuse, paludes kohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja jääb esmalt esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega uuesti arvestada, kuna kohtumääruses ei ole kõikidele kostja vastuväidetele vastatud.
26.Kostja seisukoht on, et kohtumääruse põhjendused, mille kohaselt juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 nõuetele (3-2-1-62-14); hageja on selgitanud, et õigusabiteenuse osutamiseks sõlmiti eraldi kokkulepe; vandeadvokaat Britta Oltjer ei tegutsenud õigusteenuse osutamisel mitte hageja töötajana, vaid käsunduslepingu alusel; puudub mõistlik põhjendus, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljaspool bürood, ei ole vastavuses seadusega.
27.Kohtumääruses ei ole analüüsitud olukorda, kus hagejat esindas töötaja (TsMS § 175 lg 2). Kohtuasja 3-2-1-62-14 asjaolud räägivad juhatuse liikme kasutamisest esindajana, kui juhatuse liige tegutseb teise juriidilise isiku alt. Tähtis on eristada juhatuse liiget ning töötajat, sest töötajaga seotud menetluskuludele kehtib erinorm (TsMS § 175 lg 2). Praeguses tsiviilasjas tähendab see, menetluskulude hüvitamiseks peaks vandeadvokaat Britta Oltjer töötama mõnes teises advokaadibüroos. Juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 nõuetele. Volitades end kohtumenetluses esindama oma töötajat, aktsepteerib juriidiline isik töötajaga seotud menetluskuludest üksnes sõidukulude hüvitamist. Kohtuasja 3-2-1-68-13 põhjal peab kohus kulude põhjendatuse kontrollimisel muu hulgas kontrollima seda, kas hageja esindaja on hageja töötaja.
28.Kostja ei saa kontrollida hageja käsunduslepingut. Suulise käsunduslepinguga ei järgi hageja esindaja seadust. Kostja ei ole olnud teadlik käsunduslepingu olemasolust. Hageja väide eraldi kokkuleppe sõlmimise kohta ei ole tõendatud. Kohtumenetluses peab pool tõendama oma väiteid. Kui hageja sõlmis käsunduslepingu, siis sõlmis hageja käsunduslepingu endaga, sest esindaja tegutseb vandeadvokaadina Aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv kaudu. Advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu ning õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus (Advs § 49 lg 1).
29.Kostjale ei ole hageja kulud ettenähtavad, sest menetluses on vandeadvokaat Britta Oltjer esinenud kui Aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv töötaja. Advokaadibüroo poolt on mõistlik kasutada kohtumenetluses poolena esindajat väljaspoolt büroo, sest töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kasutades esindajat väljaspoolt bürood, saab advokaadibüroo nõuda esindajale tehtud kulutuste hüvitamist. Kui kohtuasja 3-2-1-62-14 põhjal võib menetlusosalise töötaja tegutseda mõne teise juriidilise isiku alt, siis praegu seda ei tehtud.
30.Hageja on märkinud ajakulu sisuks erialase kirjanduse analüüs. Advokaadist esindaja menetluskuluks ei saa olla erialase kirjanduse analüüs, sest sellega peaks advokaat olema kursis. Kostja palub kohtul hinnata kulude vajalikkust, sest kohtumääruses on hageja dokumentide ajakulu ebavajalik.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61634 Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule (hagejale).
32.Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning rõhutab, et Harju Maakohus on õigesti leidnud, et TsMS § 175 lg 2 ei ole vaidlusalusel juhul kohaldatav ning Britta Oltjer tegutses õigusteenuse osutamisel hagejale mitte Advokaadibüroo Aivar Pilv töötajana, vaid käsunduslepingu alusel.
33.Vastustaja selgitab, et TsMS § 175 lg 2 eesmärk seisneb selles, et õigusabikulusid ei hüvitata menetlusosalisele, kellel on vastavasisulise õigusabi osutamiseks palgatud koosseisuline töötaja (nt jurist, juriidilise osakonna juhataja vmt) ning kellele makstakse vastavate ülesannete täitmise (s.o. antud juhul äriühingu juriidilise nõustamise ja kohtus esindamise) eest töötasu.
34.Harju Maakohus on õigesti tuvastanud, et Britta Oltjeri ja hageja vahel on sõlmitud kutsetegevuse leping, mille sõlmimise näeb ette advokatuuriseaduse (AdvS) § 49 lg 5. Kutsetegevuse lepingu kohaselt on käsundisaaja kui vandeadvokaadi ülesandeks Advokaadibüroo huvides klientidele õigusabi osutamine. Britta Oltjeri ja Advokaadibüroo vahel sõlmitud kutsetegevuse lepingu p 3.2. näeb selgelt ette, et advokaat osutab Advokaadibüroo pidaja juures tegutseva advokaadina õigusteenust advokaadibüroo klientidele vastavalt advokatuuriseadusele ja teistele advokaadi poolt õigusabi osutamist reguleerivatele õigusaktidele ning advokaadibüroo töökorraldust reguleerivatele juhenditele.
35.Kuivõrd Britta Oltjer osutas enda põhitöö (s.o. Advokaadibüroo klientidele õigusabi osutamise) asemel Advokaadibüroole õigusabi seoses tsiviilasjaga nr 2-13-61634, sõlmis hageja Britta Oltjeriga täiendava kohustuse täitmiseks ja õigusabi osutamiseks Advokaadibüroole eraldiseisva suulise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma advokaadile Advokaadibüroo esindamise eest tasu peale kõnesolevas tsiviilasjas lahendi jõustumist ja vaidluse lõppemist ühe maksena.
36.Riigikohtu praktikast tulenevalt piisab õigusabi tasu väljamõistmiseks sellest, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kõnesoleval juhul on hageja tõendanud, et tal on kohustus tasuda advokaadile viimase poolt tsiviilasjas nr 2-1361634 osutatud õigusabi eest kokku 1285,70 eurot (netosumma). Hageja on tõendanud, et vaidlusalune summa on advokaadile tasutud. Advokaadibüroo tegelik kogukulu seonduvalt õigusabiga on kokku 2132,97 eurot, mille kohus on õigesti kostjalt hageja kasuks välja mõistnud.
37.Kohus on õigesti tuvastanud, et kuivõrd Britta Oltjeri kui vandeadvokaadi ülesandeks ei olnud kutsetegevuse lepingu kohaselt õigusabi osutamine Advokaadibüroole ja tema huvides sh kohtumenetluses esindamine koos kõigi selleks vajalike toimingutega, siis TsMS § 175 lg 2 vaidlusalusel juhul ei kohaldu. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu ka kaebaja viide Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-68-13.
38.Kohus on ka õigesti viidanud, et Riigikohtu praktikast tulenevalt on isikul õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele, sh juriidilise isiku juhatuse liiget ning ka sellised õigusabikulud on Riigikohtu praktikast tulenevalt hüvitatavad (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
39.Kohus on faktiliste asjaolude alusel õigesti tuvastanud, et OÜ-lt Tervisenäks menetluskulude hageja kasuks väljamõistmiseks on täidetud kõik seadusest tulenevad menetluskulude hüvitamise eeldused (vt TsMS §§-d 138 lg 1; 144 p 1; 217 lg 1 ja 218 lg 1 p 1).
40.Kohus on õigesti leidnud, et puudub mõistlik põhjendus, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljas poolt bürood.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61634 Büroopidajal ei oleks olnud (tema igapäevaseid tööülesandeid ja nende suurt mahtu arvestades) võimalik esindada ainuisikuliselt Advokaadibürood Aivar Pilv kõnesolevas tsiviilasjas, mistõttu oli esindaja kasutamine tsiviilasjas vältimatult vajalik. Samuti näeb seadus otseselt ette võimaluse kohtumenetluses lepingulise esindaja kasutamiseks ja see õigus pole piiratud ka advokaadibürool (vt TsMS § 217 lg 1). Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, kas hageja kasutas viidatud ülesande täitmiseks hageja enda büroos kutsetegevuslepingu alusel tegutseva advokaadi õigusabiteenust (kes täidab vastavat ülesannet hagejaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel, eraldiseisvalt kliendile osutatavast igapäevasest õigusabist), või palkab selleks advokaadi mõnest muust advokaadibüroost.
41.TsMS § 226 lg 1 näeb ette, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu, mistõttu piisab esindusõiguse tuvastamiseks advokaadi kinnitusest esindusõiguse kohta. Hageja lepinguline esindaja Britta Oltjer on hageja nimel kohtule 30.12.2013 hagiavalduse esitamisel kinnitanud, et on koos vandeadvokaat Aivar Pilvega hageja lepinguline esindaja tsiviilasja nr 2-13-61634 menetlemisel. Seega oli kostjale algusest peale teada, et Britta Oltjer esindab hagejat vaidluse läbivaatamisel ja see asjaolu ei saa olla kaebajale üllatuslik.
42.Vastustaja lisab, et käsunduslepingu võimalik vormipuudus ei mõjuta selle kehtivust, samuti on tegemist advokaadibüroo pidaja ja advokaadivahelisest sisesuhtest tuleneva asjaoluga. Lisaks on hageja väide esitatud ka menetluses hilinenult. Kui hageja oleks soovinud vastavale väitele tugineda, tulnuks tal seda teha oma 01.07.2015 kohtule esitatud vastuväidetes. Seda hageja ei teinud.
43.Harju Maakohus on õigesti leidnud, et hageja menetluskulud kokku 27,9 tunni ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Maakohtu järelduste muutmiseks puuduvad mistahes alused.
44.Maakohus ei ole vastustaja hinnangul hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et hagejale osutatud õigusabi keskmine tunnihind on olnud tavapärane.
45.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
46.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 03.07.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
47.Käesoleval juhul leiab kostja, et hageja esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer esindas hagejat selle töötajana, mitte lepingulise esindajana. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole asjas esitatud tõendeid töösuhte olemasolust konkreetses kohtuasjas esindamisel. Toimiku materjalide kohaselt on Britta Oltjeri ja hageja vahel sõlmitud kutsetegevuse leping (tlk 248-254), mille sisust tulenevalt on Britta Oltjeri ülesandeks advokaadibüroo klientidele õigusteenuse osutamine. Kutsetegevuse lepingus puudub kokkulepe, et Britta Oltjeri ülesandeks oleks ka advokaadibüroole endale õigusteenuse osutamine. Hageja mõlemad esindajad on selgitanud, et Britta Oltjeri esindusõiguse aluseks käesolevas tsiviilasjas on spetsiaalselt selleks puhuks sõlmitud suuline käsundusleping.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61634
48.TsMS § 218 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalise lepinguliseks esindajaks olla advokaat. TsMS § 226 lg 1 3. lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul üldjuhul kohustust kontrollida advokaadi esindusõiguse aluseks oleva lepingu olemasolu. Vaidluse korral on see siiski mõeldav ning maakohus on seda ka teinud. Hageja on esitanud oma väiteid põhistavad seisukohad ja dokumendi, millest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik asuda vastupidisele seisukohale ja tõlgendada asjas kogutud tõendeid töösuhte olemasolu tõendavatena.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub mõistlik põhjus, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljastpoolt bürood. Õigusaktid ei kehtesta keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama bürooga seotud advokaati. Seadusest ei tulene sama advokaadibüroo advokaadile kohustust anda advokaadibüroole õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi tasuta. Nõustuda ei saa määruskaebuses toodud seisukohaga, et kui advokaadibüroo kasutab lepingulise esindajana sama büroo advokaati, on õigusabikulude nõudmine põhjendamatu. Riigikohtu lahendist 3-2-1-6214 tulenevalt on juriidilisel isikul õigus omal äranägemisel end kohtumenetluses volitada iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele, sh juriidilise isiku juhatuse liiget ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad. Käesoleval juhul on hagejat esindanud nii seaduslik kui lepinguline esindaja, millest on lähtutud ka menetluskulude väljanõudmisel: tegelikult kantud õigusabikuludest on hageja taotlenud kostjalt välja nõuda vaid lepingulise esindajaga kokku lepitud osale vastava osa (30%).
50.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja seisukohaga, et hageja kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
51.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
52.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
53.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Tiit Kollom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.