Määrata kindlaks OÜ Fertiilsuse Keskus menetluskulud ringkonnakohtus summas 1245,51 eurot (ilma käibemaksuta). Mõista Alar Söödilt ja Ludmilla Söödilt solidaarselt välja 1245,51 eurot (ilma käibemaksuta) OÜ Fertiilsuse Keskus kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni.
5.Mõista Alar Söödilt ja Ludmilla Söödilt solidaarselt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) eurot. Riigilõiv tuleb tasuda apellantidele pärast käesoleva otsuse jõustumist eraldi edastatavas makseinfos näidatud Rahandusministeeriumi pangakontole, märkides makseinfos näidatud viitenumbri.
6.Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Fertiilsuse Keskus (edaspidi hageja või Keskus) esitas 3. aprillil 2014 Tartu Maakohtusse hagi AS Trofee, Alar Söödi (kostja I), Ludmilla Söödi (kostja II) ja Ivo Söödi (kostja III) vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 220 000 eurot ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS Trofee järgmised lepingud: (1) 12. aprillil 2011 laenulepingu I 60 000 euro laenamiseks, tagastamistähtpäevaga 14. aprill 2016, intressiga 20 % laenusummalt ehk 12 000 eurot aastas laenusumma kasutamise iga aasta viimasele päevale järgneval päeval; (2) 12. juunil 2012 laenulepingu II 90 000 euro laenamiseks tagastamistähtpäevaga hiljemalt 14. aprill 2016, intressiga 15% laenusummalt ehk 13 500 eurot aastas laenusumma kasutamise iga aasta viimasele päevale järgneval päeval;
(3) 4. detsembril 2012 laenulepingu III 70 000 euro laenamiseks tagastamistähtpäevaga hiljemalt 6. detsembril 2017, intressiga 17,5 % laenusummalt ehk 12 250 eurot aastas laenusumma kasutamise iga aasta viimasele päevale järgneval päeval. Laenulepingust I tulenevate AS Trofee kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete täitmise tagamiseks sõlmisid A. Sööt ja L. Sööt Keskusega pandilepingu 8 000 AS Trofee aktsia pantimiseks. Lisaks pandilepingutele sõlmisid Keskus, kostja I, kostja II ja kostja III 12. aprillil 2011, 12. juunil 2012 ja 4. detsembril 2012 käenduslepingud I, II ja III. Käenduslepingutes leppisid Keskus ja kostjad kokku, et käendajad vastutavad isiklikult kogu oma varaga kõigi laenulepingutest tulenevate AS Trofee kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete täitmise eest. Iga käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati käenduslepinguga I 120 000 eurot, käenduslepinguga II 180 000 eurot ja käenduslepinguga III 150 000 eurot. Hageja kandis laenusumma (kokku 220 000 eurot) AS-ile Trofee kokkulepitud ajal üle. Hagejale sai 2014. aasta algul teatavaks, et AS Trofee ei kavatse laenulepingutest tulenevaid kohustusi õigel ajal täitma hakata. AS-il Trofee puudus kinnisvara ning käendajad asusid oma kinnisvara, vallasvara ja osalusi võõrandama. Kohustusi tagav pant oli AS Trofee juhatuse tegevuse tagajärjel muutunud väärtusetuks. Kuna käendajad asusid oma vara võõrandama, ei olnud võimalik nõuet realiseerida käendajate vara arvelt. Laenulepingus I, II ja III on pooled leppinud kokku, et laenuandjal (hagejal) on igal ajal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt laenusumma tagastamist ja selle intressi tasumist, kui laenuandja teatab sellest laenusaajale 90 kalendripäeva ette. Riigikohtu seisukoha järgi võib hagiavalduses sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus, seega hageja ütles hagiavaldusega laenulepingud üles ning nõudis nende täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sellest tulenevalt esitas hageja 3. aprillil 2014 kostjate ja AS Trofee vastu solidaarselt tulevase nõude täitmise hagi kogusummas 220 000 eurot. Hagejal tekkis nõue laenu tagasi saamiseks ning intressi tasumiseks hiljemalt 30. mail 2014. Laenulepingu I järgi kohustus AS Trofee tasuma hagejale intressi 12 000 eurot aastas, laenulepingu II järgi 13 500 eurot aastas ning laenulepingu III järgi 12 250 eurot aastas. Hageja intressinõue on 15 513,70 eurot ((12 000+13 500+12 250)/ 365 × 150). Sellest tulenevalt palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt laenulepingujärgne intress 15 513,70 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.
2.Alar Sööt ja Ludmilla Sööt vaidlesid 30. mai 2014 vastuses hagile vastu ja palusid jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hagiavaldus esitatud ennatlikult ja käenduslepingutest tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, sest laenud tuleb tagastada 14. aprillil 2016 ja 6. detsembril 2017. Laenulepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks 90 päeva möödumisel ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest AS-ile Trofee, kuid AS-ile Trofee ei ole hagiavaldust kätte toimetatud. Hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. 4. detsembril 2012 lepingute kohaselt vastutavad käendajad laenuandja ees käendatava kohustuse rikkumise korral (p 4.2.) ja täpsemalt juhul, kui laenusaaja ei täida käendatavat kohustust tähtaegselt ja nõuetekohaselt (p 4.3.). Seega peab asjas olema tuvastatud AS Trofee rikkumine, kuid hagiavalduse kohaselt võiks võimalik rikkumine aset leida alles pärast laenulepingu ülesütlemise jõustumist, etteteatamistähtaja lõppemist ja laenu tagastamata jätmist. TsMS § 369 kui menetluslik säte ei kehti käendaja suhtes. Ivo Sööt vaidles 17. juulil 2014 vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. I. Sööt tugines samadele vastuväidetele.
A. Sööt ja L. Sööt on seisukohal, et hagiavalduses viidatud ülesütlemisteade ei ole laenu saajale kätte toimetatud. AS Trofee menetlusdokumente ei ole äriühingule saadetud. A. Söödile saadetud menetlusdokumendid ei ole kätte toimetatud AS-le Trofee, sest A. Sööt oli aktsiaseltsi nõukogu otsuse kohaselt juhatuse liige kuni 19. veebruarini 2014. Edasi on juhatuse liige Talis Kottisse. Juhatuse liikme muutmise sissekanne viibis, sest äriregister nõudis avalduses puuduste kõrvaldamist. Registritoimikus oli näha kannete muutmise menetlus, mistõttu kohus ei saanud A. Söödile kehtivalt laenulepingu ülesütlemist kätte toimetada. A. Sööt vastas 30. mail 2014 hagile käendajana.
3.Tartu Maakohus lõpetas 21. aprillil 2015 määrusega AS Trofee pankrotimenetluse raugemise tõttu. AS Trofee kustutati äriregistrist 6. juulil 2015. Tartu Maakohus lõpetas 24. septembril 2015 määrusega menetluse tsiviilasjas 2-14-14917 AS Trofee osas.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tegi 24. septembril 2015 otsuse, millega rahuldas OÜ Fertiilsuse Keskus hagi Alar Söödi, Ludmilla Söödi ja Ivo Söödi vastu ning mõistis Alar Söödilt, Ludmilla Söödilt ja Ivo Söödilt solidaarselt OÜ Fertiilsuse Keskus kasuks välja 235 531,70 eurot, millest 220 000 eurot moodustas põhivõlg ja 15 513,70 eurot intress. Maakohus mõistis Alar Söödilt, Ludmilla Söödilt ja Ivo Söödilt solidaarselt OÜ Fertiilsuse Keskus kasuks välja viivise 220 000 euro suuruselt põhivõlalt alates 11. detsembrist 2014 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Maakohus leidis, et käendatav kohustus tulenes laenulepingutest. Vaidlust ei olnud selles, et põhivõlgnikul on tagastamata laenulepingust tulenev põhivõlg summas 220 000 eurot. Laenusumma tagastamine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenusaaja põhikohustus. Lepinguga võetud kohustus tuleb VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel täita vastavalt lepingule ja seadusele. Kui põhivõlgnik oma kohustust ei täida, tuleb kohustus täita VÕS § 142 lg 1 alusel käendajal. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud põhivõlgniku ja käendajate solidaarses vastutuses. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS 142 lg 3 ja käenduslepingu I p 4.2. (I kd tl 18), käenduslepingu II p 4.2. (I kd tl 25) ja käenduslepingu III p 4.2. (I kd tl 32) alusel on iga käendaja vastutus piiratud summaga 450 000 eurot (120 000 + 180 000 + 150 000).
6.Pooled vaidlesid, kas hageja oli õigustatud esitama nõude käendajate vastu. Hageja on hagiavalduses teatanud, et ütleb AS-ga Trofee sõlmitud kõik laenulepingud üles ning nõuab laenulepingute täitmist. Laenulepingu I p-s 1.3.1. (I kd tl 15), II p-s 2.3.1. (I kd tl 23) ja III p-s
2.3.1.(I kd tl 31) on märgitud, et laenuandjal on igal ajal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist, kui laenuandja teatab sellest laenusaajale 90 päeva ette. TsMS § 369 võimaldab nõuda ka tulevase kohustuse (kohustuse, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud) täitmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-42-13 punktis 13 märkinud, et viidatud sätte kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Seega ei ole põhjendatud kostjate seisukoht, et hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu alles siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. Käenduslepingutes on kokku lepitud käendajate solidaarses vastutuses hageja ees. Käendajad vastutavad VÕS § 145 lg 1
järgi põhivõlgnikuga solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus nõue esitada koheselt ka kostjate I, II ja III vastu ning seda ka tulevikus tekkiva kohustuse osas.
7.Pooled vaidlesid selle üle, kas kohustus on muutunud sissenõutavaks. Laenulepingute I ja II alusel antud laenude tagastamise tähtaeg saabus 14. aprillil 2016 ja laenulepingu III alusel antud laen tuleb tagastada hiljemalt 6. detsembriks 2017. Maakohus nõustus hagejaga, et hagiavalduses võib sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus. Maakohus leidis, et hagimaterjalid on A. Söödile kui AS Trofee juhatuse liikmele kätte toimetatud hiljemalt
30.mail 2014, st kohtule esitatud hagivastuse kuupäevast, sest hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus anti kätte abikaasale L. Söödile. Maakohus asus seisukohale, et kolmanda isikuna saab kohus eeldada äriregistri kannete õigsust. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. ÄS § 34 lg 3 järgi kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neid asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. A. Sööt ei ole kohtule teatanud, et ta ei ole alates veebruarist 2014 AS-i Trofee juhatuse liige. Samuti ei ole muu isik (nt Talis Kottisse) kohtule teatanud, et tema on AS-i Trofee nõukogu otsusega valitud juhatuse liikmeks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-10 kinnitanud, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul äriühing. Maakohus on saatnud menetlusdokumendid AS Trofee juriidilisele aadressile Turu 45b Tartus, kust need on tagastatud märkega „Sepa keskuse administraatori sõnade kohaselt asub 4 kuud mujal, infot ei ole“ (II kd tl 175). Kohtupraktika kohaselt toimetatakse sellisel juhul menetlusdokumendid kätte äriühingu juhatuse liikmele, kelleks oli äriregistri kandest nähtuvalt Alar Sööt.
8.Maakohus rahuldas hageja nõude mõista välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingujärgse intressi summas 15 513,70 eurot VÕS § 397 lg 1 alusel. Laenulepingu I ps 1.2.1., laenulepingu II p-s 2.3.1. ja laenulepingu III p-s 2.3.1. kohaselt on laenuandjal õigus igal ajal laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt 90 päeva möödudes laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei ole võlasummat tagastatud. Hageja võttis intressi arvestamisel aluseks asjaolu, et hagimaterjalid toimetati kostja juhatuse liikmele A. Söödile kätte hiljemalt 30. mail 2014, seega tuleb laenu saajal maksta intressi perioodi eest 1. jaanuarist kuni 30. maini 2014. so 5 kuu, st 150 päeva eest 15 513,70 eurot. Kostjad ei esitanud vastuväiteid intressi suurusele.
9.Hageja taotles kostjatelt mõista välja ka viivis alates hagi esitamisest kuni täitmiseni TsMS § 367 alusel. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja rahuldas selle arvestusega alates 11. detsembrist 2014. Maakohus asus seisukohale, et laenulepingute erakorralist ülesütlemist ei ole toimunud, sest täidetud ei ole VÕS §-s 399 lg 1 sätestatud tingimused. Järelikult ütles hageja AS-ga Trofee sõlmitud laenulepingud üles korraliselt vastavalt laenulepingutes kokkulepitule. AS-il Trofee tekkis laenu tagastamise kohustus 90 päeva möödumisel lepingute ülesütlemisest. Kuivõrd A. Söödile AS-i Trofee juhatuse liikmena anti hagimaterjalid edasi tema abikaasa kaudu (I kd tl 105), nõustus maakohus hageja seisukohaga, et hiljemalt kohtule hagivastuse esitamisest 30. maist 2014 (II kd, tl 166) on laenulepingute ülesütlemine A. Söödile kätte toimetatud. Laenu tagastamise kohustus tekkis seega mitte varem kui 28. augustil 2014. Hageja on esitanud viivise nõude 11. detsembril 2014 hagiavalduse täienduses. Maakohus luges viivise nõude esitatuks alates 11. detsembrist 2014, sest 3. aprillil 2014 esitatud hagiavaldusega, milles laenulepingud alles üles öeldi, ei saanud hageja esitada viivise väljamõistmise nõuet alates selle hagi esitamisest. Maakohus mõistis
välja viivise laenu tagastamisega viivitamise eest alates 11. detsembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhivõlast vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
10.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 5 935,74 eurot (sh riigilõivud 1950 eurot) ning lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11.Alar Sööt ning Ludmilla Sööt esitasid Tartu Maakohtu 24. septembri 2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellandid paluvad ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta OÜ Fertiilsuse Keskus hagiavaldus rahuldamata või saata asi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Menetluskulud paluvad apellandid jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 352 lg-t 2, jättes kohtuistungi edasi lükkamata. Alar Söödi lepinguline esindaja taotles istungi edasilükkamist, et isik saaks isiklikult osaleda istungil asja arutamise juures, nagu kohus oli varasemalt määranud. Maakohus määras 31. augusti 2015 istungi protokolli kohaselt asja arutamise A. Söödi kohalolekuta, kuna A. Sööt ei taotlenud istungi edasilükkamist ja A. Söödi esindaja viibis istungil. A. Sööt ei taotlenud 28. augusti 2015 e-kirjas otsesõnu istungi edasilükkamist, kuid see ei ole ka TsMS § 352 lg 2 kohaselt vajalik. Sellise taotluse esitas A. Söödi esindaja, kelle taotlused on omistatavad esindatavale. Apellantide hinnangul on tegemist rikkumisega, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonikohtus, kuna A. Söödilt on võetud võimalus osaleda asja arutamisel maakohtus. Maakohus on tuginenud intresside ja viiviste välja mõistmisel 11. detsembril 2014 koostatud menetlusdokumendile, mida ei ole apellantidele menetluse käigus esitatud. Apellantidele ei ole antud võimalust võtta seisukohta antud menetlusdokumendi kohta. Ka istungitel ei ole nimetatud menetlusdokumenti ega kõrvalnõudeid käsitletud. Seega ei ole apellantidel olnud võimalust hagi täiendamise avaldusele oma vastuväiteid esitada, mida tuleb lugeda oluliseks menetluslikuks rikkumiseks, mida ei saa kõrvaldada apellatsiooniastmes. Apellandid leiavad, et maakohus on jätnud kohtuotsuse põhjendamata. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-42-13 p 13 ja VÕS §§ 65, 145 kohaselt võib pöörduda käendajate vastu nõudega ka siis, kui põhivõlgniku suhtes ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, mh nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Apellandid on seisukohal, et käenduse aktsessoorsuse tõttu muutub nõue käendaja vastu sissenõutavaks alles siis, kui põhivõlgnik oma kohustusi rikub ja nõue muutub sissenõutavaks. Enne ei saa käendaja vastu nõuet esitada ja antud juhul ei ole ka tegemist “pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmisega tulevikus.” Hageja on öelnud laenulepingud korraliselt üles, mis tähendab, et laenusaaja ja käendajate solidaarne vastutus tekib peale 90-päevase etteteatamistähtaja möödumist. Vastutuse tekkimiseks tuleb aga tuvastada, kas see 90 päeva on hakanud üldse kulgema või mitte. Väär on ka maakohtu järeldus, et olukorras, kus menetlusdokumente ei saa toimetada kätte juriidilisele isikule põhjusel, et juriidilise isiku asukoht on muutunud, tuleb kohtupraktika kohaselt toimetada menetlusdokumendid kätte juriidilise isiku juhatuse liikmele. Ei ole mõistetav, kas kohus on järeldanud, kas kohtumaterjalide tagastamisega on AS-le Trofee need kätte toimetatuks loetud või materjalide tagastamise korral oli kohus õigustatud need toimetama
kätte juhatuse liikmele. Esimesel juhul ei ole kohus viidanud kohtupraktikale, mis lubaks lugeda dokumendid kättetoimetatuks seeläbi, et dokumente on üritatud toimetada kätte juriidilisele aadresssile – selline kohtupraktika võib olla näiteks maksuasjades juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetamisel, mitte aga tsiviilkohtumenetluses. Kohus näib olevat järeldanud, et AS-ile Trofee ei saadud toimetada kätte kohtumaterjale läbi saatmise juriidilisele aadressile, vaid et juhatuse liikmele A. Söödile anti AS Trofee juhatuse liikmena hagimaterjalid edasi tema abikaasa kaudu (I kd tl 105), millest arvates tuleb lugeda laenulepingute ülesütlemine AS Trofee suhtes teostatuks. A. Söödi abikaasa ja ühtlasi kostja Ludmilla Sööt ei ole aga AS-i Trofee esindaja ning seetõttu ei saanud tema kaudu edastada AS-le Trofee suunatud protsessidokumente. Pealegi võis apellant A. Sööt arvestada, et ta oli AS Trofee juhatuse liikmeks vaid kuni 19. veebruarini 2014 nagu kajastab äriregistri teabesüsteem. Kohus on lugenud kohtumaterjalid kättetoimetatuks mais 2014 – A. Sööt oli nõukogu otsusega AS Trofee juhatusest selleks ajaks tagasi kutsutud (nõukogu määras 16. aprillil 2014 uue juhataja, millise kande tegemine oli küll takistatud, kuna vahepeal lõppesid nõukogu volitused, kuid see teave oli kohtule äriregistri kaudu kättesaadav).
12.OÜ Fertiilsuse Keskus (vastustaja) palub jätta ringkonnakohtul apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastustaja palub jätta kõik apellatsioonimenetlusega seotud kulud solidaarselt apellantide kanda. Vastuse kohaselt ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei rikkunud TsMS § 352 lõiget 2, kui ei lükanud 31. augusti 2015 kohtuistungit Alar Söödi mitteilmumisel edasi. TsMS § 352 lg 2 on erinorm sama paragrahvi lg 1 suhtes, mille kohaselt on mõjuval põhjusel istungiaja muutmine kohtu kaalutluspädevuses. Seega ei ole asjakohane TsMS § 352 lg 2 I lause apellantide poolne tõlgendus, nagu kohustaks see kohut lükkama istungiaega edasi igal juhul, kui isiklikult ilmuma kohustatud pool mõjuval põhjusel istungile ei ilmu. TsMS § 352 lg 2 I lause piirab kohtu kaalutluspädevust ainult selles osas, et istungi edasilükkamise mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada vaid poole soovi istungil osaleda, kui teda ei ole isiklikult ilmuma kohustatud ning istungil osaleb tema esindaja. See säte aga ei piira kohtu kaalutluspädevust olukorras, kus kohus küll on kohustanud poolt isiklikult ilmuma, kuid istungil osaleb tema esindaja. Sellisel juhul peab kohus lähtuma lõikes 1 sätestatud kaalutlusalusest ja hindama, kas tegemist on mõjuva põhjusega istungiaja muutmiseks või mitte. Maakohtu otsus ei saanud olla apellantidele üllatuslik osas, millega mõisteti välja intress ja viivis. Vastustaja 11. detsembri 2014 menetlusdokumendi põhisisuks oli TMA Holding OÜ kostjana menetlusse kaasamise taotlus tulenevalt kostja AS Trofee ettevõtte üleminekust nimetatud äriühingule, mille kohus rahuldas 12. detsembril 2014 ning kohaldas vastustaja taotluse alusel hagi tagamist TMA Holding OÜ vara suhtes. Apellandid on kohtumenetluses korduvalt vastustaja 11. detsembri 2014 menetlusdokumendist tulenevatele asjaoludele viidanud ja oma seisukohti esitanud. Maakohtu otsus on põhjendatud. Kohus on selgelt ja põhjendatult tuvastanud, et hagiavaldus tuleb lugeda AS-ile Trofee kätte toimetatuks hiljemalt 30. mail 2014 ning samuti oli vastustajal alus esitada nõue tulevikus tekkiva kohustuse osas koheselt ka käendajate kui solidaarvõlgnike vastu. Kohus on selgelt väljendanud, et loeb hagiavalduse Alar Söödile kättetoimetatuks hiljemalt 30. mail 2014, kui Alar Sööt esitas hagiavaldusele vastuse, ja Alar Sööt oli sel ajal kehtiva äriregistri kande kohaselt AS Trofee juhatuse liige. Asjaolu, millisel aadressil või kelle kaudu Alar Sööt hagi kätte sai, ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust olukorras, kus puudub vaidlus, et Alar Sööt on hagiavaldusele vastanud ja sellega hagi kättesaamist ise kinnitanud. Samuti on õiguslikult täiesti arusaamatu väide, nagu tuleks eristada sama hagiavalduse kättetoimetamist Alar Söödile kui füüsilisest isikust käendajale ja Alar Söödile kui AS Trofee juhatuse liikmele.
13.Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 2 p-de 1 ja 3 ning lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles hagi rahuldati solidaarselt kostja Ivo Sööt’i suhtes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 24. septembri 2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
15.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks A. Söödilt võetud võimalus osaleda asja arutamise juures maakohtus ning seda tuleks käsitada rikkumisena, mis tingiks asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Käesoleval juhul tehti maakohtu istungi toimumise aeg 31.08.2015.a menetlusosalistele teatavaks maakohtu 19.06.2015.a istungil, kus viibisid kohal kostjate lepingulised esindajad. Protokollilise määrusega kohustas maakohus Alar Sööti ilmuma kohtuistungile. Vaidlust ei ole selles, et kostja Alar Sööt oli teadlik 31.08.2015.a toimuma pidavast maakohtu istungist. Alar Sööt saatis maakohtule 28.08.2015 e-kirja teatega, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda seoses raske haigestumisega ja viibimisega Kiievis haiglas (II kd tl 103,104). Teade ei sisalda taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Maakohtu 31.08.2015 istungil osales kostja Alar Söödi lepinguline esindaja. Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus määras asja arutamise ilma A. Söödi kohalolekuta, arvestades, et hageja esindajad pidasid võimalikuks asja arutamist ja istungist võttis osa A. Söödi esindaja.
16.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi tõlgendusega TsMS § 352 lõikele 2, mille kohaselt juhul, kui kohus on kohustanud kostjat isiklikult istungile ilmuma, tuleks kostja mitteilmumise korral kohtuistung igal juhul edasi lükata. TsMS § 352 lg 2 sätestab, et kohus ei lükka asja arutamist edasi põhjusel, et pool ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui kohtuistungil on tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt isiklikult istungile ilmuma. TsMS § 352 peamiseks sisuks on, et kohtuistungi edasilükkamine toimub üksnes erandikel ja mõjuvatel põhjustel. Lõigete 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et juhul, kui kohus on kohustanud poolt isiklikult istungile ilmuma, siis on kohtul menetluslikult võimalik kohtuistung edasi lükata, kuid menetlusseadusest ei tulene kohtu kohustust istungi edasilükkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 352 lg 2 eesmärgiks mitte tagada menetlusosalisele kohtuistungist isikliku osavõtu võimalus, vaid piirata kohtuistungi edasilükkamise aluseid. Kohtul on võimalik istungi edasilükkamise üle otsustamisel uuesti kaaluda, kas kostja isiklik osavõtt asjast on vajalik või mitte. Käesoleval juhul on nii maakohus kui hageja esindajad pidanud võimalikuks asja arutamist ilma Alar Söödi isikliku osavõtuta. Lisaks reguleerib menetlusosalise isiklikku osalemist kohtuistungil ka TsMS § 346. Ka nimetatud paragrahvi lõigetest 4 ja 5 tuleneb, et kui menetlusosaline ei ilmu kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile, siis ei välista see istungi pidamist, eelkõige juhul, kui kohtuistungil osaleb menetlusosalise esindaja. Seega leidis maakohus õigustatult, et on võimalik asja arutamine ilma A. Söödi isikliku osavõtuta. Puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormi rikkumist.
17.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtu otsus mõista välja intressid ja viivised oli apellantidele üllatuslik ning apellantidele ei ole menetluse kestel antud võimalust avaldada oma seisukoht intresside ja viiviste kohta. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et 11.12.2014 menetlusdokumendi põhisisuks oli TMA Holding OÜ kaasamine kostjana ja hagi täiendav tagamine. Apellandid on menetluses esitanud oma seisukohti nii hagi täiendava tagamise kui OÜ TMA Holding kostjana kaasamise osas (nt apellantide 9.01.2015 seisukohad OÜ TMA Holding määruskaebusele). See annab alust arvata, et apellandid olid hageja 11.12.2014 menetlusdokumendist ja selle sisust teadlikud. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja nõude laiendamine kõrvalnõuete esitamise näol (TsMS § 376 lg 4 p 2) niisugune asjaolu, mille kohta maakohus oleks pidanud küsima eraldi kostjate seisukohta või juhtima sellele eraldi tähelepanu kohtuistungil, arvestades, et kostjad olid hageja 11.12.2014 menetlusdokumendis käsitletud teiste küsimuste kohta menetluses oma seisukohti avaldanud. Kõrvalnõuete käsitlemata jätmine ei ole ka asjaolu, mis tingiks asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Hageja on esitanud intressinõuded arvestatuna ühe aasta kohta ning viivisenõuded vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Apellandid ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile ühtki asjaolu, miks ei ole hageja kõrvalnõuete arvestus põhjendatud.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt oli hageja õigustatud esitama nõude lisaks põhivõlgnikule ka käendajate vastu. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu kõiki sellekohaseid põhjendusi. Hagi rahuldamata jätmise aluseks käendajate suhtes ei ole asjaolu, et nõue on käendajate suhtes osaliselt sissenõutavaks muutunud kohtumenetluse kestel. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et laenulepingute ülesülemine toimetati A. Söödile kätte hiljemalt 30. mail 2014, kui A. Sööt ja L. Sööt esitasid maakohtule vastuse hagile. Kuna kostjad on 30. mail 2014 hagiavaldusele vastanud (II kd tl 167-169), siis puudub vajadus teha täpsemalt kindlaks, millistel asjaoludel või kelle kaudu sai kostja Alar Sööt hagimaterjalid kätte. Ainetu on apellatsioonkaebuses toodud käsitlus selle kohta, justkui tuleks eristada sama hagiavalduse kättetoimetamist Alar Söödile kui füüsilisest isikust käendajale ja Alar Söödile kui AS Trofee juhatuse liikmele. Eeltoodust lähtudes asus maakohus põhjendatult seisukohale, et käendajatel tekkis laenu tagasi maksmise kohustus hiljemalt 28. augustil 2014.
20.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi on kulunud õigusabile 8,7 tundi keskmise töötunni tasuga 177,93 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebuse ja kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine, apellatsioonkaebuse analüüs, suhtlus kliendiga, seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine ning menetlusdokumentide edastamine hõlmatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Arvestades õigusvaidluse mahtu, keerukust, menetluse kulgu ja tehtud menetlustoiminguid tuleb lugeda apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 7 tundi. Õigusabiteenuse tunnihinda 177,93 eurot ilma käibemaksuta peab ringkonnakohus põhjendatuks
Seega tuleb vastustaja menetluskulud rahaliselt määrata kindlaks summas 1245,51 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa kuulub apellantidelt vastustaja kasuks solidaarselt väljamõistmisele. Lisaks tuleb apellantidelt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
21.Apellandid said ringkonnakohtu 17.12.2015.a määruse alusel menetlusabi, s.o neil võimaldati tasuda riigilõiv 2700 eurot 6 võrdse osamaksena à 450 eurot. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hagejad tasunud üksnes esimese osamakse, tasumata on ülejäänud 5 osamakset summas kokku 2250 eurot. TsMS § 179 lg 1 ning § 190 lg-te 2 ja 5 alusel kuulub tasumata riigilõiv summas 2250 eurot apellantidelt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.