XX (X) hagi YY vastu testamendi ning äriregistri ja kinnistusraamatu kannete tühisuse tuvastamise ning tahteavalduste asendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX (X) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja, vandeadvokaat Nigul Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2018. a määrus.
2.Teha uus määrus osas, milles maakohus lõpetas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse äriregistri kande tühisuse tuvastamise nõudes, ning jätta läbi vaatamata nõue tuvastada Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) kande tühisus.
3.Muus osas saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
5.Määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud EVK kande tühisuse tuvastamise nõude menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus jättis hagi läbi vaatamata ja jaotas menetluskulud, kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 427 ja § 178 lg 1 esimene lause), esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kassaatorile kättetoimetamisest. Muus osas ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada.
Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud
1.XX (hageja) esitas 06.08.2016 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada CC (testaator) testamendi tühisuse (hagiavalduse p 5); Tallinnas XXX asuva korteri nr XX (XXX korter) omanikukande, mille kohaselt on XXX korteri omanik kostja, tühisuse (p 6.1); Osaühingu T (T) 283 300 krooni suuruse osa kohta EVK-s tehtud omanikukande, mille kohaselt on varem testaatorile kuulunud osa omanikuks kostja, tühisuse (p 6.2). Hageja palus asendada kohtuotsusega kostja nõusolek järgmiste registrikannete muutmiseks: kinnistusraamatusse kantakse XXX korteri 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna KK (hageja vend) (p 7.1); kinnistusraamatusse kantakse TTT kinnistu (TTT kinnistu) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja vend (p 7.2); EVK-s märgitakse varem testaatorile kuulunud 283 300 krooni suuruse T osa 141 650 krooni suuruse osa omanikuks hageja (p 7.3.1) ja 141 650 krooni suuruse osa omanikuks hageja vend (p 7.3.2). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt viidi testaator (hageja ja hageja venna isa) 11.10.2013 kiirabiga haiglasse. Viimase nädala jooksul olid tal tekkinud sügav unisus, peavalu, iiveldus ja tasakaaluhäired. Haiglas tehti testaatori peaajust MRT uuring ning 14.10.2013 leiti testaatori suur- ja väikeajust tehtud magnetresonantsuuringul tursega ümbritsetud metastaatilised vähkkasvajakolded ning viimastest tingitud hüdrotsefaalia. 16.10.2013 tegi neurokirurg raviotsuse prognosis pessima, sh oli aktiivravi mittenäidustatud. Testaator allkirjastas 17.10.2013 haiglas testamendi (testament), mille sisu edastas notarile kostja ja/või kostja tütar. Testaatori kontoväljavõttest ei nähtunud, et ta oleks ise tasunud notaritasusid. Lisaks erineb testaatori allkiri testamendil tema tavapärasest allkirjast. Testaator suri 28.11.2013 ning 04.12.2013 esitas kostja avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Testaator määras testamendis oma pärijaks kostja ning talle väljastati pärimistunnistus. Testaator määras järgmised annakud: XXX korter kostjale; TTT kinnistu hagejale; 35 000 eurot ükskõik milliselt Swedbank AS-i arvelt kostjale ning ülejäänud raha võrdsetes osades hagejale ja tema vennale; Honda liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused võrdsetes osades hagejale ja hageja vennale. Annakutäitjaks määrati kostja. Testament on tühine, kuna tervisliku seisundi kohaselt polnud testaator testamendi tegemise ajal otsusevõimeline.
2.Maakohus võttis 25.01.2017. a määrusega hagi menetlusse.
3.Hageja esitas 25.10.2017. a menetlusdokumendis taotluse võtta vastu osaline hagist loobumine hagiavalduse resolutsiooni p-de 6.1, 7.1 ja 7.2 osas (tl 130).
4.Kostja esitas 29.01.2018 maakohtule taotluse, milles palus menetluse lõpetada või alternatiivselt jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ja kostja vahel on samadel alustel ja sama nõude kohta jõustunud kohtulahend. Hageja ja hageja vend (annakute saajad) esitasid 10.06.2014 maakohtule kostja kui pärija vastu hagi
annakute väljaandmiseks testaatori testamendi kohaselt. Maakohus tegi 21.11.2016 tsiviilasjas nr 2-14-21828 otsuse, millega kohustas kostjat andma tahteavalduse annakuna üleandmisele kuuluva TTT kinnistu omanikukande tegemiseks ja hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks; määras, et T 9053,09 euro (141 650 krooni) suurune osa läheb hageja omandisse ja kostja peab andma vastava tahteavalduse; määras, et T 9053,09 euro (141 650 krooni) suurune osa läheb hageja venna omandisse ja kostja peab andma vastava tahteavalduse. Viidatud lahendi tegemisel tuvastas kohus, et kostjal on testamendi järgi kehtiv annaku üleandmise kohustus. Hageja ja tema vend tuginesid kogu menetluse vältel nimetatud asjaolule ning kostja ei vaidlustanud seda. Seega tuvastas kohus annakunõude rahuldamisel testamendi kehtivuse ja see oli pooltele õiguslikult siduv. Asjaolu, et hageja palub praeguses asjas tuvastada testamendi ja T osa EVK omaniku kande tühisuse ning asendada T osade omanikukande muutmiseks kostja tahteavalduse kohtuotsusega, ei muuda lõppjäreldust, et kohus on need nõuded eelmises kohtuasjas lahendanud. Seejuures T osade puhul hageja ja tema venna soovitud viisil. Alternatiivselt võib tegemist olla TsMS § 423 lg 2 p-des 1 või 2 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alusega (hageja esitas sama kostja vastu korraga kaks teineteist välistavat nõuet). Hageja õigusi ei ole rikutud. Isegi, kui testaator oli testamenti tehes otsusevõimetu, valis hageja ise kohase õiguskaitsevahendi ning tugines testamendi kehtivusele ja sellest tekkinud kohustusele. Hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-14-21828 kohtusse pöördumisega ammendavalt kohtu abi oma rikutud õiguste taastamiseks. Kohus rahuldas hageja hagi. Riik ei pea andma õiguskaitset õigusele või huvile, mille eesmärk on teises kohtuasjas jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaolude kummutamine ja seeläbi kostja kulul enda jaoks soodsama materiaalse tagajärje saavutamine. Hagejal oli nõuete esitamisel kohe võimalik tugineda asjaolule, et testament ei ole kehtiv. Hageja teadis juba 2013. a novembris, et testaatori seisund võib seada kahtluse alla tema tehingute kehtivuse. Hageja teadis enne testaatori surma asjaolu, millele tuginedes oli võimalik saavutada testamendi tühisus (tsiviilasjas nr 2-13-54775 määras maakohus hageja esialgse õiguskaitse korras testaatorile ajutiseks eestkostjaks). Maakohtu määrus
5.Maakohus lõpetas 26.02.2018. a määrusega TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi menetluse hageja kostja vastu esitatud hagis testamendi, äriregistri ja kinnistusraamatu kannete tühisuse tuvastamise ning tahteavalduste asendamise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus viitas TsMS § 4 lg-le 2 ja § 5 lg-le 1 ning selgitas, et hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pooltel, kes saavad seeläbi määrata asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Hagimenetlus teenib poolte erahuve. Seetõttu on põhjendatud, et pooled vastutavad asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Kohtule esitatud avaldus peab sisaldama nii hagi alust kui eset. Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus ehk hageja selgelt väljendatud nõue. Tsiviilasjas nr 2-14-21828 esitasid hageja ja tema vend kostja kui pärija vastu nõude pärandvara esemete kättesaamiseks testamendi kohaselt. Kohus tegi 21.11.2016 otsuse, millega kohustas kostjat andma tahteavalduse, mille kohaselt testaatori pärijana tema poolt pärimisõiguse tunnistuse kohaselt annakuna üleandmisele kuuluv TTT kinnistu läheb hageja omandisse, ning kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva nõusoleku kinnistusraamatu omaniku kande kustutamiseks ja hageja TTT kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks kohustas maakohus kostjat andma tahteavaldused, mille kohaselt testaatori pärijana tema poolt pärimisõiguse tunnistuse kohaselt
annakuna üleandmisele kuuluvad 141 650 krooni (9053,09 euro) suurused T osad lähevad vastavalt hageja ja tema venna omandisse, ning nõusolekud osaniku kannete muutmiseks osanike nimekirjas. Sama otsusega määras maakohus, et hageja peab kostjale maksma hüvitisena 5821,11 eurot ja hageja vend 1644,29 eurot. Tsiviilasjas nr 2-14-21828 ei vaidlustanud menetlusosalised (sh hageja) testamendi kehtivust ning lähtusid sellest, et testament on kehtiv. Praeguses asjas esitas hageja kostja vastu nõude, et saada testaatori pärandvaraesemeid tsiviilasjas nr 2-14-21828 väljamõistetust suuremas ulatuses. Hagi aluse moodustavad kõik haginõudega eluliselt seotud faktilised asjaolud, milleks on testaatori surm, pärandi avanemine, testamendijärgne pärimine ja testaatori teovõime eeldatav piiratus. Hagi ese ja alus koos määravad vaidluse eseme, millega kohus on otsuse tegemisel seotud. Hageja nõuab praeguses asjas testamendi tühisuse tuvastamist, EVK-s registreeritud T osa omanikukande tühisuse tuvastamist ja kostja tahteavalduse andmise asendamist kohtuotsusega, et muuta T osade omaniku kannet. Kohus on need nõuded eelmises kohtuasjas lahendanud. Seejuures lahendas maakohus tsiviilasjas nr 2-14-21828 tehtud otsuse resolutsioonis T osa omandi üleandmise küsimuse hageja ja tema venna soovitud viisil. Seega esitas hageja kohtule uue hagi, kus vaidlevad samad pooled sama hagieseme üle samal alusel. Hagejal oli tsiviilasja nr 2-14-21828 menetluses võimalik vaidluse eset muuta, kuid ta ei teinud seda. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja esitas juba enne testaatori surma kohtule avalduse määrata hageja testaatori ajutiseks eestkostjaks. Asja menetlemisel selgus, et hageja eesmärk oli enne testaatori surma saada viimase pangaarvelt kätte suur summa raha. Seega pidi hageja juba enne eelmise haginõude esitamist teadma testaatori teovõime võimalikust piiratusest. Seetõttu olid maakohtu arvates väärad hageja väiteid, et ta kuulis alles pärast tsiviilasja nr 2-14-21828 menetluse lõppu arstidelt, et testaatori teovõime võis olla testamendi tegemise ajal piiratud. Hagejal oli eelmises tsiviilasjas võimalik täiendada nõude eset testamendi kehtetusega. Hageja ja kostja vahel on samadel alustel ja sama nõude suhtes olemas jõustunud kohtulahend. Eeltoodu tõttu lõpetas maakohus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel praeguses asjas menetluse. Hageja määruskaebus
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut praeguses tsiviilasjas menetlust jätkama. Maakohus ei küsinud menetluse lõpetamise kohta hageja arvamust ning seetõttu oli määrus hageja jaoks üllatuslik. Maakohus tugines asjaoludele, mille kohta polnud hagejal võimalik arvamust avaldada. Lisaks leidis maakohus vääralt, et maakohus lahendas tsiviilasjas nr 2-14-21828 praeguses asjas esitatud nõude. Ringkonnakohus leidis praeguses tsiviilasjas 24.03.2017 tehtud määruses (vaidlustati menetluse peatamist), et praeguses tsiviilasjas lahendatakse tsiviilasjaga nr 2-14-21828 võrreldes erinevat nõuet ja praeguses tsiviilasjas tehtavast lahendist sõltub, kas testamendi alusel on võimalik esitada testamendi täitmise nõue. Ringkonnakohus ei peatanud tsiviilasjas nr 2-14-21828 menetlust. Lisaks ei esitatud tsiviilasjas nr 2-14-21828 testamendi tühisuse tuvastamise nõuet, kohtul ei olnud võimalik selles küsimuses seisukohta kujundada ning kohus ka ei teinud seda. Praeguses asjas on see aga peamiseks küsimuseks, mis kohtul tuleb lahendada. Mõlemat tsiviilasja lahendas sama kohtunik ning on arusaamatu, miks kohus võttis praeguses asjas hagi menetlusse, kui leidis, et on teises asjas vaidluse lahendanud. Kohtuotsus, mis on tehtud testamendi kehtivuse eeldusel, ei saa välistada uute asjaolude ilmnemisel testamendi kehtivuse vaidlustamise võimalust. Vastasel juhul oleks isikul, kes teab,
et testament on tühine, võimalik lihtsasti välistada seadusjärgsete pärijate testamendi tühisusele tuginemine. Praeguses asjas kogutud tõenditega on vastuolus maakohtu seisukoht, et hageja pidi enne tsiviilasjas nr 2-14-21828 hagi esitamist (10.06.2014) teadma, et testaator oli testamendi tegemise ajal teovõimetu. Maakohus ei selgitanud, millisest tõendist see nähtub. Hageja ei teadnud enne 15.11.2013, et testaator on teovõimetu (hageja taotles, et notar tõestaks 15.11.2013 testaatori volikirja). Seega ei saa väita, et hageja pidi juba 15.11.2013 aru saama, et testamendi tegemise ajal oli testaatori teovõimetu. Hageja sai ülevaate testaatori haigusloost PERH-i 14.07.2016 väljastatud koopiast. Hageja võttis 2016. a suvel ühendust psühhiaatriga, kelle hinnangul oli testaator haigusloo järgi testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Hagejal ei ole meditsiinilist haridust ega isiku teovõime hindamise pädevust ning seetõttu ei suutnud ta hinnata testaatori teovõime puudumist ka 2013. a novembris. Maakohtu määrus on üllatuslik, mh põhjusel, et maakohus teatas 08.01.2018, et praeguses tsiviilasjas korraldatakse postuumne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Maakohus ei põhjendanud, miks maakohus oma seisukohast taganes ja menetluse lõpetas. Maakohtu määruse põhjendused on vastuolus asjas kogutud tõenditega ja ringkonnakohtu 24.03.2017. a määruses antud juhistega. Maakohus põhjustas menetlustoimingute tegemise viivitamisega ning vastuoluliste seisukohtade väljendamisega olukorra, kus maakohtu hinnangul polnud võimalik hageja õigel ajal esitatud hagi menetleda ning hageja jääb seadusliku pärijana ilma testamendi tegemise ajal teovõimetu testaatori pärandist. Praeguses tsiviilasjas esitati hagi mitu kuud enne tsiviilasjas nr 2-14-21828 lahendi tegemist. Maakohtus menetles mõlemat tsiviilasja sama kohtunik ning kui ta leidis, et enne tsiviilasjas nr 2-14-21828 lahendi tegemist peab kohus tegema lahendi praeguses tsiviilasjas, siis oleks maakohus pidanud tsiviilasjas nr 2-14-21828 menetluse peatama. Selle asemel viivitas maakohus praeguses tsiviilasjas hagi menetlusse võtmisega kuni 25.01.2017, mil maakohus oli tsiviilasjas nr 2-14-21828 juba lahendi teinud (21.11.2016). Arusaamatu oli maakohtu poolt praeguses asjas omal algatusel menetluse peatamine 08.02.2017. Vastus määruskaebusele
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus ei saanud olla hageja jaoks üllatuslik, sest kostja esitas nii hagejale kui ka maakohtule kõik sisulised asjaolud ja menetlusõiguse aspektid. Seega oli kostja õiguslik positsioon hagejale selge ning ka määruskaebuses ei kummutanud hageja neid seisukohti. Hageja käsitlus, et maakohus oleks pidanud hageja teineteist välistavad hagid lahendama selliselt, et esiteks lahendab viimase (praegune hagi, mille kohaselt on testament tühine) ja seejärel esimese (tsiviilasi nr 2-14-21828, mille kohaselt testament oli kehtiv), ei ole kooskõlas TsMS § 4 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1. Tsiviilasjas nr 2-14-21828 oli hagejal ja tema vennal menetluslik õigus ja võimalus määrata oma nõude sisu, tuginetavad asjaolud ja tõendid. Kohtusse pöörduja ei või oma õigusi kuritarvitada ega käituda menetlustes vastuoluliselt. Kostja ei pea usutavaks (ega ole ka tõendatud), et hageja sai uutest asjaoludest (testaatori tervislik seisund) teada pärast esimeses asjas hagi esitamist. Hageja teadis testaatori tervislikust seisundist enne 19.11.2013 (esitas tsiviilasjas nr 2-13-54775 avalduse, milles taotles enda määramist testaatori eestkostjaks, kuna testaator ei saavat oma tegudest aru). Kui hageja on pärast tsiviilasjas nr 2-14-21828 tehtud otsuse jõustumist saanud teada olulisi uusi asjaolusid, on tegemist võimaliku teistmise alusega.
Praegune asi on lahendatud õigesti. Hageja sai testaatori pärimisõigussuhtest tekkinud hüve eelmises tsiviilasjas hagi (osalise) rahuldamise ning selle otsuse täitmise kaudu. Hageja ei keeldunud täitmise vastuvõtmisest ega avaldanud, et täidab sellega mõne muu kohustuse.
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja hageja määruskaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse osas, milles maakohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel äriregistri kande tühisuse tuvastamise nõudes, ning jätab EVK kande tühisuse tuvastamise nõude TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 2 ja § 659). Muus osas saadab ringkonnakohus asja maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 3 ja § 659).
9.Kolleegium märgib esmalt, et asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 25.10.2017. a menetlusdokumendis taotluse võtta vastu osaline hagist loobumine hagiavalduse resolutsiooni p-de 6.1, 7.1 ja 7.2 osas (tl 130). TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus TsMS § 429 lg 3 järgi enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kohtule esitatud hagiavalduse tagasivõtmiseks või sellest loobumiseks kehtib erikord, mh peab kohus tagasivõtmise või loobumise määrusega lahendama. Hagist loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas TsMS § 429 lg 1 esimese lause ja § 431 lg 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kuni loobumistaotluse lahendamiseni on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta (Riigikohtu 12.06.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-167-12, p 18). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hageja osalise hagist loobumise taotluse lahendanud (mh küsinud kostja seisukohta ning osalise hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise kohta määruse teinud). Maakohtu määruse resolutsioonist nähtub, et maakohus lõpetas kõikides nõuetes menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja nimetatud taotlus lahendada.
10.TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et mõiste „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga; vt nt Riigikohtu 29.09.2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-10, p 11; 17.01.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10, p 11; 22.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-16, p 11; 19.12.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9016, p 10). Seega peavad menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel olema täidetud järgmised eeldused: mõlema vaidluse puhul on pooled, hagi alus ja hagi ese samad ning varasemas asjas tehtud lahend peab olema jõustunud.
Praeguse ja tsiviilasja nr 2-14-21828 on pooled (kostja ja hageja) samad. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et tsiviilasjas nr 2-14-21828 jõustus kohtuotsus 28.04.2017. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagi ese ja hagi alus on praeguse tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-14-21828 puhul samad.
11.TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt moodustavad hagi aluse nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid ja õiguslikud asjaolud hagi aluse hulka ei kuulu (Riigikohtu 31.03.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p-d 13-14). Maakohus on märkinud, et hagi aluse moodustavad kõik haginõudega eluliselt seotud faktilised asjaolud, milleks on testaatori surm, pärandi avanemine, testamendijärgne pärimine ja testaatori teovõime eeldatav piiratus. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu aga praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-14-21828 tehtud maakohtu lahenditest ega muudest asja materjalidest, et hageja oleks tsiviilasjas nr 2-14-21828 tuginenud testaatori teovõime eeldatavale piiratusele või muule asjaolule, mis oleks võinud mõjutada testamendi kehtivust. KIS-st nähtub, et 07.04.2017 tsiviilasjas nr 2-14-21828 peetud istungil selgitas ringkonnakohus pooltele, et kohus menetleb tsiviilasja konkreetse tsiviilasja raames kohtule esitatud faktiväidete ja tõendite alusel ning tsiviilasja lahendamine sõltub eelkõige faktiväidetest, millele pooled soovivad tsiviilasjas tugineda. Ringkonnakohus märkis, et asjaolu, kas testaator oli testeerimisvõimeline või mitte, saab ringkonnakohus arvestada juhul, kui mõni menetlusosaline sellele asjaolule tsiviilasjas nr 2-14-21828 tugineda soovib. Ringkonnakohus rõhutas, et tsiviilasjas nr 2-14-21828 ei olnud sellist faktiväidet esitatud. Hageja esindaja selgitas tsiviilasjas nr 2-14-21828 peetud istungil testaatori testeerimisvõime puudumisele tuginemise kohta, et hagejal on kahtlus, kuid ei ole selle kohta tõendit ning selle väljaselgitamine on teise tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-16-11915) eesmärk. Hageja esindaja märkis, et ei saa kindlalt öelda, kas hageja jääb seisukohale, et testament on tühine, kuna ei tea seda. Kostja selgitas, et olukorras, kus hageja lähtub asja lahendamisel asjaolust, et testament on kehtiv, ei olnud ka kostjal midagi teha. See, et hagejal oli juba tsiviilasja nr 2-14-21828 menetlemise ajal kahtlus, et testaator ei olnud testamendi tegemise ajal testeerimisvõimeline, hagi aluse samasuse tuvastamisel oluline. Kohtul tuleb tuvastada, kas asjaolud, millele pooled eelmises menetluses tuginesid ning mida kohus asja lahendamisel pooltega arutas ja kohtuotsuse tegemisel arvestas, olid samad. Eelnevast nähtub, et hagi alus ei ole praeguse ja tsiviilasja nr 2-14-21828 puhul sama.
12.TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue. Hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (Riigikohtu 31.03.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Ringkonnakohus käsitleb hagi eseme kontekstis üksnes hageja hagiavalduses esitatud nõudeid, millest hageja eelduslikult loobunud ei ole.
12.1.Ringkonnakohus selgitab, et kuna tsiviilasjas nr 2-14-21828 hageja tuvastushagi ei esitanud, siis ei ole testamendi tühisuse tuvastamise nõude osas hagi ese praeguse ja tsiviilasja nr 2-14-21828 puhul sama.
12.2.Lisaks ei esitanud hageja tsiviilasjas nr 2-14-21828 T testaatorile kuulunud 283 300 krooni suuruse osa EVK omanikukande tühisuse tuvastamise nõuet. Seega ka selles aspektis erineb praeguses tsiviilasjas esitatud hagi ese tsiviilasjas nr 2-14-21828 esitatud hagi esemest. Ringkonnakohus selgitab esimest korda praeguses tsiviilasjas esitatud EVK kannet puudutava tuvastusnõude kohta, et nii nagu kohus ei saa tuvastada kinnistusraamatu kannete tühisust (AÕS § 65), ei saa kohus tuvastada ka EVK kannete tühisust. Väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 12 reguleerib kannete tegemist ja parandamist. Kande aluseks võib olla emitendi taotlus, kontohalduri korraldus, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja või väärtpaberiarveldussüsteemi liikme korraldus, kogumispensionide seaduses sätestatud juhul kindlustusandja avaldus, kohtulahend või registripidamise korra või muu õigusaktiga ettenähtud alus (lg 1; varasema EVKS § 12 lg-ga 1 võrreldes on kande alusena lisandunud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja või väärtpaberiarveldussüsteemi liikme korraldus). Kannete tegemine toimub vastavalt registripidamise korras sätestatule, kui seadusega ei sätestata teisiti (lg 2). Registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel (lg 3). Registripidaja võib parandada kande ka enda algatusel, kui ta avastab kandes vea või kande puudumise ja kui kande parandamisega ei kahjustata kellegi õigusi (lg 4). Seega ei saa ka EVK kannete puhul taotleda nende tühisuse tuvastamist, vaid õigustatud isik saab paluda kohtul tuvastada teise isiku kohustus teha EVK-le tahteavaldus osaühingu osa õigustatud isikule ülekandmiseks (st õigustatud isiku kandmiseks EVK-sse osaühingu osa omajana) ning asendada kohustatud isiku tahteavaldus kohtuotsusega. Kui nimetatud nõue rahuldatakse, on asjas jõustunud kohtuotsus EVKS § 12 lg 3 kohaselt aluseks omaniku kohta tehtud kande parandamiseks (vt Riigikohtu 07.05.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-14, p 13; 03.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-11, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-56577, p 20). Eelnevast tulenevalt tuleb EVK kande tühisuse tuvastamise nõue jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna tegemist on perspektiivitu nõudega (hagejal ei ole materiaalõiguse järgi hagi esemena märgitud nõudeõigust).
12.3.Praeguses tsiviilasjas palub hageja asendada kohtuotsusega kostja nõusoleku testaatorile kuulunud T 283 300 krooni suuruse osa osanike kande muutmiseks EVK-s. Tsiviilasjas nr 214-21828 kohustas maakohus kostjat andma tahteavalduse ja nõusolekud testaatorile kuulunud T 283 300 krooni suuruse osa osanike nimekirjas osaniku kannete muutmiseks. Tsiviilasjas nr 2-14-21828 ei märkinud maakohus, et asendab kostja nõusolekud kohtuotsusega. Seega ei ole hagi ese praeguse ja tsiviilasja nr 2-14-21828 puhul sama. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas kostja on andnud tahteavaldused ja nõusolekud, mille andmiseks maakohus teda tsiviilasjas nr 2-14-21828 kohustas ning kas registris on T vaidlusaluse osa puhul omanikukannetes vajalikud muudatused tehtud. Kui hageja on taotletud eesmärgi saavutanud, siis võib tegemist olla perspektiivitu nõudega.
13.Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lisaks järgmist. Kohtul ei ole TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamisel kohustust küsida eelnevalt hageja seisukohta. Kohus peab menetluse seaduses sätestatud aluse esinemisel TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetama (Riigikohtu 29.09.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-10, p 11). Lisaks on hageja saanud oma vastuväited ja seisukohad esitada maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses. Määruskaebuses ja määruskaebuse vastuses esitatud seisukohad seoses praeguse ja tsiviilasja nr 2-14-21828 maakohtus menetlemise järjekorraga ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohtuvaidluse lahendamisel asjakohased.
14.TsMS § 168 lg 1 kohaselt jäävad EVK kande tühisuse tuvastamise nõude menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Ülejäänud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.