Kohtulahend

Aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv esitas 30.12.2013 Harju Maakohtule hagi Xxx OÜ vastu kaubamärgiomaniku õiguste kaitseks. Harju Maakohus rahuldas 24.11.2014 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.05.2015 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 18.06.2015 taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad kulust õigusabile (2132,97 eurot) ning hagi esitamisel tasutud riigilõivust (250 eurot). Hageja taotleb kostjalt lepingulisele esindajale Britta Oltjerile tasutud õigusabiteenuse maksumuse hüvitamist. Hageja ei taotle vandeadvokaat Aivar Pilve poolt advokaadibüroo esindamisega seotud kulude väljamõistmist. Õigusabikulude väljamõistmata jätmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. On selge, et büroopidajal ei oleks olnud (tema igapäevaseid tööülesandeid ja nende suurt mahtu arvestades) võimalik esindada ainuisikuliselt Advokaadibürood Aivar Pilv käesolevas tsiviilasjas. Õigus kohtumenetluses esindajat kasutada on ka advokaadibürool. Seejuures pole tähtis, kas hageja kasutas viidatud ülesannete täitmiseks hageja enda büroos kutsetegevuslepingu alusel tegutseva advokaadi õigusabiteenust (kes täidab vastavat ülesannet hagejaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel, eraldiseisvalt kliendile osutatavast igapäevasest õigusabist) või palkab selleks advokaadi mõnest muust advokaadibüroost. Hageja esindaja Britta Oltjeri toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kuivõrd hageja ja Britta Oltjeri kokkuleppe alusel kuulus tegelikest kuludest hüvitamisele üksnes 30%, on tasu kostjale oluliselt soodsam ning kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Hageja esindaja Britta Oltjer on hagejale osutanud õigusabi 32 h ja 58 minuti ulatuses maksumuses 4638,83 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on tasunud advokaadile õigusabi osutamise eest kokku 1285,70 eurot (ehk 30% teenuse sisulisest maksumusest). Advokaadibüroo kogukulu seoses õigusabiga on kokku 2132,97 eurot (so brutotasu kokku summas 1594,15 eurot, sotsiaalkindlustus 526,07 eurot, töötuskindlustus 12,75 eurot), mille hageja taotleb välja mõista ilma käibemaksuta. Britta Oltjer on hagejale õigusabiteenust osutanud järgmiselt: 1) 10.12.2013 – materjalide analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine, erialase kirjanduse analüüs, hagiavalduse koostamine Xxx OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks kohustamiseks – 5 h 30 min; 2) 13.12.2013 – hagiavalduse koostamine Xxx OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks kohustamiseks – 5 h ja 31 min; 3) 16.12.2013 – hagiavalduse koostamine Xxx OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks ja rikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks kohustamiseks – 3 h 19 min; 4) 05.03.2014 – hageja vastus koostamine kostja 04.03.2014 taotlusele kohtualluvuse muutmiseks – 1 h 47 min; 5) 28.05.2014 – hageja vastuse koostamine kostja 19.05.2014 menetlusdokumendile – 2 h 02 min; 6) 14.10.2014 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 3 h 20 min; 7) 09.03.2015 – Xxx OÜ apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 11 h 29 min.

Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited Hageja ajakulu õigusdokumentide koostamisele on suuresti ülepingutatud, sest hageja dokumentides oli palju kordusi ja kokkuvõtteid. Mõistlik kohtuistungiks ettevalmistamise aeg on 1 h. Kostjal on keeruline esitada vastuväiteid iga hageja märgitud ajakulu kohta eraldi, kuna hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, milliste menetlustoimingute ajakulu hüvitamist hageja taotleb. Taotletav menetluskulu koosneb brutotasust ning sotsiaalkindlustus- ja töötuskindlusmaksetest hageja märgitud menetluskulu moodustavad osad ei seondu hageja esindaja ajakulu ja tunnitasuga. Kostja palub kohtul hinnata hageja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist olukorras, kus hagejat esindas kostja töötaja. Hageja viited kutsetegevuslepingule ja suulisele kokkuleppele ei ole tähtsad, sest hageja tegutses töösuhte raames. Advokatuuriseaduse kohaselt osutab advokaat õigusteeust advokaadibüroo vahendusel või füüsilisest isikust ettevõtjana. Vandeadvokaat Britta Oltjer saab õigusteenust osutada üksnes advokaadibüroo vahendusel. Kostja palub seeõttu jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui kohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb õigusabikulude kokku summas 2132,97 euro väljamõistmist. Ekslik on kostja seisukoht, et kuna kostja lepinguline esindaja Britta Oltjer töötab Advokaadibüroos Aivar Pilv, ei kuulu hageja õigusabikulud väljamõistmisele. TsMS § 217 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetluse esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures on juriidilisel isikul õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses volitama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele, sh juriidilise isiku juhatuse liiget, ning ka sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt Riigikohtu määrust asjas nr 32-1-62-14). TsMS § 218 lg 1 p 1 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla advokaat. Vaidlus puudub selles, et Britta Oltjer võib olla kohtus esindajaks. Hageja on selgitanud, et hageja ja Britta Oltjeri vahel sõlmiti õigusabiteenuse osutamiseks käesolevas asjas käsundusleping, so eraldi kokkulepe, mille alusel osutati õigusabiteenust eraldiseisvana muust advokaadibüroo tööst. See on põhjendatud, sest Britta Oltjeri töö advokaadibüroos seisneb mitte hageja, vaid advokaadibüroo klientide esindamises ja õigusnõustamises. Britta Oltjerile

maksti käsunduslepingu alusel ja tema töötunde arvesse võttes tasu, millelt tuli seaduse kohaselt maksta ka sotsiaalkindlustus- ja töötuskindlusmaksed. Seega ei tegutsenud Britta Oltjer õigusteenuse osutamisel hagejale mitte hageja töötajana, vaid käsunduslepingu alusel. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks advokaadibüroo kohtumenetluses poolena osaledes tingimata kasutama esindajat väljaspoolt bürood. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjast ja esitatud arvetest nähtub piisava täpsusega osutatud teenuse sisu ja kestus ja tunnihind (130 eurot ilma käibemaksuta). Asjaolu, et mõned tegevused on koondatud, ei muuda osutatud teenustele kulunud aja hindamist oluliselt keerulisemaks. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg (kokku 14 h ja 20 min). See on menetluse eelduslikult kõige mahukam toiming, kuivõrd hõlmab asjaolude ja materjalidega ning õiguskirjanduse ja kohtupraktikaga tutvumist, menetlusosalisega suhtlemist, menetlusliku positsiooni väljatöötamist, hagiavalduse kirjutamist ja täiendamist ning lisade komplekteerimist ja kohtule edastamist. Samuti võib kaubamärgi kaitseks esitatud hagiavalduse koostamist pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks kui näiteks tavalise võlanõude puhul. Hageja on esitanud põhjaliku vastuse (t lk 74-77) kostja taotlusele kohtualluvuse muutmiseks. Sellele kulutatud 1 h ja 47 minutit ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk. Ka kostja 19.05.2014 seisukohtadele vastuse esitamine 2 h ja 2 min jooksul on põhjendatud ja vajalik. Harju Maakohtu 14.10.2014 istung kestis protokollist nähtuvalt 1 h ja 10 min. Hageja on esindajal on kulunud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 3 h ja 20 min. Kohus nõustub kostjaga selles, et istungiks ettevalmistamiseks oli põhjendatud kulutada 1 h, kuivõrd selleks ajaks olid hagejale teada kostja seisukohad ning neile ka kirjalikult vastatud. Seega on õigusabi osutamine seoses kohtuistungiga põhjendatud 2 h ja 10 min. Ülemäärane on apellatsioonikaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg 11 h ja 29 min. Arvestades, et apellatsioonkaebuses korrati sisuliselt esimeses astmes esitatud seisukohti ning hageja menetluslik positsioon oli selge, oli apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg põhjendatud 7 h vältel. Eeltoodust tulenevalt on asjas põhjendatud ja vajalik olnud õigusabi osutamine kokku 27 h 19 h vältel (kohus vähendas ajakulu kokku 5 h 39 min). Põhjendatud õigusabikulu on seega 3 551,60 eurot, mis ületab hageja taotletavat 30%-ni vähendatud õigusabikulu summas 2132,97 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 2132,97 eurot. Sellele lisandub hageja poolt hagiavalduse esitamisel 23.12.2013 tasutud riigilõiv 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal kokku hüvitada hageja menetluskulud 2382,97 eurot. Kostjal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 2 tasuda menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.