Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-19-5161 28. juuni 2019, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
O M hagi M Pi (P) vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja O M (isikukood xxx, sündinud xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja volikirja alusel Danil Lipatov (Progressor Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja M P (isikukood xxx, sündinud xxx, e-post xxx) Hagimenetlus 28.06.2019, kohtuistungit pidamata
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tallinna
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-19-5161
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
O M (hageja) esitas 5. aprillil 2019 Harju Maakohtule hagi M Pi (kostja) vastu abielu lahutamiseks (tsiviilasi nr 2-19-5161). Harju Maakohus 12. aprilli 2019 määrusega (tl 11), mis jõustus 10. mail 2019, keeldunud O M hagi M Pi vastu abielu lahutamiseks Harju Maakohtu menetlusse võtmisest ning edastas hagi lahendamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt abielu oli sõlmitud Tallinnas x a. Peale abiellumist oli abielu kooskõlas, kuid hiljem kostja oli kinnipeetud ja deporteeritud Saksamaale seoses kriminaalmenetlusega. 3. Peale vabanemist kostja pole võtnud hagejaga ühendust ega vastanud hageja kõnedele ja sõnumitele. Hageja sai tuttavate kaudu teada, et hetkel M P elab Eestis. Poolte abieluline kooselu kestas abielu sõlmimisest kuni x. a. Abielulise kooselu ajal pooled elasid aadressil x. Pooltel puuduvad ühised lapsed ja ühisvara. Seoses sellega, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, soovib hageja lahutada oma abielu kostjaga. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada. Hageja on proovinud võtta kostjaga ühendust, kuid viimane ei vasta tema kõnedele ja sõnumitele. Hageja kinnitab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Viru Maakohus 17. mai 2019 määrusega (tl 15) võttis hagi menetlusse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-19-5161
TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ja TsMS § 132 lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti ning seega antud asja hagihind moodustab 3500 eurot.
Kostja teatas 27. mail 2019 kohtule (tl 19, 20), et ta on nõus abielu lahutamisega. Pretensioone ei oma. Palub lahutada abielu ilma tema kohalolekuta.
Kohus kuulas hageja ära telefonitsi 22. juunil 2019. Hageja palus kuulata teda ära ja teha kohtuotsust võimalikult kiiresti. Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, palus lahutada abielu. Kostjaga lõppesid igasugused, s.h abielulised, suhted 2017. a juunist. Hageja alaliselt elab Venemaal kuid töö tõttu sõidab tihti maailma ringi, kostja elab Eestis. Hageja Eestisse naasta ei soovi. Hagejal on uus meesterahvas, kellega ta soovib abielluda. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada enam ei saa, leppimisaega ei soovi. Abielludes ei muutnud hageja perekonnanime. Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 11. juunil 2019. Kohtu küsimustele vastas kostja, et on abielu lahutamisega nõus. Pooled ei ela koos 7. juunist 2017. a, kui kostjal tekkisid probleemid. Abikaasadel ühist last ei ole. Abielludes ei muutnud kostja oma perekonnanime. Kostja ka leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid taastada võimalik pole. Leppimisaega kostja ei soovi. Kostja palus teda kohtusse mitte kutsuda, sest tal on raskesti haige sugulane, kelle eest kostja hoolitseb.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte abielu, mille lahutamist nõuab hageja, on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuameti poolt 3. mail 2017, abieluakti kanne nr 49-32-2017/611 (tl 4). Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi lühend PKS) § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Hagiavalduses hageja väidete kohaselt, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, poolte abielulised suhted on lõppenud 7. juunil 2017, seega kaks aastat tagasi. Pooled elavad alaliselt erinevates riikides. Vastavalt PKS § 63 abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-19-5161
Kohus tegi kindlaks, et abielulahutuse nõue on põhjendatud, sest abielulised suhted on katkenud, abikaasad on elanud kaks aastat eraldi. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Hageja on kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Hagejal on uus meesterahvas, kellega ta soovib abielluda. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Kostja leiab samuti, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Kohus võtab arvesse asjaolud, et pooled elavad erinevates riikides, pooled on elanud kaks aastat eraldi ning et hagejal on loodud faktiliselt uus pere. Mõlemad abikaasad on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada. Lähtudes eeltoodust ja PKS § 67 lg-st 2 eeldab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Kohus loeb, et poolte abielusuhted on lõppenud ning eeltoodu alusel tuleb poolte vahel sõlmitud abielu lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.