Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi TERVISENÄKS OSAÜHINGU vastu kaubamärgi üldtuntuse tuvastamiseks, kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üle andma kohustamiseks ja edasisest õiguste rikkumisest hoidumiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-61634
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TERVISENÄKS OSAÜHINGU määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Kostja TERVISENÄKS OSAÜHING, esindaja vandeadvokaat Magnus Braun
Asja läbivaatamise kuupäev
29. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-61634 muutmata.
1.Aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv (hageja) esitas 30. detsembril 2013 Harju Maakohtule hagi TERVISENÄKS OSAÜHINGU (kostja) vastu kaubamärgiomaniku õiguste kaitseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 24. novembri 2014. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. mai 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus (edasi kaebamata) ringkonnakohtu otsusega 9. juunil 2015.
3.Hageja esitas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 2132 eurot 97 senti, hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vaidlusaluses menetluses olid hageja lepingulised esindajad Britta Oltjer ja Aivar Pilv. Hageja taotles kostjalt B. Oltjerile tasutud õigusabiteenuse maksumuse hüvitamist.
4.Kostja palus jätta hageja avalduse rahuldamata, sest hagejal ei ole õigust nõuda menetluskulude hüvitamist olukorras, kus hagejat esindas töösuhte raames tema töötaja B. Oltjer. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse seaduse kohaselt üksnes sõidukulud. Samuti on kostja arvates hageja esindaja õigusdokumentide koostamise ajakulu liiga suur.
5.Harju Maakohus rahuldas 3. juuli 2015. a määrusega hageja taotluse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2382 eurot 97 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohtu määruse kohaselt ei anna asjaolu, et hageja esindaja töötab Advokaadibüroos Aivar Pilv, alust jätta hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Pooled ei vaidle selle üle, et B. Oltjer võib olla kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 p 1 järgi esindajaks. Hageja on selgitanud, et ta sõlmis B. Oltjeriga käsunduslepingu, mille alusel osutati õigusabiteenust eraldiseisvana muust advokaadibüroo tööst. See on põhjendatud, sest hageja esindaja töö advokaadibüroos seisneb hageja klientide, mitte hageja esindamises ja õigusnõustamises. Hageja esindajale maksti käsunduslepingu alusel ja tema töötunde arvesse võttes tasu, millelt tuli seaduse kohaselt maksta ka sotsiaalkindlustus- ja töötuskindlustusmaksed. Seega ei tegutsenud hageja esindaja hagejale õigusteenuse osutamisel mitte hageja töötajana, vaid käsunduslepingu alusel. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljaspool bürood. Maakohus leidis, et hageja menetluskulude nimekirjast ja esitatud arvetest nähtub piisava täpsusega osutatud teenuse sisu, selle kestus ja tunnihind (130 eurot ilma käibemaksuta). Põhjendatud ja vajalik on õigusabi osutamine 27 tunni 19 minuti eest (kohus vähendas ajakulu kokku 5 tundi 39 minutit). Põhjendatud õigusabikulu on järelikult 3551 eurot 60 senti, mis ületab hageja taotletavat 30%-ni vähendatud õigusabikulu 2132 eurot 97 senti. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu 2382 eurot 97 senti (õigusabikulu 2132 eurot 97 senti + riigilõiv 250 eurot), samuti maksta viivist TsMS § 177 lg 2 alusel.
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, leides, et maakohus ei ole kõikidele tema vastuväidetele vastanud, ja paludes ringkonnakohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pidanud ringkonnakohus
vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt korrata. Ringkonnakohus märkis vastuseks määruskaebusele, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei esindanud B. Oltjer hagejat selle töötajana. Töösuhet konkreetses kohtuasjas esindamiseks ei ole tõendatud. Toimiku materjalide kohaselt on hageja esindaja ja hageja sõlminud kutsetegevuse lepingu, mille järgi osutab hageja esindaja advokaadibüroo klientidele õigusteenust. Lepingus ei ole kokkulepet selle kohta, et hageja esindaja ülesandeks oleks ka advokaadibüroole endale õigusteenuse osutamine. Hageja mõlemad esindajad on selgitanud, et hageja esindaja esindusõiguse aluseks praeguses tsiviilasjas on spetsiaalselt selleks puhuks sõlmitud suuline käsundusleping. Ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljastpoolt bürood. Õigusaktidest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama bürooga seotud advokaati. Seadusest ei tulene sama advokaadibüroo advokaadile kohustust anda advokaadibüroole õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi tasuta. Põhjendatud ei ole seisukoht, et kui advokaadibüroo kasutab lepingulise esindajana sama büroo advokaati, on õigusabikulude nõudmine põhjendamatu. Hagejat on esindanud nii seaduslik kui ka lepinguline esindaja, millest on lähtutud ka menetluskulude väljanõudmisel: tegelikult kantud õigusabikuludest on hageja taotlenud kostjalt välja nõuda vaid lepingulise esindajaga kokku lepitud osale vastava osa (30%). Hageja kulud ei ole ülepaisutatud ega põhjendamatud. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja määrata uue määrusega hageja menetluskuludeks 250 eurot. Kostja palub alternatiivselt määrata uue määrusega hageja menetluskuludeks 1315 eurot 75 senti või saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Kohtud jätsid ekslikult kohaldamata advokatuuriseaduse (AdvS) § 49 lg 1. Viidatud säte ei võimalda advokaadil osutada õigusteenust muul viisil kui büroo vahendusel. Seega tegutses hageja esindaja hageja töötajana ja asjas tuli kohaldada TsMS § 175 lg-t 2. Eeltoodu tuleneb ka hageja esindaja töölepingust (lepingu p-d 3.2, 3.3, 6.5.3). Kohtud tõlgendasid hageja esindajaga sõlmitud töölepingut valesti. Kui ka TsMS § 175 lg 2 asjas ei kohalduks, tuleks vaidlustatud kohtumäärused tühistada, sest väljamõistetud menetluskulud ei olnud kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud.
10.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus
muutmata.
12.Kohtud mõistsid kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2382 eurot 97 senti (õigusabikulu 2132 eurot 97 senti + riigilõiv 250 eurot), samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
13.Kolleegium ei nõustu kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rahuldas hageja õigusabikulude hüvitamise taotluse vastuolus seaduse ning poolte sõlmitud töölepinguga. Tuvastatud asjaoludel oli vaidlusaluses asjas hageja (aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv) lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat B. Oltjer, kes on ühtlasi hageja töötaja. Kohtud järeldasid tõenditest, et kuigi B. Oltjer on hageja töötaja, ei esindanud ta vaidlusaluses kohtuasjas hagejat tulenevalt nendevahelisest töösuhtest. Tuvastatud asjaoludel on hageja sõlminud B. Oltjeriga nii kutsetegevuse lepingu kui ka käsunduslepingu. Kutsetegevuse lepingu kohaselt osutas B. Oltjer õigusteenust hageja kui advokaadibüroo klientidele. Käsunduslepingu kohaselt osutas B. Oltjer hagejale endale praeguses kohtuasjas õigusteenust. Kohtute hinnangul on seega tegemist kahe erineva sisuga lepinguga. Kolleegium leiab, et kohtud on oma eeltoodud järeldust nõuetekohaselt põhjendanud. Seadusest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama advokaadibürooga seotud advokaati. Vastupidist järeldust ei tulene kostja viidatud advokatuuriseaduse sätetest ega ka asjas esitatud kutsetegevuse lepingust. Nii sätestab AdvS § 49 õigusteenuse osutamise üldised põhimõtted. Viidatud sätte lg 1 esimese lause järgi osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu ning advokaadi poolt õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus. Sama sätte lg 5 järgi määratakse advokaadibüroo pidaja ja advokaadi suhted lepinguga. AdvS § 40 sätestab õigusteenuse sisu. Eeltoodud sätete alusel ei ole välistatud advokaadibüroo õigus sõlmida büroo advokaadiga käsundusleping büroo esindamiseks konkreetses kohtuvaidluses. Kolleegium ei nõustu ka kostja väidetega kutsetegevuse lepingu vale tõlgendamise kohta. Kõnealune leping on sõlmitud AdvS § 49 lg 5 alusel ja kostja viidatud lepingupunktid puudutavad B. Oltjeri tööd advokaadibüroos büroo klientide esindamisel, samuti tema muid ülesandeid tulenevalt advokaadibüroo töökorraldusest, advokaadi kutsest ja õigusteenuse osutamise iseloomust. Ringkonnakohus järeldas kutsetegevuse lepingust põhjendatult, et selles ei ole kokkulepet, et B. Oltjeri ülesandeks oleks ka advokaadibüroole endale õigusteenuse osutamine. Ülatoodule tuginedes nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et B. Oltjer esindas hagejat tema lepingulise esindajana (käsunduslepingu alusel), mitte hageja töötajana. Tuvastatud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et B. Oltjer võib TsMS § 217 lg-st 1 ja § 218 lg 1 p-st 1 tulenevalt olla kohtus esindajaks. Kohtud on õigesti selgitanud, et juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele (sh juriidilise isiku juhatuse liiget), ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt ka Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13-14). Advokatuuriseadus ega kutsetegevuse leping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist sätestab TsMS § 175 lg 1, mille kohaselt, kui
menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd B. Oltjer ei esindanud hagejat vaidlusaluses kohtuasjas tulenevalt nendevahelisest töösuhtest, ei kohaldu asjas TsMS § 175 lg 2, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.
14.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et hageja lepingulisele esindajale kulutuste hüvitamisel on kohtud rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kohaselt palus kostja kohtul hinnata kulude vajalikkust põhjendusega, et maakohus on lugenud vajalikuks ajakulu, mida kostja hinnangul selleks pidada ei saa. Oma seisukohta täpsustas kostja vaid väitega, et esindaja ajakuluks ei saa lugeda erialase kirjanduse analüüsiks kulunud aega. Vaidlustatud määruse kohaselt on ringkonnakohus hinnanud, et maakohtu järelduse muutmiseks ei ole alust, s.t maakohtu väljamõistetud menetluskulu kokku 27,19 tunni ulatuses on vajalik ja põhjendatud. Kolleegium osutab lisaks, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 11; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
15.Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu määrus hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmise kohta põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Kostja määruskaebus jääb rahuldamata.
16.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
17.Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Jaak Luik, Ants Kull, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.