Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2019, Rapla

Tsiviilasja number

2-19-112469

Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad

L L ja J L hagi E L vastu elatise väljamõistmiseks ja

nende Hageja 1 L L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x-xx, xxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja 2 J L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama). Hagejate seaduslik esindaja H L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja E L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x-xx, xxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post), lepinguline esindaja advokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, asukoht F. R. Kreutzwaldi 3, Tallinn, 10120 Harju maakond, e-post [email protected]).

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus L L ja J L hagis E L vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja nõue Hagejate esindaja palub E L välja mõista alates 02.05.2019 lapsele L L elatis 270 eurot ja lapsele J L elatis 270 eurot.

Maakohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 12.06.2019 toimunud kohtuistungil loobus hagejate seaduslik esindaja H L kostja E L vastu esitatud hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna hageja loobus hagist. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu, kuna see ei riku olulist avalikku huvi. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 12.06.2019 toimunud kohtuistungil leidis tuvastamist, et hagejate esindaja viibib käesoleval hetkel lapsehoolduspuhkusel ja on registreeritud Eesti Töötukassas tööotsijana ning kostja sissetulek on 2 000 eurot netos. Arvestades eelnevaid asjaolusid kohus leiab, et kostja menetluskulude hagejate, st hagejate esindaja kanda jätmine oleks hagejate ja nende esindaja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna see kahjustaks nende igapäevast toimetulekut. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.