Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-17046
Tsiviilasi
A.V. hagi M.F. vastu elatise saamiseks
Tsiviilasja hind
675 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.F. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): M.F. (isikukood XXX)
esindajad
Vastustaja (hageja): A.V. (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.V. , esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 14. märtsi 2019 otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas ning teha asjas uus otsus, millega välja mõista M.F. lt A.V. kasuks elatis 14. novembrist 2017 – 14. märtsini 2019 summas 2315,50 eurot ja alates
15.märtsist 2019 kuni A.V.
täisealiseks saamiseni 6. juulil 2022 igakuiselt 170 eurot. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 14. märtsi 2019 otsus muutmata.
2.Lugeda Viru Maakohtu 14. märtsi 2019 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.2.Välja mõista M.F. lt A.V. kasuks elatis 14. novembrist 2017 – 14. märtsini 2019 summas 2315,50 eurot. Kui M.F. tasus elatist ja elatise võlga ka pärast maakohtu otsuse tegemist, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
2.3.Välja mõista M.F. lt A.V. kasuks elatis alates 15. märtsist 2019 kuni A.V. täisealiseks saamiseni 6. juulil 2022 igakuiselt 170 eurot. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
2.4.Ajatada kohtuotsuse punktis 2.2. tulenev elatise võlgnevus 2315,50 eurot tasumine 1 aastaks ja 6 kuuks. M.F. peab igakuiselt lisaks jooksvale elatisele tasuma vähemalt 128,64 eurot elatise võlgnevuse kustutamiseks.
2.5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagejale osutatud riigi õigusabi kulu, mis jätta riigi kanda.
3.M.F. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Võtta asja juurde tõenditena: E. Kolatski arvelduskonto väljavõtte perioodil 1. mai 2018 – 1. mai 2019; auto24.ee andmed sõiduki turuhinna kohta; kaks sõiduki müügilepingut.
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. A.V. riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 14. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi M.F. (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et hageja põlvneb kostjast ning mõista kostjalt hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja J.V. ja kostja suhtest. Hageja elab koos emaga ning kostja ei pea hagejat ülal. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada,
Kostja on võimeline teenima sissetulekut ulatuses, mis tagaks hagejale miinimummääras ülalpidamise ning kostja enda ülalpidamise minimaalselt vajalikus ulatuses. Puuduvad asjaolud, mis annaksid alust vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja ilmselt varjab oma sissetulekut. Kostjale kuulub kolm autot ning kostja ja tema abikaasa ühisomandis on veel kaks autot. Kostja abikaasale kuulub kolm korterit.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistas hagi isaduse tuvastamise nõudes, kuid ei nõustunud nõutava elatise suurusega. Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kostja töötab A OÜ-s ja tema igakuine keskmine sissetulek on 395 eurot 66 senti. Kostjal ei ole kinnis- ega vallasvara, mille arvelt elatisenõuet täita. Kostjale kuuluvad sõidukid on kas hävinenud või oli kostja tegelikkuses üksnes nende kasutaja. Kostja abikaasa ostis kaks sõidukit oma lahusvara arvelt. Kui kostjalt mõistetaks välja miinimummääras elatis, jääb talle enda ülalpidamiseks üksnes 160 eurot 66 senti. Kostja on valmis maksma hagejale elatist 170 eurot kuus.
24.jaanuaril 2018 tegi kostja hagejale kompromissiettepaneku, milles nõustus maksma elatist alates 14. novembrist kuni 31. detsembrini 2017 210 eurot kuus (kokku 329 eurot) ning alates
1.jaanuarist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 222 eurot 50 senti kuus või mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool hagejale makstavatest riiklikest toetustest. Kostjal ja tema abikaasal V.F. sündis 15. oktoobril 2018 laps, kelle ülalpidamiskuludega tuleb käesolevas asjas elatise suuruse määramisel arvestada.
3.Viru Maakohus jättis 15. jaanuari 2018 määrusega hageja hagi kostja vastu isaduse tuvastamiseks läbi vaatamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 14. märtsi 2019 otsusega hagi ning 1) mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 14. novembrist 2017 kuni 14. märtsini 2019 summas 3010 eurot 5 senti, märkides, et kui kostja tasus elatist ka 2019. aasta märtsis, tuleb sellega otsuse täitmisel arvestada; 2) mõistis alates 15. märtsist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast; 3) ajatas elatise võlgnevuse 3010 eurot 5 senti tasumise 1 aasta ja 6 kuu peale, kohustades kostjat tasuma lisaks jooksvale elatisele vähemalt 167 eurot 23 senti kuus; 4) jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja vanemad elavad lahus ning hageja elab koos emaga. Asja materjalide kohaselt tasus kostja hagejale 2018. aasta novembris ja detsembris ning 2019. aasta jaanuaris elatist 250 eurot. 2019. aasta veebruaris tasus kostja hagejale elatisena 270 eurot. Kostja väide, et ta on alates hagi esitamisest täitnud hageja ülalpidamiskohustust, ei ole seega asjakohane, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Hagejale makstav peretoetus on alates 1. jaanuarist 2018 55 eurot kuus. Kostja töötasu A OÜs oli 2017. aastal keskmiselt 362 eurot 70 senti kuus ning 2018. aastal 479 eurot 11 senti kuus. Kostjale kuulub kolm sõidukit ning kostja ja tema abikaasa ühisomandisse kuulub kaks sõidukit. Kostja abikaasa on enne kostjaga abiellumist omandanud kolm kinnistut. Maakohus nõustus hageja käsitlusega, et kostja abikaasa pangakonto väljavõttelt nähtuv 4 kuu käive on ligikaudu 5000 eurot, s.o 1250 eurot kuus. Sealjuures kostja abikaasa ei tööta ning tema sissetulek on töötutoetus ja peretoetus. Eelnev annab alust väita, et kostja perekonna sissetulek on hea.
Kostjale ja tema abikaasale sündis 15. oktoobril 2018 laps, kellele kostja peab andma ülalpidamist. Maakohus arvestas sellega, et alates 2018. aasta novembrist hakkas kostja hagejale tasuma miinimummääras elatist, v.a 2019. aasta jaanuaris. Kostja perre lapse sündimine ei ole seega asjaoluks, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Samuti ei ole alust arvestada peretoetusega. Maakohus leidis, et kostja sissetulek ja vara on piisav selleks, et täita mõlema lapse ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise kindla summana alates 14. novembrist kuni
31.detsembrini 2017 summas 368 eurot 11 senti, 2018. aasta eest summas 2500 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 kuni 14. märtsini 2019 summas 141 eurot 94 senti, kokku 3010 eurot 5 senti. Alates 15. märtsist 2019 mõistis maakohus välja miinimummääras elatise. Maakohus pidas põhjendatuks ajatada kostja taotluse alusel elatise võlgnevuse tasumine 1 aasta ja 6 kuu peale.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 14. märtsi 2019 otsus väljamõistetud elatise võlgnevuse ja igakuise elatise suuruse osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 14. novembrist kuni 14. märtsini 2019 elatise võlgnevus 1542 eurot 93 senti ja alates 15. märtsist 2019 välja igakuine elatis 160 eurot ning ajatada elatise võlgnevuse 1542 eurot 93 senti tasumine 1 aasta 6 kuu peale. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt laekus kostja abikaasa pangakontole ajavahemikus 27. aprill 2018 kuni 18. august 2018 2227 eurot 34 senti, mis on 556 eurot 84 senti kuus, mitte 1250 eurot kuus, nagu on leidnud maakohus. Maakohus ei tutvunud asja materjalidega ja lähtus üksnes hageja väljatoodust. Kuna kostja abiellus V.F.
27.aprillil 2018, kuulusid enne seda toimunud laekumised kostja abikaasa lahusvarasse. Maakohtu järeldus, et kostja perekonna sissetulek on hea, on põhjendamatu ja ei tulene tõenditest. Kui maakohus arvestas kostja perekonna materiaalset olukorda, oleks maakohus pidanud tegema seda ka hageja perekonna puhul. Maakohus jättis kohaldamata PKS § 102 lg 2, vaatamata sellele, et kostjal oli alus taotleda elatise vähendamist alla miinimummäära. Kostja igakuine keskmine sissetulek on 479 eurot 11 senti kuus ning lisaks kostjale peab hageja pidama ülal ka teist alaealist last. See tähendab, et kostjal jääb enda ja oma teise lapse ülalpidamiseks 209 eurot 11 senti kuus. See paneb kostja teise lapse võrreldes hagejaga oluliselt halvemasse olukorda. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja elatise võlgnevuse 167 eurot 23 senti kuus ja pärast selle tasumist jääb hagejale enda ja teise lapse ülalpidamiseks 41 eurot 88 senti kuus. Kostjal on 8-klassiline haridus ning puudub eriharidus. Kostjal ei ole seega võimalik saada miinimumpalgast suuremat sissetulekut ja seda eriti Ida-Virumaal, kus keskmine töötasu on tunduvalt madalam. Kostja tasus hagejale 2018. aasta novembris ja detsembris elatise katteks 250 eurot ning 2019. aasta veebruaris 270 eurot eesmärgiga vähendada elatise võlgnevust. Kostja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et kostja perekonna majanduslik olukord võimaldab kostjal tasuda miinimummääras elatist. Kostja abikaasa ei ole kohustatud kasutama oma vara või oma osa ühisvarast hagejale elatise maksmiseks. Hageja enda materiaalne olukord ei võimalda tagada hagejale ja kostja teisele lapsele miinimummääras elatist.
Liiklusregistris kostja arvel olevad sõidukid ei ole tegelikult kostja valduses. Isegi kui need oleks kostja valduses, on sõidukite materiaalne väärtus lähtudes nende kasutuselevõtu aastast võrdne nulliga. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvaid sõidukeid ei saa kostja ilma abikaasa nõusolekuta võõrandada.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on ebaõige kostja väide, et ajavahemikus 27. aprill 2018 kuni 18. august 2018 oli kostja abikaasa pangakonto käive 2227 eurot 34 senti, kuna kontole laekus 4754 eurot 54 senti. Konto jääk 27. aprilli 2018 seisuga oli 192 eurot 52 senti, mistõttu ei saanud kostja abikaasa raha enne kostjaga abiellumist. Maakohtu järeldus, et kostja perekonna sissetulek on hea, on seega õige. Arvestada tuleb, et kostja ainuomandis on kolm sõidukit, kostja ja tema abikaasa ühisomandis kaks sõidukit ning kostja abikaasale kuulub Narvas kolm korteriomandit. Maakohtu hinnang kostja perekonna majandusliku olukorra osas on seega õige. Kostja vastuväide, et tal ei jää pärast vaidlustatud otsusega väljamõistetud elatise tasumist raha enda perekonna ülalpidamiseks, on alusetu. Kostja hakkas menetluse ajal tasuma hagejale elatis nõutud summas. See näitab, et teise lapse sündimine ei takistanud kostjal hagejale miinimummäärast elatise maksmist. Kostja abikaasa pangakontolt nähtub mööbli ostmine, restorani külastused, ostud alkoholipoes, laenu tasumine, kahe korteriga seotud majandamiskulude kandmine, sõidukite kasutamisega seotud kulude kandmine ning ostud ehituskaupluses. Selliste kulude kandmine kostja abikaasa kui töötu isiku sissetuleku arvelt ei ole võimalik ja seda isegi juhul, kui kasutatakse ka kostja palka. Pangakonto väljavõttest nähtuvad kulud toidule on liiga madalad pidamaks ülal 3liikmelist perekonda, mis viitab varjatud sissetulekute kasutamisele. Kostja ei ole toonud esile, millised on kostja teise lapse vajadused ja tema võimalused neid rahuldada. Teise lapse olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduse sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostja teine laps on materiaalselt hästi kindlustatud. Kostja teadis teise lapse eostamisel, et peab andma hagejale ülalpidamist ning pidi oma eluplaanid viima kooskõlla rahaliste võimalustega. Hagejale peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, vaid võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega. Kostja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks väidet, et tema haridustase takistab tal leida muud tööd. Kuna kostja varjab oma tegelikku sissetulekut ja tal puudub objektiivne vajadus otsida tööd, mis tagaks suurema ametliku sissetuleku.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha suurust ning muudab menetluskulude jaotust.
8.Ringkonnakohus võtab asja juurde uued tõendid: ringkonnakohtu poolt välja nõutud E. Kolatski arvelduskonto väljavõtte perioodil 1. mai 2018 – 1. mai 2019; hageja poolt esitatud auto24.ee andmed sõiduki turuhinna kohta; kostja poolt esitatud kaks sõiduki müügilepingut.
9.Hagi on esitatud 14. novembril 2017. Kostja abiellus 27. aprillil 2018 ja kostja perre sündis laps 15. oktoobril 2018. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, määrates perioodil 14. november 2017 kuni 14. märtsini 2019 (maakohtu otsuse tegemise aeg) elatisvõla suuruseks 3010,05 eurot. Elatisvõla arvestamisel lähtus maakohus kostja poolt tasumisele kuuluva elatise suurusest perioodil 14. november kuni 31. detsember 2017 235 eurot kuus, 2018. aastal 250 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2019 270 eurot kuus. Maakohus leidis, et kostjal on sissetulek ja piisav vara, et maksta mõlemale lapsele elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Samas ei nähtu maakohtu otsusest selgelt, millist kostja vara ja millist sissetulekut on maakohus elatise suuruse määramisel arvestanud. Sellega on maakohus rikkunud kõigi asjaolude väljaselgitamise kohustust (TsMS § 392, § 399-401), samuti kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).
10.Kostja nõustus maakohtu menetluses 13. augusti 2018 kohtuistungil tasuma elatisena mitte vähem kui pool kehtivast miinimumpalgast kuus, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast riiklikust toetusest. Sellist elatist nõustus kostja tasuma kuni teise lapse sünnini (lk 60 pöördel). Apellatsioonkaebuses nõustub kostja tasuma hagejale elatist 160 eurot kuus.
11.Nii hageja kui maakohus on pidanud asja lahendamisel ja kostja varalise seisundi kindlakstegemisel oluliseks hinnata kostja abikaasa pangakontol nähtuvaid sissetulekuidväljaminekuid ning varasid, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks käsitleda kostja varalist olukorda ja tema võimekust maksta hagejale elatist perioodide kaupa: 1) periood hagi esitamisest, mil hageja oli kostja ainukene laps ja kostja ei olnud abielus (periood 14. november 2017 – 27. aprill 2018) (periood I); 2) periood kostja abiellumisest kuni teise lapse sünnini 28. aprill 2018 – 15. oktoober 2018 (periood II); 3) periood alates 16. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 6. juulil 2022 (periood III).
12.Kuna kostja soovib maksta elatist lapsele alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, lähtub ringkonnakohus asja otsustamisel PKS § 102 lg-st 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid peab tõendama kostja. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 215-15909/124 p 14)
13.Ringkonnakohus leiab, et perioodil I ei saa kostja sissetulekute ja vara kindlakstegemisel arvestada tema praeguse abikaasa V. F sissetulekutega. Maakohus tuvastas kostja sissetulekuna 2017. aastal OÜ-st A. 362,70 eurot kuus ja 2018. aastal 479,11 eurot kuus. Hageja ei ole oma väiteid kostja muude sissetulekute osas tõendanud. Asjas on esitatud tõendid, et kostja nimel oli sel perioodil liiklusregistris kantud kolm mootorsõidukit väljalaskeaastaga vastavalt 1987, 1995 ja 1999. Kostja ei ole väidet, et sõidukid on küll tema nimele registreeritud, kuid tegelikult neid sõidukeid ei eksisteeri, millegagi tõendanud. Samas on nende mootorsõidukite väärtus väljalaskeaastat arvestades väike ning sellise vara olemasolu kostjal ei avaldada olulist mõju kostja varalisele olukorrale ja võimele anda oma lapsele ülalpidamist.
14.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asja otsustamisel tuleb arvestada ka kostja võimalustega kodukohas (Narvas ja Ida-Virumaal) tööd leida ja palka teenida. Kostja on avaldanud, et tal on 8-klassiline haridus ning ta töötab autode ja traktorite remondi valdkonnas. Kostja väidab, et arvestades tema haridust ja elukohta, ei ole suurema töötasu teenimise võimalust tema jaoks olemas. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus ei ole nimetatud kostja väidetele hinnangut andnud. Statistikaameti andmetel on maakondade võrdluses 2018. aasta keskmine palk Ida-Virumaal 995,97 eurot (bruto), mis on tunduvalt madalam võrreldes teiste maakondadega. Arvestades kostja haridust ei pruugi maakonna keskmise palga teenimine olla kostjale võimetekohane. Samas on kostja ka sellise palga juures suutnud soetada endale aastate jooksul kolm sõiduautot ning on ise nõustunud tasuma elatisena pool seadusega kehtestatud elatise miinimumist, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest. Need asjaolud kogumis annavad ringkonnakohtule aluse arvata, et kostjal on ka muid sissetulekuid peale deklareeritud töötasu OÜ-st A. Asjas ei ole aga tõendatud, et kostja igakuuline sissetulek oleks vähemalt võrdne maakonna keskmise palgaga ja seda ei saa kostja haridustaset arvestades eeldada.
15.Maakohus ei ole otsuses arvestanud kostja taotlusega arvestada elatissumma määramisel riikliku lapsetoetusega. Riigikohus on seisukohal, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 35 17, p 28.2; 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, pd 11 ja 13; otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 p 14). Riikliku lapsetoetuse suurus oli 2017. aastal 50 eurot, 2018. aastal 55 eurot ja 2019. aastal on 60 eurot. PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatise suurus oli 2017. aastal 235 eurot, 2018. aastal 250 eurot ja on 2019. aastal 270 eurot. Vaatamata ringkonnakohtu seisukohale p-s 14 kostja sissetulekute osas, on ringkonnakohus arvamusel, et käesoleval juhul tuleb pidada põhjendatuks, et osa lapse vajadusi saab katta riikliku lapsetoetuse arvel ja kostja varaline olukord ei võimalda temalt nõuda elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Isegi olukorras, kus kostja võib teenida mõnevõrra rohkem tulu kui ta ise on avaldanud, ei suuda ta oma tavapärast toimetulekut kahjustamata tasuda elatiseks pool riigi miinimumpalgast. PKS § 102 lg 2 sätestatud vahendite ühetaolise kasutamise põhimõte ei tähenda seda, et kõik kostja käsutuses olevad rahalised vahendid tuleb jagada võrdsetes osades kostja ja tema ülalpeetavate vahel. Hageja nõude suuruse põhjendatuse kontrollimisel tuleb arvestada, et hagejal on lisaks kostjale õigus nõuda kostjaga vähemalt samaväärse ülalpidamise andmist ka oma teiselt vanemalt, lisaks saab hageja oma vajadusi katta riikliku lapsetoetuse arvel. Samas saab kostja oma vajadusi katta üksnes oma sissetulekute arvel. Ringkonnakohus on arusaamisel, et täisealise töölkäiva meessoost isiku tavapärased vajadused on suuremad kui õppival lapsel. Seega jääks kostja hageja nõude täieliku rahuldamise korral hagejast varaliselt halvemasse olukorda.
16.Hinnates kostja võimet tasuda hagejale elatist perioodil II leiab ringkonnakohus, et ainuüksi asjaolust, et kostja abiellus ja abikaasad valisid oma varaliste suhte korraldamiseks varareziimina varaühisuse, ei saa teha järeldust, et abiellumisega kostja varaline olukord paranes. Sellekohased tõendid asja materjalide hulgas puuduvad. Kuna kostja tõendatud sissetulek perioodil II oli jätkuvalt seadusega kehtestatud minimaalpalga lähedane, tuleb kostja suutlikkust elatist maksta pidada samaks abielu sõlmimisele eelnenud perioodiga. Kostja abikaasa V. F pangakonto väljavõte ei tõenda kostja perekonna sellist elatustaset, mis oleks
ilmselges vastuolus kostja väidetega oma sissetuleku suuruse kohta. Tegemist on suhteliselt tavapäraste ja mittetoreduslike kulutustega. 30. aprilli 2018 kulutus summas 221,54 eurot on ilmselgelt tehtud seoses abielu sõlmimisega.
17.Ringkonnakohus märgib, et kostja ja tema abikaasa varalisele olukorrale hinnangu andmiseks pidi maakohus välja selgitama mh kostja leibkonna koosseisu ja tema abikaasa ülalpeetavate arvu. Maakohus ei ole seda teinud. Ringkonnakohtu menetluses kostja kinnitas, et tema leibkond on neljaliikmeline, kuhu kuulub ka kostja abikaasa alaealine tütar Evelina (sünd 2009), keda kostja abikaasa on kohustatud ülal pidama. Ringkonnakohus nõudis asjas välja (vastava taotluse esitas hageja juba maakohtus) E. K pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et mitte kõik arveldused sellel kontol ei ole seotud alaealise lapse elu ja vara korraldamisega. Samas laekub arvele ka elatis lapse isalt summas150 eurot kuus. E. K ema (kostja abikaasa) teeb hulgaliselt makseid lapse ja enda pangakontode vahel, teostab makseid lapse pangakontolt. Samas ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et E. K pangakonto väljavõte tõendab kostja head varalist olukorda. Ka sularaha sissemaksed ja väljamaksed E. K ja kostja abikaasa kontodele ei tõenda hageja väiteid, et neid sissemakseid teeb kostja. Asja materjalide kohaselt on kostja abikaasa lahusvaraks kolm korteriomandit, mistõttu võib kostja abikaasa ka sellelt varalt tulu teenida. Kostja abikaasa ja E. K kontodele teeb sissemakseid mh N. A, kes on kostja abikaasa ema. Nimetatud sissemakseid ei ole alust käsitleda kostja tuluna, mille arvelt kostja saaks maksta hagejale elatist. Kostja abikaasa nimele on pärast abielu registreerimist ostetud kaks sõidukit Audi A6 väljalaskeaastatega 1999 ja 2001. Kostja esitas müügilepingud, mille kohaselt on autode müügihind 500 ja 600 eurot, rahalised vahendid olid kostja väitel tema abikaasal olemas enne abielu sõlmimist. Neid väiteid ja tõendeid ei ole hageja menetluses ümber lükanud. Isegi kui portaal auto24.ee pakub sama marki ja väljalaskeaastaga sõidukite keskmiseks turuhinnaks kõrgemat hinda, ei tõenda see kostja abikaasa nimele registreeritud sõidukite turuväärtust ja seeläbi kostja suuremat maksevõimet elatise tasumiseks. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et perioodil II kostja varanduslik olukord paranes.
18.Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja tõendatud ning kohtule usutavaks tehtud varanduslikku olukorda on põhjendatud kostja taotlus vähendada hagejale makstavat elatist alates 15. oktoobrist 2018, mil kostjal sündis teine laps (periood III). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja hakkas pärast lapse sündi elatist vabatahtlikult tasuma minimaalmääras, siis ei ole teise lapse sünd asjaoluks, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kostja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et ta tegi sellises suuruses makseid eesmärgiga likvideerida elatisevõlga. Ringkonnakohus peab kostja selgitust asjakohaseks ja põhjendatuks ning leiab, et võlgnevuse olukorras vabatahtlik elatise maksmine enne kohtuvaidluse lõppu ei saa üksinda olla asjaoluks, mis tõendab kostja varalist võimekust maksta hagejale elatisraha hageja nõutavas suuruses. 2018. aastal kehtinud arvestuslik elatusmiinimum ühe liikmega leibkonnas on 215 eurot. Kui maakohtu otsus kuuluks täitmisele, siis tuleks kostjal tasuda kummalegi lapsele elatusrahana 540 eurot, lisaks poolteise aasta jooksul elatise võlana 167,23 eurot, kokku 707,23 eurot kuus. Isegi juhul kui kostja teeniks Ida-Virumaa keskmist palka 995,97 (bruto), ei oleks sellises suuruses elatise maksmine kostjale võimetekohane. Maakohtu otsust ei oleks võimalik ka sundtäita kehtivate piirangute tõttu täitemenetluses. Seetõttu on põhjendatud maakohtu otsuse tühistamine välja mõistetud elatise suuruse osas.
Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus põhjendatuks perioodil III, st pärast teise lapse sündi, välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks 170 eurot kuus. Sellise suurusega elatise maksmise juures oleks tagatud samaväärselt ka kostja teise lapse huvid ega kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine.
19.Ringkonnakohus tuvastas kostja kohustuse tasuda perioodil 14. november - 31. detsember 2017 elatisena hagejale 235- 25 eurot = 210 eurot kuus ja perioodil 1. jaanuar 2018 – 15. oktoober 2018 (teise lapse sünd) 250-27.50 eurot = 222.50 eurot kuus. Alates 16. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni peab kostja tasuma hagejale elatist 170 eurot kuus. Ringkonnakohus teeb vastavad ümberarvestused tekkinud võla osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Maakohus tuvastas (maakohtu otsuse lk 6), et kostja on tasunud elatist 2018 novembris ja detsembris ning 2019 jaanuaris 250 eurot kuus ning 2019 veebruaris 270 eurot, kokku on kostja tasunud hagejale elatist vaidlusalusel perioodil 1020 eurot. Ringkonnakohtu määratava elatise järgi kuulus perioodil 14. novembrist 2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 14. märtsil 2019 kokku tasumisele elatis (2017. aastal 119 + 210 = 329; 2018. aastal 9 x 222,50= 2002,50; 14 x 5,5(14 päeva eest oktoobris) +2x170= 417; 2019. aastal 3x 170 + 14x5,5 = 587) 3335,5 eurot, millest tuleb maha arvata maakohtu otsuse tegemise ajaks tasutud 1020 eurot. Kokku tuleb ühekordse summana kostjalt välja mõista elatis 2315,50 eurot. Võlg kuulub tasumisele vastavalt maakohtu määratud korrale 1 aasta ja 6 kuu jooksul lisaks jooksvale elatisele vähemalt 128,64 eurot kuus. Kui kostja on tasunud elatist ja elatise võlga vabatahtlikult pärast maakohtu otsuse tegemist, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
20.Juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2- 1- 35-17, p 35).
21.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel jätta maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Hagejale osutatud riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.