Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
12. juuli 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-7061
Tsiviilasi
AA hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3150 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx Kostja BB, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x, xxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada AA hagi BB vastu osaliselt. Välja mõista BB-lt (B, isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 29. märtsist 2018 igakuuliselt AA (A, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni AA omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda AA arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS, märkides selgitusse „elatis“. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilasi nr 2-18-7061
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Hageja AA on esitanud oma isa BB (sünnitunnistus tl 5) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja jätkab täisealiseks saanuna (xx xx xxxx) õpinguid keskhariduse omandamiseks xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx (tõend tl 4), temal sissetulekud puuduvad. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused 855.40 EUR, ta palub kostjalt välja mõista 350 EUR kuus alates 29.03.2018. Kostja vastuväited ja tõendid, hagejate seisukohad nende osas Kostja tunnistab oma kirjalikus vastuses (tl 18) nõuet, kuid palub elatise summa määramisel lähtuda tema varalisest seisundist. Kostja ainus sissetulek on temale määratud vanaduspension summas 376.05 EUR (tl 19). Ta on küll äriühingu xxxxx xxx xxxxxxxx, kuid alates 01.02.2018 ta tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest ei saa (tl 20). Hagejate märgib oma täiendavas vastuses (tl 26), et kostja töötab xxxxxxxxx xx heaks (xxx xxxxx „xxxxxx xxxxx xxxxxxx“ xxxxxxxxxx, tl 27-31) ja ta on esinenud kui xxxxx xxx xx omanik. Kostja Facebooki lehel on pidevalt postitused erinevatelt välisreisidelt, mistõttu peab tal olema suurem sissetulek kui vanaduspension. Kostja pakub kompromissi korras (menetlusdokument tl 35-36) elatise summaks 100 eurot. Hageja vajaduste nimekirjas toodud klassiekskursiooni hinnaga 605 EUR ei ole hageja tõendanud, see ei ole õppetöö osa ning on selgelt liiga kallis. Ka teised hagis nimetatud kulutused on liialdatud. Statistikaameti andmeil on leibkonna liikme keskmine kulude summa 408 eurot, mida võiks ka põhjendatuks pidada. Kostja selgitab, et osales hageja nimetatud xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, kulud kaeti, aga töötasu ei makstud. See on tavaline xxxxx xxxxxxxxxxxx praktika, pealegi oli tegemist ühekordse projektiga, mille xxxxxxx olid xxxx xxxx ja tänaseks puudub kostjal seos xxxxxxxxx xx ga. xxxxx xxx juhatuses on kostja teise isiku (xxxxxxxxx) kõrval ja jätkab seal passiivsena kuni 2018.a lõpuni. Omanikeringi kostja ei kuulu. Kostja on esitanud ka enda 2017.a tuludeklaratsiooni (tl 37-43). Hageja väitel (tl 49) kulutused on tema tervislikust seisundist tulenevalt isegi suurenenud. Klassiekskursioonist ta osa võtta ei saa ja palud neid kulutusi mitte arvestada. Seoses kooli lõpetamisega on kulud suured, järgnevad sõidud kõrgkooli sisseastumiskatsetele ja edaspidi ka kõrgemad eluasemekulud. Ei ole usutav kostja pidev töötamine vabatahtlikuna, kostja elatusraha võlg hagejale on 33 966.90 EUR (tl 50). Kohus lahendas asja poolte nõusolekul ja 25.06.2019 määruse alusel kirjalikus menetluses, olles eelnevalt teinud järelepärimised kostja varalise seisundi kohta xxxxx xxx xx-le, krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile (tl 51-54). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on muuhulgas õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis või jätkab õpinguid kõrgkoolis. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse 2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-7061 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Antud juhul viitabki kostja oma seisukohtades tema varalisele seisundile, mis nõutavat elatist maksta ei võimalda. Kostja on vaidlustanud hageja vajadused ja leiab, et põhjendatud vajadusteks saab olla Statistikaameti avaliku info järgi 408 eurot kuus leibkonna liikme kohta. Kuivõrd hageja ei ole oma vajaduste tõendamiseks ühtki tõendit esitanud ja hagis märgitud vajaduste nimekiri on kostja poolt vaidlustatud, loeb kohus hageja põhjendatud vajaduseks 408 eurot. Samas on kostja ainukeseks sissetulekuks, mille kohus menetluse käigus on tuvastanud, tema vanaduspension. Kohtule vastused esitanud pankades kostjal rahalised vahendid puuduvad (tl 63, 66-67, 80, 85), tuludeklaratsiooni 2018.aasta kohta esitatud ei ole (tl 71). Sotsiaalkindlustusameti andmeil (tl 74) on kostja vanaduspensioni suuruseks alates 01.01.2018 349.39 EUR, alates 01.04.2018 376.05 EUR ja alates 01.04.2019 407.50 EUR kuus. xxxxx xxx on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt kostjale töötasu ei maksta, 2018.aastal on temale tehtud kaks väljamakset lähetuskulude katteks – 04.05. 974 EUR ja
3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-7061 Menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Liiatigi kohtule teadaolevalt asjas kulusid kantud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.