Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-09-56577
Tsiviilasi
O.A. (end X) hagi A.K. vastu aktsiaraamatus muudatuste tegemiseks kostja nõusoleku tuvastamiseks ja Eesti Väärtpaberite Keskregistris AS Forwood 525 aktsia omanikuna A.K. asemel O.A. (end X) aktsiaraamatusse kandmiseks või alternatiivselt A.K. lt O.A. (end X) kasuks 6710,72 euro väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. juuli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.A. (end X) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): O.A. (end X; ik: XXXXXX), esindaja advokaat Kai Villman Vastustaja (kostja): A.K. (ik: XXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. juuli 2015 määrus osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha tühistatud osas uus määrus,
millega määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 2977 eurot 65 senti ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2977 eurot 65 senti.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 21. juuli 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada O.A. (endine X) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A.K.lt välja O.A. (endine X) kasuks 2977 eurot 65 senti (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend seitse eurot 65 senti) hageja menetluskulude katteks.
3.Alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.
5.Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus rahuldas 22.07.2013 otsusega O.A. (end X) hagi A.K. vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20.12.2013 otsusega maakohtu 22.07.2013 otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas O.A. hagis A.K. vastu alternatiivnõude. Riigikohus tühistas 07.05.2014 otsusega ringkonnakohtu 20.12.2013 otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu 22.07.2013 otsuse ja rahuldas O.A. hagis A.K. vastu alternatiivnõude, ning saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.09.2014 otsusega Tartu Maakohtu 22.07.2013 otsuse sisuliselt muutmata, kuid parandas otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust, ja jättis nii maa-, ringkonnakui ka Riigikohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohtu 17.12.2014 määrusega ei antud kostja kassatsioonkaebusele menetlusluba ning Tartu Maakohtu 22.07.2013 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2014 otsus jõustusid 17.12.2014.
2.Hageja esitas 09.01.2015 maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 4067,65 eurot ja määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Avalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tsiviilasjas tasutud riigilõivudest summas 827,65 eurot (12 950 krooni) ja õigusabikuludest 3240 eurot (koos käibemaksuga). Advokaadibüroo Narlex osutas tsiviilasjas õigusteenust järgmiselt: - hageja esindamine 03.12.2012 kohtuistungil kell 13.30–14.10 (40 minutit; 73 eurot ilma käibemaksuta);
- hageja esindamine 06.05.2013 kohtuistungil kell 14.00–17.40 (3 tundi 40 minutit; 403 eurot ilma käibemaksuta); - hageja esindamine 17.06.2013 kohtuistungil kell 14.00–16.50 (2 tundi 50 minutit; 312 eurot ilma käibemaksuta); - kulutused hageja esindaja sõiduks 03.12.2012 ja 17.06.2013 kohtuistungitele (550 eurot ilma käibemaksuta). Nimetatud teenuste eest esitati OÜ-le Forsan tasumiseks 18.10.2013 arve nr 2013-00272 summas 1605,60 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks osutas Advokaadibüroo Narlex hagejale tsiviilasjas veel alljärgnevaid õigusteenuseid: - tutvumine kostja 26.11.2012 seisukohaga ja 18.12.2012 seisukoha koostamine kohtule (6 lk – 3 tundi; 330 eurot ilma käibemaksuta; - kohtukõne teeside koostamine (5 lk – 1 tund; 110 eurot ilma käibemaksuta); - vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (8 lk – 3 tundi 50 minutit; 422 eurot ilma käibemaksuta). Nimetatud teenuste eest esitati OÜ-le Forsan tasumiseks 01.11.2013 arve nr 2013-00284 summas 1034,40 eurot (koos käibemaksuga). Kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsuse peale koostas ja esitas hageja nimel vandeadvokaat Anti Aasmaa. Anti Aasmaa Advokaadibüroo esitas vastavalt kliendilepingule OÜ-le Forsan 15.01.2014 arve nr 2-A summas 600 eurot (koos käibemaksuga).
3.Kostja leidis, et kostjal tuleb hagejale hüvitada riigilõivud 827,65 eurot, kuid hageja lepinguliste esindajate kulude väljamõistmise taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Advokaadibüroo Narlex ja Advokaadibüroo Anti Aasmaa on õigusteenust osutanud ning arved väljastanud OÜ-le Forsan. Kui arved on väljastatud OÜ-le Forsan, siis ei saa õiguslikult teenus olla osutatud hagejale. Igal juhul on põhjendamatu hageja taotlus mõista kostjalt välja arvetelt tasutud käibemaks 540 eurot. OÜ Forsan on käibemaksukohustuslane alates aastast 2003. Käibemaksu tagasiarvestamise õigus ei sõltu sellest, kas kulu on kantud ettevõtte põhitegevuses või kõrvaltegevuses. See, kui OÜ Forsan on otsustanud käibemaksu 540 eurot mitte tagasi arvestada, on tema valik, mida ei pea hüvitama kostja.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 21. juuli 2015 määrusega O.A. (end X) avalduse osaliselt ning mõistis A.K.lt välja O.A. (end X) kasuks 827,65 eurot hageja menetluskulude katteks. Alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt tuleb kohtuotsusega kindlaksmääratud menetluskulude jaotust arvestades kostjalt välja mõista hageja poolt menetluses hagi tagamise taotluselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivud kokku 827,65 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Lepingulise esindaja kulude arved on esitatud OÜ-le Forsan, kes ei ole menetlusosaline. Hageja selgituste kohaselt on Advokaadibüroo Narlex, hageja ja OÜ Forsan sõlminud kliendilepingu, mille järgi osutati tsiviilasjas õigusteenust hagejale ning arved selle eest tasumiseks esitati OÜ-le Forsan. Kohtule on esitatud kliendilepingu muutmise kokkulepe, milles lepiti kokku, et arved tsiviilasjas Advokaadibüroo Narlex osutatud õigusteenuse eest tasumiseks esitatakse OÜ-le Forsan ning OÜ Forsan tasub arved arves märgitud tähtajal. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse järgi kehtib kliendilepingu alusel sama ka Anti Aasmaa Advokaadibüroo osutatud teenuste eest esitatud arvete suhtes.
TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on olnud seisukohal, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks pole oluline, kas esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud (3-2-1-65-13, p 18). Piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (3-2-1-112-01). VÕS § 2 lg 1 järgi tuleneb kohustatud isiku ehk võlgniku kohustus teha teise isiku ehk võlausaldaja kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist pooltevahelisest võlasuhtest. Võlasuhe tekib eelkõige lepingu alusel (VÕS § 3 p 1). Kliendilepingu muutmise kokkuleppega on tõendatud, et tsiviilasjas osutatud õigusteenuste eest tasumise kohustus on tekkinud OÜ-l Forsan. Kuivõrd kliendilepingutes sõlmitud kokkulepete alusel saab Advokaadibüroo Narlex nõuda arvete nr 2013-00272 ja 2013-00284 ning Anti Aasmaa Advokaadibüroo arve nr 2-A tasumist OÜ-lt Forsan, mitte hagejalt, on tõendamata asjaolu, et hagejale on tekkinud lepingulise esindaja kulusid. Tegemist ei ole TsMS § 174 lg-s 9 sätestatud juhtumiga, kus kulude kandmise kohustus tekkis küll menetlusosalisele, kuid tema eest kandis need kolmas isik. Kuna hagejale pole lepingulise esindaja kulusid tekkinud, ei ole põhjendatud õigusabikulude summas 3240 eurot väljamõistmine kostjalt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.O.A. (end X) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. juuli 2015 määruse tühistamist osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja uue määruse tegemist, millega hageja avaldus rahuldada ning mõista A.K.lt O.A. (end X) kasuks välja menetluskulud 4067,65 eurot, sh 827,65 eurot riigilõivud ja 3240 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja tasu. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada talle TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu lahend vastuolus TsMS § 174 lg 9 (enne 01.01.2015 TsMS § 174 lg 4) ja Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-98-13 (p 13). Kui advokaadibüroodega sõlmitud kliendilepingutes on kokku lepitud, et menetluse suhtes kolmas isik tasub lepingulise esindaja kulud, siis sellest ei saa järeldada, et need oleks kolmanda isiku enda kulud. Asjaolu, et lepingulise esindaja kulud tasus OÜ Forsan, ei välista hageja kasuks menetluskulude väljamõistmist. OÜ Forsan ei ole menetlusosaline ning tema kasuks ei ole võimalik menetluskulusid välja mõista. OÜ Forsan ja hageja suhteid reguleerib nendevaheline kokkulepe, mis ei mõjuta kostja õiguseid.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.A.K. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja taotlus lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmiseks põhjendamatu. Tegemist ei ole TsMS § 174 lg 4 juhtumiga. Kui õigusabi on osutatud ja arved väljastatud OÜ-le Forsan, siis õiguslikult (sh maksuõiguslikult) on õigusteenus osutatud OÜ-le Forsan, mitte hagejale, seda sõltumata sellest, mis on arvetele märgitud spetsifikatsioon. Eeltoodut ei muuda olematuks ka hageja, OÜ Forsan ja Advokaadibüroo Narlex vaheline kliendilepingu muutmise kokkulepe. Kliendilepingu muutmise kokkuleppest ei selgu ka, millist ja kelle vahel sõlmitud kliendilepingut sellega muudeti; 2) isegi juhul, kui OÜ-le Forsan osutatud õigusabi ja väljastatud arved kuuluksid väljamõistmisele kostjalt, oleks põhjendamatu ja ebaõiglane mõista kostjalt välja kulud summas 3240 eurot. Hagi hind oli 6710,72 eurot. 3420 eurot moodustab ca 50% hagi hinnast, koos riigilõivuga 827,65 eurot moodustab see üle 60% hagi hinnast;
3) on põhjendamatu hageja taotlus mõista kostjalt välja OÜ-le Forsan väljastatud arvetelt tasutud käibemaks 540 eurot. OÜ Forsan on käibemaksukohustuslane alates aastast 2003. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, saab ta ka käibemaksu tagasi arvestada. Paljasõnaline on hageja väide, et käibemaksu ei saa kuludelt maha arvestada, sest tegemist ei ole OÜ Forsan põhitegevusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 21.07.2015 määruse osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 2977,65 eurot ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2977,65 eurot.
8.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis täies ulatuses rahuldamata hageja taotluse hageja lepinguliste esindajate kulude hüvitamiseks ja palus uue määrusega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja lisaks riigilõivudele 827,65 eurot ka hageja lepinguliste esindajate kulu 3240 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus jättis ebaõigesti kostjalt täies ulatuses välja mõistmata hageja lepinguliste esindajate tasu. Ringkonnakohtu arvates ei saa asjas olla kahtlust selles, et vaidlusalused õigusteenuse arved on esitatud OÜ-le Forsan hagejale antud tsiviilasjas osutatud õigusteenuste eest. Seda kinnitab selgelt arvetel toodud õigusteenuse kirjeldus, mis on kooskõlas tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvate asjaoludega. TsMS § 174 lg 9 (varasem § 174 lg 4) sätestab üheselt, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, ja sellisele seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (nt lahendid nr 3-2-1-98-13, p 13; 3-2-1-65-13, p-d 16, 18). Seetõttu ei oma menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tähtsust asjaolu, et hageja menetluskulude arved adresseeriti OÜ-le Forsan, ning võimalikud põhjused, s.o hageja ja OÜ Forsan vahelised kokkulepped, mille alusel OÜ Forsan hageja õigusteenuse arved tasuda soovis. Seega ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et tegemist on TsMS § 174 lg-s 9 sätestatud juhtumiga, kus hageja eest on menetluskulud kandnud muu isik, s.o OÜ Forsan.
10.Eelmises punktis esitatud seisukohast tulenevalt tuleb kohtul määrata asjas kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv lepinguliste esindajate kulu. TsMS § 175 lg-st 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 nõuetele vastavad lepingulised esindajad: vandeadvokaadi vanemabi Kai Villman ja vandeadvokaat Anti Aasmaa. Esindaja vahetamise põhjustas Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamine, kuna TsMS § 218 lg 3 järgi võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seega oli hageja poolt menetluses kahe lepingulise esindaja abi kasutamine põhjendatud. Vandeadvokaadi vanemabi K. Villmani tunnitasu on hageja esindamisel olnud 110 eurot ilma käibemaksuta, mis jääb kohtupraktikas aktsepteeritud määradesse ja on seega põhjendatud
(Riigikohtu senises praktikas on korduvalt mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (nt lahendid 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13). Ringkonnakohtu arvates olid hageja lepinguliste esindajate poolt tsiviilasja menetluses tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud järgmises osas: 1) hageja esindamine kolmel maakohtu istungil, s.o 03.12.2012, 06.05.2013 ja 17.06.2013, kokku ajakuluga 7 tundi 10 minutit. Sellise kestusega istungite toimumine maakohtu menetluses nähtub toimikus olevatest istungiprotokollidest (I kd, tl 96, 126–128, 132–134). Tunnitasumääraga 110 eurot on põhjendatud tasu kohtuistungitel osalemise eest kokku taotletud 788 eurot (ilma käibemaksuta); 2) tutvumine kostja 26.11.2012 seisukohaga ja 18.12.2012 seisukoha koostamine kohtule (6 lk – 3 tundi) ning kohtukõne teeside koostamine (5 lk – 1 tund). Ajakulu kokku 4 tundi hageja lepingulise esindaja poolt maakohtu menetluses vastaspoole esitatuga tutvumiseks ja eelnimetatud kirjalike dokumentide koostamiseks on ringkonnakohtu arvates kooskõlas tsiviilasja asjaolude, sh vaidluse materiaalõigusliku keerukusega. Kirjalike kohtukõne teeside esitamiseks määras pooltele tähtaja maakohus viimasel kohtuistungil (I kd, tl 134 pöördel). Nimetatud toimingud tuleb kostjal hagejale hüvitada summas 440 eurot (ilma käibemaksuta) (4 tundi × 110 eurot); 4) vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ca 7 lk – vastus apellatsioonkaebusele on esitatud ringkonnakohtu nõudel ja ringkonnakohus loeb selle koostamise ajakulu 3 tundi 50 minutit põhjendatuks. Vastuses on vastatud eelkõige apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele, koormamata menetlusdokumenti asjaolude kirjelduse, varasemas menetluses toimunu jms äratoomisega. Tasu vastuse koostamise eest taotletud 422 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb kostjal hagejale hüvitada; 3) kassatsioonkaebuse koostamine ja esitamine. Kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamise eest on vandeadvokaat A. Aasmaa esitanud arve summas 500 eurot (lisandub käibemaks 100 eurot). Vandeadvokaat A. Aasmaa tunnitasumäär arvest ei nähtu, kuid advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2 järgi võib advokaaditasu olla kokku lepitud ka kindlas suuruses koondtasuna. Kassatsioonkaebus on ringkonnakohtu hinnangul asjatundlikult ja ratsionaalselt koostatud menetlusdokument, millise töö eest taotletud tasu 500 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ülemäärane ning kuulub seega kostjalt väljamõistmisele. Kokku moodustavad hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikud kulud kolmes kohtuastmes tehtud toimingute eest 2150 eurot (ilma käibemaksuta). Sellises suuruses lepingulise esindaja kulu vastab ringkonnakohtu arvates tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Hageja lepingulised esindajad ei ole teinud hageja huvide kaitsmisel ebavajalikke toiminguid ega kulutanud aega paljusõnaliste menetlusdokumentide esitamisele. Lepingulise esindaja kulust esimese astme kohtus moodustab suure osa tasu hageja esindamise eest kohtuistungitel.
11.Hageja taotlus, et kostja hüvitaks ka hageja lepingulise esindaja sõidukulu 03.12.2012 ja 17.06.2013 kohtuistungitele summas 550 eurot (ilma käibemaksuta), ei vasta kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on märgitud, et esindaja sõidukulu osas oli poolte vahel kokku lepitud sõidukulu hüvitamine 50% ulatuses tunnitasust. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendites nr 3-2-1-65-13, p 17; 3-2-1-64-13, p 13), et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Selliste kulude kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud.
12.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas juhul, kui kostjal tuleb siiski hagejale lepinguliste esindajate tasu hüvitada, tuleb tasu kostjalt välja mõista koos käibemaksuga või ilma. Selles osas nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et hageja nõuab alusetult kostjalt lepingulise esindaja kulu väljamõistmist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on selle sätte (varasem TsMS § 174 lg 6) osas selgitanud 18.11.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-09 (p 8), et nimetatud sättest tulenevalt peab avaldaja märkima põhjuse, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest vastasel korral ei saaks esitatud kinnituse õigsust kontrollida. Antud juhul on avaldaja (hageja), kes on Äriregistri andmetest nähtuvalt ka OÜ Forsan juhatuse liige, menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kuna kulud ei seondu OÜ Forsan põhitegevusega, ei saa kuludelt tagasi küsida sisendkäibemaksu, mistõttu tuleb kulusid arvestada koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht, mille kohaselt ei saa OÜ Forsan õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei ole õige. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Forsan on käibemaksukohuslane (II kd, t.l 131). Põhjendatud on kostja väide, et vaidluse all on käibemaks õigusteenuse arvetelt, mitte väärtpaberite omandamiselt, nagu on ekslikult leidnud hageja. Õigusteenuse eest tasumine ei ole seotud OÜ Forsan maksuvaba käibega (KMS § 29 ja § 16).
13.Kokkuvõttes tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas 2977,65 eurot, sh riigilõivud 827,65 eurot ja hageja lepinguliste esindajate tasu 2150 eurot (ilma käibemaksuta).
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud, sh määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.