Tühistada Viru Maakohtu 24. jaanuari 2019 otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
3.Menetluskulude lõpplahendiga. Edasikaebamise kord
jaotuse
määrab
maakohus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.T. (hageja I) ja A.T. (hageja II) esitasid 25. oktoobril 2018 nõude P.T. (kostja) vastu elatise seadusega kehtestatud miinimummääras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja I XXXXX ja hageja II XXXXX kostja ja hagejate ema K.T. abielust. Hagejate ema ja kostja suhted lõppesid juunis 2018. Pärast hagejate ema ja kostja lahutust leppisid hagejate vanemad kokku, et kostja hakkab igakuiselt tasuma elatist kummagi hageja ülalpidamiseks 250 eurot kuus. Kostja maksis vastavalt kokkuleppele juulis ja augustis 2018 500 eurot ning septembris 2018 400 eurot. Kostja teatas, et alates oktoobrist 2018 hakkab ta hagejate ülalpidamiseks maksma elatist kummalegi 125 eurot kuus, kuna ta maksab esimesest abielust sündinud J.T. ülalpidamiseks 250 eurot kuus. Seega on kostja tekitanud olukorra, kus hagejad on varaliselt vähem kindlustatud, kui J.T. , kes saab elatist 250 eurot. Hagejad põevad bronhiaalastmat, millega seoses vajavad nad massaaži ning peavad tarvitama ravimeid. Kostja ei kohtu lastega ega tunne nende tervise vastu huvi. Kostja töötab, ta on materiaalselt kindlustatud, tal on oma äriühing XXXXX . OÜ.
2.Kostja võttis hagi osaliselt õigeks, palus hagi osaliselt rahuldada ja mõista temalt välja kummagi hageja ülalpidamiseks 63 eurot 5 senti kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostjal on veel üks laps J.T. , kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad hagejad. Kostja ei ole võimeline maksma elatist hagejate ülalpidamiseks hagejate poolt nõutud suuruses. Kostjal oli kuni 30. septembrini 2018 tuvastatud püsiv töövõimetus ja töövõime kaotuse protsent 70%. Kostjal on määratud keskmine puue. Kostja on esitanud dokumendid püsiva töövõimetuse pikendamiseks. Kostja ei tööta ja tema tulu moodustab ainult töövõimetuspension 252 eurot 19 senti kuus ja toetus ravimite ostmiseks 51 eurot 91 senti. Kostja keskmine puue (südame haigestumine) ja töövõimekaotus ei võimalda tal leida tööd töötasuga 1000 eurot kuus (neto) selleks, et ülal pidada ennast ja kolme last.
Kuna kostja lähtudes PKS § 102 lg-st 2 peab kasutama oma vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, siis saab kostja maksta elatist iga hageja ülalpidamiseks 63 eurot 5 senti kuus (252,19 / 4, kostja ja kolm alaealist last).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2019 otsusega hagi, mõistis alates 25. oktoobrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostjalt välja elatise kummagi hageja ülalpidamiseks 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Alates 1. jaanuarist 2018 on töötasu alammääraks 500 eurot kuus, millest pool on 250 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot kuus, millest pool on 270 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta maksis 2018 juulis ja augustis hagejate ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte kohaselt on T.T. selgitusega „elatis P.T. lt“ üle kandnud 13. juulil 2018 500 eurot, 13. augustil 2018 500 eurot ja 12. septembril 2018 400 eurot (tl 11, 14, 17). Sotsiaalkindlustusameti 3. novembri 2016 otsuse nr 1403123 kohaselt esines kostjal üldhaigestumise tõttu keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni (süda) suur kõrvalekalle, millest tingituna oli kostja kuni 30. septembrini 2018 osaliselt töövõimetu töövõime kaotusega 70% (tl 43–47). Otsustest tulenevalt oli korduvekspertiisi taotlemise tähtajaks 5.–20. august 2018. Kostja vastuse esitamise ajaks kostjal enam töövõime kaotust ei esine. Kostja on väidetavalt esitanud dokumendid püsiva töövõime kaotuse pikendamiseks, kuid kohtu määratud täiendavate tõendite esitamise tähtajaks kostja töövõimekaotust pikendatud ei ole. Seega leidis maakohus, et kostjal ei esine enam töövõimekaotust. Kostja väitel on tal vaid üks pangakonto AS-is Swedbank. Kostja esitatud Sotsiaalkindlustusameti 14. novembri 2018 tõendi kohaselt on talle perioodil jaanuar – september 2018 välja makstud töövõimetuspension igakuiselt 252 eurot 19 senti. Ajavahemikul 1. jaanuar 2016 kuni 13. november 2018 on kostja pangakontole laekunud müntide sissemaksuna 2 eurot 69 senti (tl 49). Töövõimetuspension ei ole kostja kontole laekunud. Kuna Sotsiaalkindlustusamet pensioni sularahas välja ei maksa, siis leidis maakohus, et kostjal on avatud teised pangakontod, kuhu kostja pension ja kostja muud sissetulekud laekuvad. Seega on tõendamata kostja väited temal muude sissetulekute puudumise kohta. Kostja ei ole vastu vaielnud hagiavalduses toodud väitele, et ta tegutseb juhatuse liikmena XXXXX . OÜ-s. Kostja ei ole vaielnud vastu tema poolt oma kolmanda lapse J.T. ülalpidamiseks igakuiselt 250 eurot elatise maksmise väitele. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas ta sai igakuiselt tasuda 500 eurot hagejate ülalpidamiseks, 250 eurot kostja kolmanda lapse ülalpidamiseks ja rahuldada enda vajadused, saades pensioni 252 eurot 19 senti kuus. Eeltooduga leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud PKS § 102 lgs 1 sätestatud aluse esinemist ning hagi tuleb rahuldada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus elatise väljamõistmise osas ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt kostja poolt tunnustatud osas (63 eurot 5 senti kuus iga hageja ülalpidamiseks), hagi tunnustamata osas saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ja uue kohtuotsuse tegemiseks, jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kantud raha hagejate ülalpidamiseks juulis – septembris 2018 üle kostja pangakontolt. Nimetatu ei tähenda, et raha hagejate ülalpidamiseks andis kostja. Sotsiaalkindlustusamet maksab pensioni mh sularahas postiasutuse kaudu ja seda asjaolu ei ole vaja tõendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 järgi. Samuti võib pensioni kanda teise isiku pangakontole. Maakohus tegi ebaõige ja põhjendamatu järelduse asjaolude omaksvõtmise kohta. Kostja ei ole XXXXX . OÜ osanik ega tegelik kasusaaja. Kostja on küll XXXXX . OÜ juhatuse liige, mis ei tähenda, et ta saab tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest. Hagejad ei esitanud väidet, et kostja saab tulu XXXXX . OÜ juhatuse liikmena. Tõendamaks, et kostjal ei ole tulu XXXXX . OÜ juhatuse liikmetesse kuulumisest, esitas kostja väljavõte Maksu- ja Tolliametist, mis kinnitab, et kostjal puudus muu tulu, v.a. sissetulekud Sotsiaalkindlustusametilt. Kostja ei saanud varem tõendit esitada, kuna tal ei olnud selge, millised järeldused teeb maakohus kostja kuuluvusest XXXXX . OÜ juhatuse liikmete hulka. Kostja esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. Taotlus jäeti rahuldamata. 17. jaanuaril 2019 esitas kostja uue taotluse ja 13. veebruaril 2019 sai kostja kätte otsuse puude raskusastme mittetuvastamise kohta. Selle otsuse peale esitas kostja vaide. Hagejad ei esitanud väidet, et kostja maksab kolmanda lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 250 eurot. Kostja maksab oma vanema lapse ülalpidamiseks elatist, kuid pärast antud asjas hagiavalduse esitamist on ta sunnitud ümber jaotama oma sissetulekud selleks, et tagada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud ühetaolisuse põhimõtte täitmist. Maakohus ei täitnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-s 4 sätestatud kohustust, kuna ei teinud midagi kompromissi saavutamiseks, kuigi kompromiss antud asjas on mõistlik. Maakohtu otsus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus ei teinud menetlusosalistele ettepanekut esitada lisatõendeid ega kogunud neid ise. Maakohtul tuli tuvastada kostja kolmanda lapse vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh teise lapse ema võimalused) ning tuvastada hagejate vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh hagejate ema võimalused). Kuna mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse vajaduste katmine osaliselt lapsetoetusega, samuti vanema halb varaline seisund
5.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning poolte menetluskulud poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning on rikkunud selgitamiskohustust. Tsiviilasjas on esitatud vaid hagiavaldus
ning kostja vastus sellele. Asjas ei ole ühtegi istungit olnud, kohus ei ole tõendeid hinnanud. TsMS § 436 lg 6 kohaselt kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 230 lg 3 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus ei ole käesolevas, laste huve puudutavas vaidluses ise kogunud tõendeid, millega on rikkunud TsMS § 230 lg-t 3. Maakohus on küll teinud 23. novembri 2018 kirjaga hagejate seaduslikule esindajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning 4. jaanuari 2019 kirjaliku menetluse teatega pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, kuid pooled ei ole sisulisi seisukohti ega lisatõendeid enam esitanud.
7.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid, s.o Maksu- ja Tolliameti väljavõtte enda sissetulekute kohta, Sotsiaalkindlustusameti 13. veebruari 2019 otsuse nr P26-2019-4319 ning kostja 20. veebruari 2019 vaide eelnimetatud Sotsiaalkindlustusameti otsusele. Ringkonnakohus andis kostjale 29. aprilli 2019 nõudekirjaga tähtaja kuni 6. maini 2019 kohtule täiendavate tõendite, s.o kostja vaide lahendamise kohta tõendite esitamiseks. Kostja edastas kohtu poolt nõutud Sotsiaalkindlustusameti 9. aprilli 2019 vaideotsuse nr 8-3/6170-2 30. mai 2019 menetlusdokumendi lisana. PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. Maakohus ei ole selgitanud, mida tuleb menetlusosalistel enda väidete tõendamiseks esitada. Maakohtu poolt kirjaliku menetluse teates antud tähtaega võimalike täiendavate tõendite esitamiseks ei saa lugeda maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmiseks ega tõendite kogumise kohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus on nimetatud maakohtu poolse minetuse osaliselt kõrvaldanud ning nõudnud kostjalt täiendavaid andmeid tema töövõimekaotuse protsendi määramise menetluse kohta. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Samuti võtab ringkonnakohus tsiviilasja materjalide juurde hilinemisega esitatud Sotsiaalkindlustusameti 9. aprilli 2019 vaideotsuse nr 8-3/6170-2. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Kuigi ringkonnakohus on nõudnud kostjalt täiendavaid tõendeid, ei ole toimikus olevate materjalide ning andmete põhjal ringkonnakohtul siiski võimalik ise otsust teha.
8.Kostja taotleb hagi rahuldamist osaliselt ning elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hagejad on kostjalt elatist saama õigustatud isikud (PKS § 96, § 97 p 1). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus on ebaõigesti õigesti viidanud PKS § 102 lg-le 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas ei ole maakohus kaalunud, kas esineb PKS § 102 lg 2 järgne alus elatise maksmise vähendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus oma seisukohta PKS § 102 lg kohaldamata jätmise kohta põhjendanud.
9.Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohtul tuli tuvastada kostja kolmanda lapse vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh kolmanda lapse ema võimalused) ning tuvastada hagejate vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh hagejate ema võimalused). Üldjuhul ei tule PKS § 101 lg 1 järgi miinimummääras elatise nõudmisel lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13; 26. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;). Lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (Riigikohtu
7.veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Vaidlust ei ole, et lisaks hagejatele on kostjal veel üks alaealine laps J.T. (tl 31 pöördel, tl 42). Teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17;
13.veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p-d 10–11). Maakohtu otsus sellist põhjendust ei sisalda. Kostja ei ole maakohtus tuginenud väitele, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 11).
10.Hagiavalduse kohaselt põevad hagejad bronhiaalastmat (tl 22–27), millest tulenevalt vajavad nad massaaži ning peavad võtma ravimeid. Hagejad on tõendanud astma olemasolu (tl 2–27), kuid ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata sellega seoses kulutuste hagejate ülalpidamiseks suurenemine. Kuivõrd kostja tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb kohtul hagejate vajadusi tuvastada. Hagejate anamneesist nähtuvalt kasutatakse nende raviks Flixotide inhalatsiooni auru 50 mcg 2 x 2, vajadusel Ventolin 100 mcg 1 x 1–6 BH-ga. Samas on anamneesis märgitud, et ravist võib teha ravipausi. Hagejad ei ole väitnud, et ravimite tõttu ületavad hagejate ülalpidamiskulud seadusega ettenähtud miinimumelatise. Samuti ei nähtu asja materjalidest ravimitega seonduvaid täiendavaid kulutusi.
11.Maakohus leidis, et kuivõrd kohtu poolt tõendite esitamiseks määratud tähtajaks ei ole kostja töövõimekaotust pikendatud, ei ole kostjal enam töövõimekaotust. Maakohtu otsuse põhjendustest ei saa üheselt välja lugeda, kuidas nimetatud tõdemus maakohtu otsustust mõjutas. Kostja esitas ringkonnakohtu menetluses Sotsiaalkindlustusameti 13. veebruari 2019 otsuse nr P26-2019-47319 kostjal puude raskusastme mittetuvastamise kohta ning Sotsiaalkindlustusameti 9. aprilli 2019 vaideotsuse nr 8-3/6170-2. Ringkonnakohus leiab, et kuigi käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole kostjal kehtivalt töövõimekaotust ega puude raskusastet Sotsiaslkindlustusameti otsusega tuvastatud, võivad kostjal esineda tervisest tulenevad piirangud töö otsingutel. Sotsiaalkindlustusameti 3. novembri 2016 otsusega nr 1403123 (tl 43–44) on tõendatud, et kostjat on lapseeas (0,5a) opereeritud südame vatsakese vaheseina ja kodade vaheseina defekti
tõttu. Otsuse tegemise seisuga oli kostjal väljendunud südamepuudulikkus ja südame rütmihäired. Sotsiaalkindlustusameti 9. aprilli 2019 vaideotsuse nr 8-3/6170-2 kohaselt hindas ekspertarst kostjal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 3). Keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75. Kuigi kostja piirangute raskusastme arvväärtuse aritmeetiline keskmine 1,33 on alla keskmise arvväärtuse, mis on vajalik, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (Sotsiaalkaitseministri määruse § 6 lg 6 p 1), võib kostjal esineda ringkonnakohtu hinnangul tervisest tulenev piirang töö otsingutel ja töö tegemisel. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu otsuse tegemisel arvesse võtnud.
12.Kostja vastuse kohaselt hagile sai kostja seoses töövõime kaotusega ja keskmise puue määramisega töövõimetuspensioni 252 eurot 19 senti ning toetuse ravimite ostmiseks 51 eurot 91 senti (tl 39). Töövõimetoetust makstakse sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (töövõimetoetuse seaduse § 11). Sotsiaalkindlustusameti 14. novembri 2018 tõendi nr 6.SP-9/25289 (tl 48) kohaselt puuduvad kostjal alates 1. oktoobrist 2018 määratud hüvitised. Maakohus ei ole nimetatud tõendile hinnangut andnud. Ringkonnakohtul puudub info kostjale ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga makstavate hüvitiste kohta. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja pangakontolt ei nähtu pensioni laekumisi kostja kontole, peavad kostjal olema muud pangakontod, kuhu laekub pension ja muud sissetulekud. Kostja sellise maakohtu järeldusega ei nõustunud. Kostja on väitnud apellatsioonkaebuses, et üldtuntud on asjaolu, et Sotsiaalkindlustusamet maksab pensioni sularahas postiasutuse kaudu ning pension saab tulla teise isiku pangakontole. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei märkinud ka apellatsioonkaebuses, millisel viisil on ta pensioni kätte saanud ega esitanud tõendeid pensioni kättesaamise viisi kohta. Kuigi pooled ei vaidle kostja pensioni suuruse üle, vaidlevad pooled kostjal muude sissetulekute ning pangakontode olemasolu üle. Maakohtu seisukoha, mille kohaselt on kostjal muud pangakontod ja sissetulek, kujunemine ei ole arusaadav. Maakohus leidis, et kostjal ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, kuidas ta sai pensionist 252 eurot 19 senti tasuda hagejate ülalpidamiseks 500 eurot ning 250 eurot oma kolmanda lapse ülalpidamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et raha hagejate ülalpidamiseks perioodil juulist kuni septembrini 2018 võis olla antud mitte kostja poolt, vaid kolmanda isiku poolt, kes raha hagejate seaduslikule esindaja üle kandis.
13.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus tegi ebaõige ja põhjendamatu järelduse asjaolude omaksvõtmise kohta, kostja ei ole XXXXX . OÜ osanik ega tegelik kasusaaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, millisele järeldusele maakohus seoses kostja XXXXX . OÜ-s juhatuse liikmeks olekuga jõudis. Maakohtul tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel anda hinnang kostja XXXXX . OÜ-s juhatuse liikmena tegutsemise ning äriühingust võimaliku tulu saamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et eelduslikult on töötamine tasuline ning vastupidist peab tõendama kostja.
14.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus on pooltel võimalik saavutada kompromiss. TsMS § 4 lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse.
15.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.