O.A. (end F. ) hagi A.K. vastu aktsiaraamatus muudatuste tegemiseks A.K. nõusoleku tuvastamiseks ja Eesti väärtpaberite keskregistris AS Forwood 525 aktsia omanikuna A.K. asemel O.A. (end F. ) aktsiaraamatusse kandmiseks või alternatiivselt A.K. lt O.A. (end F. ) kasuks 6 710,72 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6 710,72 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. juuli 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): A.K. (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (hageja): O.A. (end F. ) (isikukood XXXX), esindaja advokaat Kai Villman
I. Jätta Tartu Maakohtu 22. juuli 2013 otsus sisuliselt muutmata, kuid parandada otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust. II. Lugeda Tartu Maakohtu 22. juuli 2013 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Hagi rahuldada.
2.Tuvastada A.K. kohustus teha Eesti väärtpaberite keskregistri registripidajale tahteavaldus O.A. (end F. ) (ik: XXXX) kandmiseks registrisse AS Forwood 525 (viiesaja kahekümne viie) aktsia (ISIN kood XXXX) omajana ning asendada A.K. tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
Kohtuotsuse täitmise käigus kustutada 02.11.2009 kohtumääruse alusel hagi tagamise abinõuna kohaldatud 525 AS Forwood aktsia (ISIN kood XXXX) käsutamise keelumärge Eesti väärtpaberite keskregistris.“ III. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. IV. Jätta tähelepanuta A.K. poolt esitatud täiendavad tõendid (sh abikaasa nõusoleku avaldus, AS Forwood aktsiate ostu-müügileping, AS Fortrade registrikaardi väljatrükk, AS MRK&Limfur registrikaardi väljatrükk). Menetluskulude jaotus
Jätta maa-, ringkonnamenetluskulud A.K. kanda.
ja
Riigikohtus
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.O.A. (end F. ) (hageja) esitas 28. oktoobril 2009 maakohtule hagi A.K. (kostja) vastu, milles taotles aktsiaraamatus muudatuste tegemiseks tuvastada kostja nõusolek ja kanda aktsiaraamatusse Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) AS Forwood 525 aktsia omanikuna A.K. asemel O.A. või mõista A.K. lt välja O. F. kasuks aktsiate müügilepingu alusel tasutud 6 710,72 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2006 aktsiate müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale 525 AS Forwood aktsiat, mis moodustas 35% aktsiakapitalist. Nimetatud aktsiad on registreeritud EVK-s registrinumbri XXXX all. Lepingu p 4 kohaselt tasus hageja kostjale aktsiate eest 105 000 krooni sularahas, millise summa saamist kostja poolt tõendab müüja kinnitus lepingus, et raha on kätte saadud enne lepingu sõlmimist.
Vastavalt ÄS §-le 228 on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaseltside aktsiaraamatu pidajaks EVK. Kostja ei ole täitnud lepingus kokkulepitud kohustust esitada EVK-le avaldus lepinguesemeks olevate aktsiate osas omanikuvahetuse kande tegemiseks. Hageja on nii suuliselt kui kirjalikult pöördunud kostja poole, nõudes lepingust tuleneva kohustuse täitmist. 22.10.2009 saatis hageja kostjale viimase nõude kande tegemiseks vastavalt 01.11.2006 lepingule, lisades enda teostatud korralduse väärtpaberitehinguks, määrates väärtuspäevaks 26.10.2009. Kostja oleks pidanud tegema korralduse väärtpaberitehinguks hiljemalt 26.10.2009. Kuigi lepingus ei ole selleks kokku lepitud tähtaega, oli hageja hinnangul hagi esitamise ajaks nimetatud toimingu tegemiseks mõistlik aeg möödunud. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 12 lg-tes 1 ja 3 on sätestatud, et registrisse tehtava kande aluseks on taotlus või jõustunud kohtulahend. Kuna kostja ei ole teinud tahteavaldust müüdud aktsiate omaniku kande muutmiseks aktsiaraamatus hageja nimele, võib vastavalt TsÜS § 68 lg-le 5 kohustatud isiku tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejaga aktsiate ostu-müügilepingut sõlminud. AS Forwood on asutatud 1997, asutajate seas olid kostja ning hageja isa A.F. . Viimane võõrandas aktsiad, kuid soovis hilisemalt kas ise või hageja kaudu taas aktsionäriks saada. A. F. tegi kostjale ettepaneku müüa ära osa kostjale kuuluvatest aktsiatest. Aktsiate võimaliku müügi osas toimus arutelu 2003 ning ette oli valmistatud ka aktsiate müügilepingu projekt, kus ostjaks oli märgitud hageja. Leping jäi sõlmimata, kuid lepingu projekt, mille viimase lehe kostja oli viseerinud, jäi A. F. kätte. Hageja on lepingule lisanud kuupäeva ja oma allkirja ning kasutab lepingu projekti menetluses pahatahtlikult. Kuna hageja ei ole aastaid väidetava lepingu täitmise, aktsionäriks saamise ega aktsiaseltsi tegevuse vastu huvi tundnud, siis võib järeldada, et aktsiate müügilepingut ei ole sõlmitud. Kostja sai väidetavalt 01.11.2006 sõlmitud lepingust esmakordselt teada hagiavaldusest. Asjaolu, et hageja poolt esitatud müügileping on tegelikult 2003 koostatud lepingu projekt, näitab ka lepingu tekstis ENSV tsiviilkoodeksile viitamine. 2006 oli tsiviilkoodeks kehtetu, seega on mõeldamatu, et 01.11.2006 lepingut sõlmides kasutasid lepingupooled lepingus viiteid kehtetule õigusaktile. Hageja on õigusteadmistega isik, kes on töötanud advokaadibüroos. 01.11.2006 lepingu esimesel leheküljel puudub kostja allkiri, mistõttu ta ei ole sellel leheküljel sisalduvale oma nõusolekut andnud. Aktsiate võõrandamine oleks ka kehtetu, kuna see on toimunud kostja abikaasa nõusolekuta. Kostja on alates 1992 abielus A.K. , seega kuuluvad kostja nimele registreeritud aktsiad ühisvara hulka. PKS § 17 lg 4 sätestas, et abikaasade ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Seega isegi kui hüpoteetiliselt oleks 01.11.2006 aktsiate ostu-müügi ja asjaõigusleping sõlmitud, oleks see tühine TsÜS §-de 87 ja 114 alusel. Kostja ei ole kunagi saanud hagejalt 105 000 krooni. Hagiavalduse lisana esitatud lepingu teksti esimesel leheküljel puudub kostja allkiri, mis kinnitaks, et ta oleks nõustunud selle sisuga, muuhulgas p-ga 4, milles on kinnitus raha saamise kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. juuli 2013 otsusega hagi ja tuvastas A.K. l tahteavalduse tegemise kohustuse olemasolu anda nõusolek AS Forwood aktsiaraamatus 525 AS-i Forwood aktsia omaniku kande muutmiseks ja nimetatud kohustuse alusel kande tegemiseks EVK-s AS Forwood aktsiaraamatus, kandes 525 AS-i Forwood aktsia omanikuna A.K. asemele O.A. . Maakohtu põhjenduste kohaselt on 525 AS-i Forwood aktsia võõrandamine kostja poolt hagejale tõendatud. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Käesolevas asjas on kohtule esitatud kirjalik aktsiate ostumüügileping 01.11.2006, mis on allkirjastatud nii müüja kui ostja poolt. Lepingu tekst, sh lepingupoolte nimed, isikukoodid, lepingu objekti kirjeldus, müüdavate aktsiate registrinumber ning müügihind ja selle tasumine on arvutikirjas, käsikirjaliselt on kirjutatud kuupäev ning müüja ja ostja nimed lepingu lõpus olevate allkirjade ees. Kostja on vande all kinnitanud, et tema on selle lepingu oma arvutis koostanud standardse lepingu teksti korrigeerimise teel, on selle välja printinud ja allkirjastanud valmisoleku märgiks sõlmida leping. Ainsaks puuduseks, miks kostja ütluste kohaselt tegelikult lepingut ei sõlmitud, oli aktsiate müügihinna väidetav mittetasumine. Kostja ütluste kohaselt toimusid lepingu sõlmimise läbirääkimised mitte 2006 sügisel, vaid 2003 kevadel, samal ajal, kui ta ostueesõigust kasutades oli aktsiad omandanud. Maakohtu hinnangul on kostja ütlused ebausaldusväärsed. Eluliselt ei ole usutav, et kostja, olles ise lepingu teksti koostanud ja seetõttu teades, et selles sisaldub ka kinnitus raha kättesaamise kohta, allkirjastab lepingu enne, kui ta on veendunud, et selle tingimused on täidetud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on olnud ja on käesoleval ajal seotud mitmete äriühingutega. Kostja on ka ise kinnitanud, et tegutseb äri valdkonnas 20 aasta vältel. Lepingute sõlmimine ja allkirjastamine ei olnud kostja jaoks harva ette tulev elusituatsioon ja ta pidi aru saama selle tähendusest. Kostja ütlused on ebausutavad ka osas, mis puudutab lepingu sõlmimise aega. Kohtule esitatud lepinguga 30.04.2003 on tõendatud, et nimetatud kuupäeval omandas kostja J. A. aktsionäri ostueesõigust kasutades 525 AS Forwood aktsiat 105 000 krooni eest. Kui kostja kohtumenetluses on püüdnud väita, et allkirjastades samal päeval samade aktsiate ostu-müügilepingu samadel tingimustel tema ja hageja vahel, kinnitamaks valmisolekut need müüa hagejale, tekib küsimus, miks ta pidi need aktsiad siis üldse ostueesõigusega omandama. Kohus pidas ebatõenäoliseks ka kostja väidet, et A. F. võttis tema poolt allkirjastatud lepingu projekti 2003 enda valdusse tema teadmata, eesmärgiga seda hiljem kuritarvitada, samuti tema väited hageja poolt ette valmistatud ja allkirjastatud lepingute tema valdusse sattumise kohta 2007. Kohtu poolt ärakuulatud isikute – poolte ja tunnistajate – ütlused on omavahel vastuolus nii kokkusaamise toimumise aja kui sellest osa võtnud isikute osas. Seetõttu suhtus kohus poolte ja tunnistajate ütlustesse kriitiliselt ning võttis asjaolude tuvastamisel aluseks kirjalikud tõendid. Lepingu kehtivuse osas ei oma tähendust asjaolu, et lepingu tekstis on viide tsiviilkoodeksi sättele, kuna tsiviilkoodeks ei kehtinud enam ei 2003. aastal ega ka 2006. aastal. TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. PKS § 17 lg 2 esimeses lauses ei ole öeldud, et seda sätet rikkuv tehing on tühine. Õigustamata isiku käsutustehingut reguleerib TsÜS § 114, mille lg 1 sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek, sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib eelneva nõusolekuta tehtud käsutus muutuda kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Käesolevas asjas ei ole kostja abikaasa kiitnud heaks ühisvara hulka kuuluvate aktsiate käsutust teise abikaasa poolt. EVKS § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Seega on osundatud sätte alusel võimalik omandada heauskselt õigust, mille omandamiseks on sõlmitud kehtiv käsutustehing. Heauskse
omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Heausksuse olemasolu tuleb eeldada ja selle eelduse ümberlükkamisel on tõendamiskoormus kostjal. Hageja väidab, et ta ei teadnud, et kostja on abielus ning aktsiad kuuluvad ühisvara hulka. Kostja abikaasat A.K. ei olnud kunagi kantud registrisse AS Forwood aktsiate ühisomanikuna. Vastavalt ÄS §-le 226 annab aktsia muuhulgas aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et A.K. ei ole osalenud AS-de Forwood ja Fortem Grupp üldkoosolekutel. Hageja ja tunnistaja A. F. on andnud ütlusi, et kostja on nende poolt ette valmistatud lepinguprojekti, milles on ka abikaasa nõusoleku avaldamise koht, kõrvale lükanud, ning on koostanud ja printinud välja lepingu, milles ei ole märgitud, et müügilepingu objektiks olevad aktsiad on abikaasade ühisvara. Kostja on viimase asjaolu ka omaks võtnud, öeldes, et vajadusel oleks saanud abikaasa nõusoleku lisada. Seega ta eeldas lepingut allkirjastades, et abikaasa kiidab tehingu heaks. Kohus leidis, et kuigi kostja on püüdnud tõendada hageja teadmist tema abielus olemisest, ei ole sellel asjaolul käesoleva vaidluse puhul tähendust, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hageja oli aktsiad omandades pahauskne. Kohus leidis, et kuna hageja ja kostja abikaasa olid enne aktsiate müügilepingu sõlmimist kohtunud vaid ühel korral ajal, kui hageja oli alaealine, siis ei saa kostja ja tunnistaja A.K. ütluste alusel lugeda tõsikindlalt tõendatuks asjaolu, et hageja teadis kostja abielust. Seega on hageja omandanud kehtivalt 525 AS Forwood aktsiat. ÄS § 229 lg 4 alusel on omandajal õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsiaraamatut peab ÄS § 233 lg 2 kohaselt EVK pidaja. Aktsiaseltsi juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. EVKS § 12 lg 1 sätestab, et kande aluseks on muuhulgas emitendi taotlus või kohtulahend. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib TsÜS § 68 lg 5 alusel tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kuna kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustust teha korraldus 525 AS-i Forwood aktsia ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole ja aktsiaraamatus vastavate muudatuste tegemiseks, millise kohustuse olemasolu temal on kohus tuvastanud, asendab kohtuotsus jõustumisel kostja tahteavaldust ning on kande tegemise aluseks EVK-s. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. juuli 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud O. A. kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohus eristanud aktsiate suhtes sõlmitud käsutustehingut aktsiate käsutusest. Riigikohus on korduvalt tähelepanu juhtinud käsutustehingu ja käsutuse eristamise olulisusele, muuhulgas otsuse nr 3-2-1-157-11 punktis 14. Riigikohtu seisukohtadest on üheselt mõistetav, et EVK-sse kantud õiguse (antud juhul aktsiate) käsutusena tuleb käsitleda väärtpaberiülekande tegemist, s.o kohustatud isiku poolt õigustatud isiku väärtpaberikontole väärtpaberi(te) ülekandmiseks korralduse andmist. Lepingu punktis 5.1. sisalduv kokkulepe aktsiate omandiõiguse ülemineku kohta on oma olemuselt ja sisult aktsiate käsutustehing, mitte käsutus. Maakohus on kohaldanud TsÜS § 114 ja EVKS § 9 lg-t 2 aktsiate käsutustehingu, mitte aktsiate käsutuse kehtivuse hindamisel ja tuvastamisel. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-157-11 p-s 14 asunud seisukohale, et TsÜS § 114 ning EVKS § 9 lg 2 reguleerivad ainult käsutuse, mitte käsutustehingu kehtivuse eeldusi. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole käsutust toimunud ja 525 AS Forwood aktsiat on endiselt üle kandmata hageja väärtpaberikontole, ei ole aktsiate omandamist toimunud ja aktsiate omandamisel hageja heausksust hinnata ja tuvastada ei ole vajalik;
2) isegi kui aktsiate müügileping ning aktsiate käsutustehing oleksid kehtivad, ei saaks nende alusel teha kehtivat aktsiate käsutust, kuivõrd selleks puudub abikaasa nõusolek. Hageja ei ole tõendanud, et A.K. oleks andnud kostjale aktsiate ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole oma nõusoleku. Kuivõrd TsÜS § 114 kohaselt saab ühisvara hulka kuuluvate aktsiate kehtiva käsutuse eelduseks olla A.K. kui õigustatud isiku heakskiit, siis selle puudumisel oleks aktsiate käsutamine õigusvastane. Seega, sisuliselt kohustab maakohus kostjat õigustamatuks aktsiate käsutamiseks. Asjaolu, et A.K. ei ole andnud heakskiitu käsutuseks, nähtub tema poolt kohtus antud ütlustest ja kirjalikust vastusest järelpärimisele; 3) ei ole kohtuotsuse resolutsioon täidetav. Haginõude ega otsuse resolutsioon ei võimalda kaasa tuua 525 AS Forwood aktsiate omandamist hageja poolt. Aktsiate omandamine ei toimu kande tegemisega aktsiaraamatus, vaid üksnes aktsiate õiguspärase käsutusega kostja poolt hageja kasuks (aktsiate ülekandmise teel kostja väärtpaberikontolt hageja väärtpaberikontole). Sellise käsutuse tegemiseks vajaliku tahteavalduse asendamist kohtuotsusega hageja nõudnud ei ole, mistõttu ei saa hagi rahuldamisega hageja poolt aktsiate omandamist toimuda; 4) ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega ja tõenditega selle kohta, et pooled ei sõlminud 01.11.2006 aktsiate müügilepingut. Maakohus on piirdunud üldsõnaliste seisukohtadega, et kostja ütlused on „ebausaldusväärsed“, „ebatõenäolised“ või „ei ole eluliselt usutavad.“ Hageja on võtnud aastaid hiljem 2003 kohtumisel arutatud müügilepingu projekti, märkinud sinna kuupäevaks 01.11.2006, selle allkirjastanud ning väidab pahauskselt, et pooled on lepingu sõlminud. Kostja, hageja, A. F. , J. A. ja A.K. on kohtunud Põlvas vaid üks kord, 2003 kevadel; 5) on ebareaalne, et hageja kui praktiseeriv jurist sõlminuks 01.11.2006 – s.o ligemale 4 aastat pärast võlaõigusseaduse kehtima hakkamist – aktsiate müügilepingu, mis viitab ja põhineb kehtetul tsiviilkoodeksil. Hageja on kohtumenetluse käigus ka ise viidanud, et võis 2003 müügilepingu allkirjastada hiljem, kuid leiab, et sellel poleks mingit tähtsust; 6) on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei tundnud aastaid huvi müügilepingu täitmise ja AS Forwood vastu. Hageja väide, et tema isa oli kuni aastani 2009 AS Forwood nõukogu liige, sh allkirjastas AS Forwood majandusaasta aruanded, kinnitab täiendavalt, et 01.11.2006 ei sõlminud hageja ja kostja aktsiate müügilepingut. Mõistlikult ei ole võimalik kujutada ette olukorda, kus A. F. , kes teab, et ettevõtte aktsionär peaks juba alates 01.11.2006 olema tema tütar O., kirjutaks aastate kaupa alla ettevõtte majandusaasta aruannetele, kus sisalduvad ebaõiged andmed tegeliku aktsionäri kohta.
5.O.A. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige apellandi väide, et maakohus on pooltevahelise võlasuhte kvalifitseerinud ebaõigesti ja ei ole eristanud käsutust käsutustehingust. Vastustaja hinnangul on käsutuseks õigustamata isiku poolt käsutustehingu sõlmimine. Apellandi käsitlus käsutuse osas ei vasta seadusele ega Riigikohtu seisukohale. Kohus on õigesti leidnud vastavalt EVKS § 9 lg-le 2, et heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et selle tegi selleks õigustamata isik; 2) on maakohus õigesti märkinud, et heausksuse eelduse ümberlükkamisel on tõendamiskoormus kostjal ja tunnistaja A.K. ütluste alusel ei saa lugeda tõsikindlalt tõendatuks asjaolu, et hageja teadis nende abielust; 3) on maakohtu otsus selge ning täidetav ka muu otsuse tekstita. EVKS § 12 lg 1 sätestab, et kande aluseks on muuhulgas kohtulahend. Antud juhul on kohus õigesti leidnud, et TsÜS § 68 lg 5 alusel tahteavaldust asendab kohtuotsus. Seega, kui apellant ei anna oma nõusolekut, asendab seda kohtuotsus EVKS § 12 lg 1 alusel;
4) on õige maakohtu seisukoht, et kuna kohtu poolt ära kuulatud isikute seletused on omavahel niivõrd vastuolus kokkusaamise toimumise aja kui sellest osavõtnud isikute osas, siis tuleb suhtuda poolte ja tunnistaja ütlustesse kriitiliselt ning asjaolude tuvastamisel võtta aluseks kirjalikud tõendid. Kohus võttis õige hinnangu tunnistajate ja poolte ütluste osas, mis puudutas lepingu sõlmimise aega; 5) hageja ei ole kunagi menetluses väitnud, et ta 2003 lepinguprojekti aastaid hiljem tagantjärgi allkirjastas. Pole vahet, kas pooled istusid koos Põlvas K.- e kodus 2003. või 2006. aastal; 6) ei oma tähtsust asjaolu, et hageja isa aktsiate müügist teadis. Hageja ei olnud kantud aktsiaraamatusse kostja tegevuse tõttu. Hageja teostas oma huvi AS Forwood käekäigu vastu oma isa A. F. kaudu ning omas seeläbi ülevaadet AS-is Forwood toimuvast. Hageja selgitas kohtule vande all ka neid asjaolusid, et kui isa kutsuti tagasi, siis kaotas ta kontrolli AS Forwood tegevuse üle ning esitas kirjaliku nõude ning seejärel hagi kohtusse.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. detsembri 2013 otsusega Tartu Maakohtu 22. juuli 2013 otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas O. A. hagi A. K. vastu alternatiivnõudes ja mõistis A. K. O. A. kasuks välja 6 710,72 eurot. Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu 02. novembri 2009 määruse alusel seatud käsutamise keelumärke muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni.
7.Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2013 otsuse peale esitas O. A. kassatsioonkaebuse.
8.Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu 22. juuli 2013 otsuse ja rahuldas O. A. hagis A. K. vastu alternatiivnõude ning mõistis A. K. O. A. kasuks välja 6 710,72 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu arvates jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et PKS § 17 lg 3 kohaldub ühisomandis oleva vallasja võõrandamise korral. Viidatud säte ei kohaldu aga õiguse võõrandamise korral. Väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s kajastatud aktsiad on kehatud õigused ning need ei ole asjad (kehalised esemed) TsÜS § 49 lg 1 mõttes (Riigikohtu 23. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 17). Seega tuleb asjas kohaldada EVKS § 9 lg-t 2. Erinevalt varasemas seaduses sätestatust tuleneb 01. juulist 2010 jõustunud PKS § 29 lg 1 teisest lausest, et kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. EVKS § 9 lg 2 järgi on õiguse heauskne omandamine võimalik, nagu õigesti leidis ka maakohus. Seega tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ning ringkonnakohtul tuleb tuvastada, kas hageja omandas õiguse viidatud sätte järgi heaukselt. Heauskse omandamise korral tuleks hageja esmane nõue rahuldada. Õigustamata käsutust on võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita, kui heauskset omandamist ei ole toimunud. Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja abikaasa ei ole käsutust heaks kiitnud. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et hageja nõue tulnuks esitada mõlema abikaasa vastu. Hageja palus tuvastada kostja nõusolek aktsiaraamatusse omanikukande muutmiseks, sest kostjal kui vaidlusaluste aktsiate omanikuna aktsiaraamatusse kantud isikul oli hagejaga sõlmitud lepingust tulenevalt kohustus esitada EVK-le omanikukande muutmist võimaldav avaldus. EVKS § 12 lg 1 järgi on kande aluseks muu hulgas emitendi taotlus või kohtulahend. EVKS § 12 lg 3 sätestab, et registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel. Kui hageja eeltoodud nõue rahuldatakse, on asjas jõustunud kohtuotsus aluseks omaniku kohta tehtud kande
parandamisele. Kõnealuse nõude osas on kostjaks isik, kelle tahteavalduse asendamist kohtulahendiga taotletakse.
MENETLUSOSALISTE
RINGKONNAKOHTUS
SEISUKOHAD
ASJA
UUEL
LÄBIVAATAMISEL
9.Apellant esitas 01.09.2014 oma täiendavad seisukohad. Apellant leidis, et vastustaja teadis ja pidi teadma juba enne 01.11.2006 aktsiate müügilepingu sõlmimist, et a) apellant oli abielus; b) AS Forwood aktsiad kuuluvad abikaasade ühisomandisse; c) apellandil ei ole abikaasa nõusolekut aktsiate võõrandamiseks ja käsutamiseks. Eeltoodut ja asjaolu, et vastustaja ei omandanud aktsiaid heauskselt, kinnitavad järgmised asjas kogutud tõendid: 1) hageja koostatud ja allkirjastatud aktsiate müügileping; 2) kostja abikaasa kirjalik vastus järelepärimisele; 3) tunnistaja A.K. kohtus antud ütlused; 4) kostja poolt vande all kohtus antud ütlused; 5) vastustaja oli kõrgharidusega praktiseeriv jurist; 6) tunnistaja A.F. i ütlused. Täiendava tõendina esitas apellant F. ide poolt faksiga 20.04.2003 temale saadetud abikaasa nõusoleku avalduse ja aktsiate müügilepingu projektid. Nimetatud dokumendid leidis apellant alles nüüd, tehes kodus suurpuhastust, mistõttu ei saanud ta neid varem kohtumenetluses esitada.
10.Vastustaja asja uuel läbivaatamisel täiendavaid seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab Tartu Maakohtu 22. juuli 2013 otsuse sisuliselt muutmata, kuid parandab otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust.
12.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 07. mai 2014 otsusega Tartu Ringkonnakohtu
20.detsembri 2013 otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu 22.07.2013 otsuse ja rahuldas O. A. (end F. ) hagis A. K. vastu alternatiivnõude ning mõistis A. K. O. A. (end F. ) kasuks välja 6710,72 eurot, ja saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 693 lg-st 1 tulenevalt jätkub ringkonnakohtu varasema otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist.
13.Ringkonnakohus määras 27. mai 2014 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 22.09.2014, märkides, juhindudes TsMS § 647 lg-st 1 ühtlasi, et menetlusosalistel on õigus esitada avaldusi ja seisukohti kuni 01.09.2014. Nimetatud tähtajaks esitas apellant (kostja) ringkonnakohtule oma seisukoha. Seisukohale olid lisatud ka täiendavad tõendid, mille vastuvõtmist kohtult apellant taotleb. TsMS § 633 lg 4 sätestab, et (apellatsioon)kaebusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb. Apellatsioonkaebus maakohtu 22. juuli 2013 otsuse peale esitati ringkonnakohtule 22.08.2013 ning selles ei taotletud ringkonnakohtult uute tõendite vastuvõtmist. Alused apellatsioonimenetluses uute tõendite vastuvõtmiseks sätestavad TsMS § 652 lg-d 3 ja 4. Riigikohus on rõhutanud, et uute tõendite lubatavus apellatsioonimenetluses on seotud maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumisega (näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12,
p 10). Käesolevas asjas tehtud otsuses ei ole Riigikohus heitnud maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist ega märkinud, et ringkonnakohtul tuleks asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid koguda. Ringkonnakohus leiab, et apellandi seisukohast ei nähtu TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud aluseid ning ringkonnakohus jätab seetõttu apellandi esitatud täiendavad tõendid (sh abikaasa nõusoleku avaldus, AS Forwood aktsiate ostu-müügileping, AS Fortrade registrikaardi väljatrükk, AS MRK&Limfur registrikaardi väljatrükk) tähelepanuta.
14.Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus arvestab asja uuel läbivaatamisel Riigikohtu 07. mai 2014 otsuses esitatud seisukohti.
15.Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, kas hageja ja kostja on sõlminud 01.11.2006 kehtiva aktsiate ostu-müügilepingu (I kd tl 10-11) ning, kas hageja on omandanud selle alusel 525 AS Forwood aktsiat ja tasunud nimetatud aktsiate eest kostjale 105 000 eurot. Kostja väite kohaselt ei ole ta viidatud lepingut sõlminud, kuid samas ei vaidlusta ta oma allkirja ehtsust. Kostja seletuse kohaselt on ta andnud allkirja mitte 2006. aastal, vaid 2003. aastal, kuid sel ajal jäi leping sõlmimata ja raha aktsiate eest ei ole ta hagejalt saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustatud tehingu tegemise ajaks tuleb lugeda
01.novembrit 2006, nagu on fikseeritud kirjalikus lepingudokumendis tehingu tegemise ajana, sest kostja ei ole vastupidist tõendanud. Maakohus on vaidlustatud otsuses vastavad põhjendused esitanud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Lepingu punkti 4 kohaselt müüakse lepinguobjekt ostjale 105 000 krooni eest, mille on ostja müüjale tasunud enne käeoleva lepingu sõlmimist, mille saamist kinnitab müüja lepingule allakirjutamisega. Seega on kostja ise kinnitanud, et hageja on oma kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle kostjale. Kostja ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Samas ei oma ka põhinõude lahendamisel tähtsust see asjaolu, kas hageja on müügilepingujärgse kohustuse täitnud ning aktsiate eest raha tasunud. Juhul, kui kostja leidis, et hageja ei ole tasunud talle aktsiate müügihinda, oli tal võimalik esitada vastav nõue hagejale.
16.Riigikohus on käesolevas asjas 07. mai 2014 tehtud otsuses leidnud, et asjas ei saa lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud PKS § 17 lg-st 3, mille kohaselt kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kuivõrd viidatud säte ei kohaldu õiguse võõrandamise korral. Seega tuleb asjas kohaldada EVKS § 9 lg-t 2. EVKS § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja omandas kostjalt 525 AS Forwood aktsiat EVKS § 9 lg 2 alusel heauskselt. Otsustamaks, kas hageja omandas kostjalt 525 AS Forwood aktsiat EVKS § 9 lg 2 alusel heauskselt, tuleb eelkõige tuvastada, kas hageja omandas vaidlusalused aktsiad registrile tuginedes. Nähtuvalt asja materjalidest on vaidlusalused aktsiad EVK-s registreeritud kostja kui
aktsia omaja väärtpaberikontol (I kd tl 25). Lähtudes sellest on hageja omandanud aktsiad tuginedes registri kandele. VÕS § 174 kohaselt kohaldatakse õiguste ülemineku kohta nõuete ülemineku kohta sätestatut. VÕS § 164 lg-t 1 vastavalt kohaldades on aktsiate võõrandamiseks (üleandmiseks) seega vajalik nii kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping kui käsutustehing. Aktsia läheb omandajale üle käsutustehingu tegemisest või selle järgi määratud hilisemal ajal. Antud juhul sisalduvad nii kohustustehing kui käsutustehing ühes dokumendis (I kd tl 10-11) ning aktsiate ostu-müügilepingu punkti 5.1 järgi on lepingupooled kokku leppinud, et omandiõigus aktsiatele (s.o aktsia) läheb üle ostjale käesoleva lepingu sõlmise hetkest (s.o 01.11.2006). Asjaolu, et ÄS § 229 lg 4 kohaselt loetakse aktsiaseltsi suhtes aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse, ei tähenda seda, et aktsia ei lähe omandajale üle käsutustehingu tegemisest (nagu pooled ongi kokku leppinud käesoleval juhul).
18.TsÜS § 139 järgi tuleb heausksuse olemasolu eeldada ja selle eelduse ümberlükkamisel on tõendamiskoormus kostjal. Käesoleval juhul ei ole kostja ümber lükanud eeldust, et hageja oli heauskne. Kostja väited selle kohta, et vaidlusalused aktsiad olid ühisvaraks, hageja teadis seda, et kostja on abielus ning seetõttu ei olnud võimalik aktsiaid heauskselt omandada, ei lükka ümber EVKS § 9 lg-s 2 sätestatud heauskse omandamise eeldust registrile tuginedes. Iseenesest õige on kostja väide, et kuna ta käsutas aktsiaid ilma abikaasa nõusolekuta, siis on tegemist õigustamata käsutusega, kuid vaatamata eeltoodule saab kostja õigustamatu käsutus kehtida. Õigustamatu käsutus võib kehtida õiguse heauskse omandamise korral. Selline võimalus on sätestatud seaduses (eespool viidatud EVKS § 9 lg-s 2). Heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik ning seega tuleb hageja nõue tuvastada kostja kohustus teha Eesti väärtpaberite keskregistri registripidajale tahteavaldus O.A. (end F. ) kandmiseks registrisse AS Forwood 525 aktsia omandajana rahuldada.
19.Kostja väite kohaselt hageja teadis ja pidi teadma enne 01.11.2006 aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimist, et kostja on abielus, ning seetõttu ei ole aktsiate heauskne omandamine võimalik. Siinkohal on kostja viidanud järgmistele tõenditele ja asjaoludele: - hageja koostatud ja allkirjastatud aktsiate müügilepingule (I kd tl 92-93) ning hageja koostatud ja allkirjastatud 02.11.2006 avaldusele AS Forwood juhatusele (I kd tl 94), kus on viidatud kostja abikaasa poolt tehinguks nõusoleku andmisele; - kostja abikaasa (A.K.) 21.11.2012 kirjalikule vastusele järelpärimisele ja tunnistaja A.K. 17.06.2013 kohtuistungil antud ütlustele, kus A.K. on kinnitanud, et ta oli hagejale isiklikult avaldanud, et on kostjaga abielus, ja sh näidanud hagejale pulmapilte; - kostja 17.06.2013 kohtuistungil vande all antud seletustele, mille järgi nii hageja kui tema isa, A. F. , teadsid kostja abielust A.K. ; - asjaolule, et hageja on kõrgharidusega praktiseeriv jurist, kellele ei saanud olla teadmata, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvate aktsiate võõrandamiseks on vajalik abikaasade nõusolek; - tunnistaja A. F. 06.05.2013 kohtuistungil antud ütlustele, millest kostja järeldab, et hageja sai ka oma isalt, kes suhtles lähedalt kostja ja tema perega juba alates 1994. aastast, teada, et kostja on abielus ja aktsiad abikaasade ühisvara. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtu poolt ärakuulatud isikute – poolte ja tunnistajate – ütlused on omavahel vastuolus ning seetõttu tuleb poolte ja tunnistajate ütlustesse suhtuda kriitiliselt ning võtta asjaolude tuvastamisel esmajärjekorras aluseks kirjalikud tõendid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt antud hinnanguga tunnistajate ütlustele ning ei korda neid.
Ringkonnakohus leiab, et hageja teadmine sellest, et kostja on abielus, ei välista aktsiate heauskset omandamist ning seetõttu ei ole asjas põhjapaneva tähtsusega hageja teadmise tuvastamine kostja abielus oleku kohta. Hageja on vande all seletanud (I kd tl 126), et kostja ütles hageja koostatud lepinguprojekti läbilugemise järel, et ei kirjuta sellele alla, kuna abikaasa nõusolekut ei ole lepingu sõlmimiseks vaja, näitas arvutist väljavõtet, et aktsiate omanikuks on ainult kostja, ja vormistas sellele vastavalt lepingu uue redaktsiooni. Samasisulisi ütlusi on andnud ka tunnistaja A. F. (I kd tl 127 pöördel). Kostja on menetluses omaks võtnud asjaolu, et lepingu viimati nimetatud redaktsiooni, mille puhul kohtud on tuvastanud, et tegemist on kehtiva lepinguga, koostas oma arvutis ja printis välja kostja (I kd tl 133). Arvestades sellist kostja käitumist ja lähtudes registri kandest (mille kohaselt oli kostja vaidlusaluste aktsiate omanik) oli hagejal alust eeldada, et aktsiad on kostja lahusvara või, et kostjal on abikaasa suuline nõusolek aktsiate müügiks. Oluline on asjaolu, et nii A. F. ile kui hagejale oli varasemast hästi teada, et kostja on alati aktsionäri õigusi teostanud iseseisvalt (kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, mille kinnituseks on hageja esitanud ka dokumentaalseid tõendeid (I kd tl 52-63), et kostja abikaasa ei ole kunagi olnud kantud registrisse AS Forwood aktsiate ühisomanikuna ega ole kunagi mingil viisil kõnealuse äriühingu (ega ka teise äriühingu – AS Fortem Grupp – kus nii kostja kui hageja isa on aktsionärid) juhtimises või muus tegevuses osalenud). Kostja poolt rõhutatud asjaolu, et hageja puhul on tegemist juriidilise haridusega isikuga, ei toeta kostja seisukohti ega välista aktsiate heauskset omandamist.
20.Lähtudes eeltoodust nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja on omandanud 525 AS Forwood aktsiat heauskselt ja hageja esmane nõue tuleb rahuldada. ÄS § 229 lg 4 järgi on omandajal õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. EVKS § 12 lg 1 kohaselt on kande aluseks muu hulgas emitendi taotlus või kohtulahend. EVKS § 12 lg 3 sätestab, et registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustust teha korraldus 525 AS Forwood aktsia ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole ja aktsiaraamatus vastavate muudatuste tegemiseks. Käesolev kohtuotsus asendab jõustumisel TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldust ning on registripidajale Eesti väärtpaberite keskregistris kande tegemise aluseks. Ringkonnakohus parandab selguse huvides maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 sõnastust, lugedes selle sõnastatuks järgmiselt: „Tuvastada A.K. kohustus teha Eesti väärtpaberite keskregistri registripidajale tahteavaldus O.A. (end F. ) (ik: XXXX) kandmiseks registrisse AS Forwood 525 (viiesaja kahekümne viie) aktsia (ISIN kood XXXX) omajana ning asendada A.K. tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega. “
21.Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, jäävad nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.