Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Laenulepingus I, II ja III on pooled kokku leppinud, et laenuandjal (hagejal) on igal ajal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt laenusumma tagastamist ja selle intressi tasumist, kui laenuandja teatab sellest laenusaajale 90 kalendripäeva ette. Riigikohtu seisukoha järgi võib hagiavalduses sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus, seega hageja ütleb hagiavaldusega laenulepingud üles ning nõuab nende täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sellest tulenevalt esitas hageja 03.04.2014 kostjate ja AS Trofee vastu solidaarselt tulevase nõude täitmise hagi kogusummas 220 000 eurot. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. AS Trofee juhatuse liige A. Sööt sai hagiavalduse koos lisadega kätte hiljemalt 30.05.2014. Hagiavalduse täienduse (11.12.2014) kohaselt tekkis hagejal nõue laenu tagasi saamiseks ning intressi tasumiseks hiljemalt 30.05.2014. Laenulepingu I järgi kohustus AS Trofee tasuma hagejale intressi 12 000 eurot aastas, laenulepingu II järgi - 13 500 eurot aastas ning laenulepingu III järgi - 12 250 eurot aastas. Hageja intressinõue on 15 513.70 eurot ((12 000+13 500+12 250)/ 365 * 150). Sellest tulenevalt palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt laenulepingujärgne intress 15 513.70 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Kostjate vastuväited Alar Sööt ja Ludmilla Sööt vaidlevad 30.05.2014 vastuses hagile vastu ja paluvad jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hagiavaldus esitatud ennatlikult ja käenduslepingutest tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, sest laenud tuleb tagastada 14.04.2016 ja 06.12.2017. Laenulepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks 90 päeva möödumisel ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest AS-ile Trofee, kuid AS-ile Trofee ei ole hagiavaldust kätte toimetatud. Hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. 04.12.2012 lepingute kohaselt vastutavad käendajad laenuandja ees käendatava kohustuse rikkumise korral (p 4.2.) ja täpsemalt juhul, kui laenusaaja ei täida käendatavat kohustust tähtaegselt ja nõuetekohaselt (p 4.3.). Seega peab asjas olema tuvastatud AS Trofee rikkumine, kuid hagiavalduse kohaselt võiks võimalik rikkumine aset leida alles pärast laenulepingu ülesütlemise jõustumist, etteteatamistähtaja lõppemist ja laenu tagastamata jätmist. TsMS § 369 kui menetluslik säte ei kehti käendaja suhtes. Ivo Sööt vaidleb 17.07.2014 vastuses hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. I. Sööt tugineb samadele vastuväidetele. A. Söödi ja L. Söödi esindaja vandeadv Rene Varul on seisukohal, et hagiavalduses väljendatud ülesütlemisteade ei ole laenu saajale kätte toimetatud. AS Trofee menetlusdokumente ei ole äriühingule saadetud. A. Söötile saadetud menetlusdokumendid ei ole kätte toimetatud AS-le Trofee, sest A. Sööt oli aktsiaseltsi nõukogu otsuse kohaselt juhatuse liige kuni 19.02.2014. Edasi on juhatuse liige T.K.. Juhatuse liikme muutmise sissekanne viibis, sest äriregister nõudis avalduses puuduste kõrvaldamist. Registritoimikus oli näha kannete muutmise menetlus, mistõttu kohus ei saanud A. Söödile kehtivalt laenulepingu ülesütlemist kätte toimetada. A. Sööt vastas 30.05.2014 hagile käendajana.

AS Trofee Tartu Maakohus lõpetas 21.04.2015 määrusega AS Trofee pankrotimenetluse raugemise tõttu. AS Trofee kustutati äriregistrist 06.07.2015. Tartu Maakohus lõpetas 24.09.2015 määrusega menetluse tsiviilasjas 2-14-14917 AS Trofee osas.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - laenulepingutega I, II ja III kohustus hageja laenama AS-le Trofee kokku 220 000 eurot, millest maksis välja 220 000 eurot; - laenulepingute I ja II alusel pidi AS Trofee tagastama laenud summas 150 000 eurot hiljemalt 14.04.2016 ja laenulepingu III alusel saadud 70 000 eurot hiljemalt 06.12.2017; - käenduslepingutega I, II ja III kohustusid Alar Sööt, Ludmilla Sööt ja Ivo Sööt vastutama isiklikult kogu oma varaga kõigi laenulepingutest tulenevate AS Trofee kohustuste täitmise eest. Iga käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati käenduslepinguga I 120 000 eurot; käenduslepinguga II 180 000 eurot ja käenduslepinguga III 150 000 eurot; - AS Trofee pankrotimenetlus on raugenud ja põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud. Käendused ja nõude esitamine käendajate vastu Käendatav kohustus tuleneb laenulepingutest. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnikul on tagastamata laenulepingust tulenev põhivõlg summas 220 000 eurot. Laenusumma tagastamine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenusaaja põhikohustus. Lepinguga võetud kohustus tuleb VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel täita vastavalt lepingule ja seadusele. Kui põhivõlgnik oma kohustust ei täida, tuleb kohustus täita VÕS § 142 lg 1 alusel käendajal. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud põhivõlgniku ja käendajate solidaarses vastutuses. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS 142 lg 3 ja käenduslepingu I p 4.2. (I kd tl 18), käenduslepingu II p 4.2. (I kd tl 25) ja käenduslepingu III p 4.2. (I kd tl 32) alusel on iga käendaja vastutus piiratud summaga 450 000 eurot (120 000 + 180 000 + 150 000). Pooled vaidlevad hagejal nõude olemasolu üle. Hageja on hagiavalduses teatanud, et ütleb AS-ga Trofee sõlmitud kõik laenulepingud üles ning nõuab laenulepingute täitmist. Laenulepingu I p-s 1.3.1. (I kd tl 15), II p-s 2.3.1. (I kd tl 23) ja III p-s 2.3.1. (I kd tl 31) on märgitud, et laenuandjal on igal ajal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist, kui laenuandja teatab sellest laenusaajale 90 päeva ette. TsMS § 369 võimaldab nõuda ka tulevase kohustuse (kohustuse, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud) täitmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-42-13 punktis 13 märkinud, et viidatud sätte kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Seega kostjate seisukoht, et hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu alles siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks, ei ole põhjendatud. Käenduslepingutes on kokkulepe käendajate solidaarses vastutuses hageja ees. Käendajad vastutavad VÕS § 145 lg 1 järgi põhivõlgnikuga solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või

mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus nõue esitada koheselt ka kostjate I, II ja III vastu ning seda ka tulevikus tekkiva kohustuse osas. Laenulepingute ülesütlemine Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kohustus on muutunud sissenõutavaks. Laenulepingute I ja II alusel antud laenude tagastamise tähtaeg saabub 14.04.2016 ja laenulepingu III alusel antud laen tuleb tagastada hiljemalt 06.12.2017. Hageja on tuginenud hagiavalduses Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võib hagiavalduses sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus ning seega sisaldub lepingu ülesütlemise avaldus 03.04.2014 esitatud hagiavalduses. Kohus nõustub hagejaga, et Riigikohtu praktikast tuleneb seisukoht, et hagiavalduses võib sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-76-10 p 12 ja nr 3-2-1-171-11 p 13). Kohus leiab, et hagimaterjalid on A. Söödile kui AS Trofee juhatuse liikmele kätte toimetatud hiljemalt 30. mail 2014, st kohtule esitatud hagivastuse kuupäevast, sest hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus anti kätte abikaasale L. Söötile. Kohus on seisukohal, et kolmanda isikuna saab kohus eeldada äriregistri kannete õigsust. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. ÄS § 34 lg 3 järgi kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neid asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. A. Sööt ei ole kohtule teatanud, et ta ei ole alates veebruarist 2014 AS-i Trofee juhatuse liige. Samuti ei ole kohtule muu isik, nt T.K. teatanud, et tema on AS-i Trofee nõukogu otsusega valitud juhatuse liikmeks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-10 kinnitanud, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul äriühing. Kohus on saatnud menetlusdokumendid AS Trofee juriidilisele aadressile Turu 45b Tartus, kust need on tagastatud märkega „Sepa keskuse administraatori sõnade kohaselt asub 4 kuud mujal, infot ei ole.“ (II kd tl 175). Kohtupraktika kohaselt toimetatakse sellisel juhul menetlusdokumendid kätte äriühingu juhatuse liikmele, kelleks oli äriregistri kandest nähtuvalt Alar Sööt. Intressi maksmise nõue Hageja on esitanud 11.12.2014 menetlusdokumendis taotluse mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingujärgne intress summas 15 513.70 eurot. Hageja on intressi arvestamisel võtnud aluseks asjaolu, et hagimaterjalid toimetati kostja juhatuse liikmele A. Söödile kätte hiljemalt 30.05.2014, seega tuleb laenu saajal maksta intressi perioodi eest 01.01.-30.05.2014. so 5 kuu, st 150 päeva eest 15 513.70 eurot. Kostjad ei ole intressi suurusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõue on seega seaduslik, põhinedes sõlmitud laenulepingutel, ja kuulub rahuldamisele. Laenulepingu I p-s 1.2.1., laenulepingu II p-s 2.3.1. ja laenulepingu III p-s 2.3.1. kohaselt on laenuandjal õigus igal ajal laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt 90 päeva möödudes laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei ole võlasummat tagastatud. Viivise nõue

Hageja on 11.12.2014 esitatud hagiavalduse täienduses taotlenud kostjatelt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni täitmiseni TsMS 367 alusel. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada arvestusega alates 11.12.2014. Hageja esindajatel puudus kindlus selles, kas laenulepingute ülesütlemine oli korraline või erakorraline. Kohus on seisukohal, et laenulepingute erakorralist ülesütlemist ei ole toimunud, sest täidetud ei ole VÕS §-s 399 lg 1 sätestatud tingimused: Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Järelikult on hageja öelnud AS-ga Trofee sõlmitud laenulepingud üles korraliselt, vastavalt laenulepingutes kokkulepitule: laenuandjal on õigus igal ajal laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt 90 päeva möödudes laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist. VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS-il Trofee tekkis laenu tagastamise kohustus 90 päeva möödumisel lepingute ülesütlemisest. Kuivõrd A. Söödile AS-i Trofee juhatuse liikmena anti hagimaterjalid edasi tema abikaasa kaudu (I kd tl 105), nõustub kohus hageja seisukohaga, et hiljemalt kohtule hagivastuse esitamisest 30.05.2014 (II kd, tl 166) on laenulepingute ülesütlemine A. Söödile kätte toimetatud. Laenu tagastamise kohustus tekkis seega mitte varem kui 28.08.2014. Hageja on esitanud viivise nõude 11.12.2014 hagiavalduse täienduses. Kohus loeb viivise nõude esitatuks alates 11.12.2014, sest 03.04.2014 esitatud hagiavaldusega, milles laenulepingud alles üles öeldi, ei saanud hageja esitada viivise väljamõistmise nõuet alates selle hagi esitamisest. Eeltoodu alusel mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 220 000 eurot, intressi 15 513.70 eurot ning viivise laenu tagastamisega viivitamise eest alates 11. detsembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhivõlast vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud intressimäärale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb enda menetluskulude kindlaksmääramist summas 10 353.70 eurot ning nimetatud summas menetluskulude väljamõistmist solidaarselt kostjatelt.

Kostja Ivo Sööt on esitanud hageja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt on hageja õigusabikulud ülemäära suured ning kahe advokaadi kasutamine põhjendamatu. Ka märgib I. Sööt, et sõitusid Tallinna ja Tartu vahel ei tohiks käsitada õigusabikuluna. Kuna tegemist oli paari istungi ja hagi koostamisega, on I. Söödi arvates mõistlik õigusabikulu ca 1000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud, arvestades alltoodud seisukohti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Tõendatud on hageja poolt riigilõivu ja hagi tagamise riigilõivu tasumine summas 1 950 eurot (I kd tl 1). Nimetatu tuleb kindlaks määrata hageja vajaliku ja vaidlustamata menetluskuluna. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulu. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-112-09 otsuse p-s 17 pidanud tsiviilasja keerukaks juhul, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Kohus on seisukohal, et kõnealuse tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Hageja on esitanud hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega (I kd tl 2-12); vastuse määruskaebusele hagi tagamise kohta (I kd tl 112-115); nõude täpsustamise avalduse (II kd tl 24, 26-27). Tsiviilasja menetluse käigus toimus kaks kohtuistungit (III kd tl 95 ja tl 105-106) kestusega vastavalt 40 minutit ja 1 tund 10 minutit. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Käesoleval juhul on esindaja tunnitasu olnud 140 eurot ilma käibemaksuta, seega on esindaja tunnitasu määr olnud Riigikohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasust küll kõrgem, aga seda mitte olulisel määral. Hagejal on menetluse vältel olnud kolm esindajat. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-112-09 ps 17 leidnud, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt saab tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Mitme esindaja kasutamine käesolevas kohtuasjas ei saa kohtu hinnangul olla tingitud tsiviilasja keerukusest: hageja nõue on esitatud laenulepingute ja käenduslepingute alusel, mille sõlmimise üle vaidlust ei ole. Arvestades eeltoodut: tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega, menetluses koostatud ja esitatud menetlusdokumentide hulk ei olnud suur (hagiavaldus, hagi tagamise avaldus,

hagiavalduse täiendus, vastus määruskaebusele) ning toimus kaks lühikest kohtuistungit, on põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajamaht 22 tundi summas 3 080 eurot (22 x 140). Kohus on seisukohal, et ajakulu 2 tundi kohtuistungiteks, 2 tundi istungiteks ettevalmistumiseks, 14 tundi hagi ja hagi tagamise avalduse koostamiseks, 2 tundi hagi täiendamiseks ja 2 tundi määruskaebusele vastuse koostamiseks on piisav ajakulu kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutaja puhul. Asja materjalidest nähtuvalt taotleb hageja kostjatelt menetluskuluna muuhulgas Tartu Maakohtu 31.08.2015 istungile sõiduks kulunud aja hüvitamist 10 tunni ulatuses summas 925 eurot ja sõidukulude 56.74 euro ulatuses hüvitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-13 p-is 13 selgitanud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla vaid otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Seetõttu ei ole põhjendatud sõiduaja kulu hüvitamise kohustuse panemine vastaspoolele ja hüvitamisele kuulub üksnes 56.74 eurot kohtuvälise kuluna, mille moodustavad bussi- ja rongipileti ning takso- ja pangateenuse maksumus. TsMS § 144 p 5 kohaselt on menetlusosalise kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hageja on esitanud kohtutäitur O. Kutšmei 4 arvet 24. aprillist 2014, millega täideti 08.04.2014 hagi tagamise määrust. Hagi tagati AS-i Trofee, Ivo Sööt, Alar Sööt ja Ludmilla Sööt suhtes. Kuivõrd AS-i Trofee osas tuleb kohaldada TsMS §-s 168 lg 2 sätestatut: menetlus AS Trofee vastu esitatud nõudes on lõpetatud, mille tõttu esitatud nõudega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda. Esitatud arvete kohaselt on kohtutäituri tasu kolme kostja osas kokku (3x278) 834 eurot, mis tuleb hageja menetluskuluna välja mõista kostjatelt solidaarselt. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi saamise kulu. Hageja esitatud arvetelt nähtub elektroonilisse äriregistrisse ja elektroonilisse kinnistusraamatusse tehtud päringute tasu kokku 58 eurot. Hageja on koos hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega esitanud kohtule kostjaid A., I. ja L. Sööti puudutavaid kinnistusraamatu väljavõtteid 5 tk (I kd tl 64-65, 66-67, 69, 70, 71-73), seega kuulub hagejale hüvitamisele tõendi saamise kulu (3x5) 15 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 5 935.74 eurot, millest 1 950 eurot moodustavad riigilõivud, 3 080 eurot on õigusabikulu, 56.74 eurot on esindajate sõidukulu, 834 eurot on kohtutäituri tasud ja 15 eurot on tõendite saamise kulu. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.