Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-14917
Tsiviilasi
OÜ FERTIILSUSE KESKUS hagi AS Trofee, Alar Söödi (Sööt), Ludmilla Söödi (Sööt) ja Ivo Söödi (Sööt) vastu võla väljamõistmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. aprilli 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alar Söödi ja Ludmilla Söödi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad: Alar Sööt (kostja II; ik: XXX) ja Ludmilla Sööt (kostja III; ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): OÜ
FERTIILSUSE
KESKUS
(rk: 10240426), esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Kostja I: AS Trofee (rk: 11541458) Kostja IV: Ivo Sööt (ik: XXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Tartu Maakohtu 8. aprilli 2014 määruse resolutsiooni punkti 6 ning määrata, et kanda Ivo Söödi, AS Trofee, Alar Söödi ja Ludmilla Söödi sõidukite arestimise kohta vastavad keelumärked Maanteeameti liiklusregistrisse OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks.
Lugeda Tartu Maakohtu 8. aprilli 2014 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ FERTIILSUSE KESKUS taotlus hagi tagamiseks.
2.Seada Alar Söödi (Sööt) (ik XXX ) ja Ludmilla Söödi (Sööt) (ik XXX ) ühisomandisse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 6529,79 eurot OÜ FERTIILSUSE KESKUS (rk 10240426) kasuks.
3.Seada Alar Söödi (Sööt) (ik XXX ) ja Ludmilla Söödi (Sööt) (ik XXX ) ühisomandisse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr 3748004 kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 4694,04 eurot OÜ FERTIILSUSE KESKUS (rk 10240426) kasuks.
4.Keelata Alar Söödil (ik XXX ) ja Ludmilla Söödil (ik XXX ) nende ühisomandisse kuuluva OÜ AMF (rk 11118035) osa nimiväärtusega 40 000 eurot käsutamine ning teha käsutuskeelu kohta märge äriregistrisse OÜ FERTIILSUSE KESKUS (rk 10240426) kasuks.
5.Keelata Alar Söödil (ik XXX ) ja Ludmilla Söödil (ik XXX ) nende ühisomandisse kuuluva AS Trofee (rk 11541458) aktsiakapitali nimiväärtusega 70 400 eurot käsutamine ning teha käsutuskeelu kohta märge Eesti väärtpaberite keskregistris OÜ FERTIILSUSE KESKUS (rk 10240426) kasuks.
6.Arestida Ivo Söödi (isikukood XXX ), AS Trofee (registrikood 11541458), Alar Söödi (isikukood XXX ) ja Ludmilla Söödi (isikukood XXX ) sõidukid ning kanda vastavad keelumärked Maanteeameti liiklusregistrisse OÜ FERTIILSUSE KESKUS (registrikood 10240426) kasuks. Arestida Ivo Söödi (isikukood XXX ), AS Trofee (registrikood 11541458), Alar Söödi (isikukood XXX ) ja Ludmilla Söödi (isikukood XXX ) pangakontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes kokku 100 000 euro ulatuses OÜ FERTIILSUSE KESKUS (registrikood 10240426) kasuks.
7.Määrata 220 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE891010220034796011
(SEB),
nr EE932200221023778606 (Swedbank) või nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 3100057455) või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385).
8.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
9.Määrus saata viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjatele 15 päeva möödumisel käesoleva määruse tegemisest (TsMS 387 lg 1).
10.Määrus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (p-de 2, 3 osas), Tartu Maakohtu registriosakonnale (p 4 osas) ja Eesti Väärtpaberikeskusele (p 5 osas) (TsMS § 387 lg 2).
11.Määruse p-i 6 täitmiseks peab hageja pöörduma kohtutäituri poole (TsMS § 387 lg 2).“
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.OÜ FERTIILSUSE KESKUS esitas 03.04.2014 maakohtule AS Trofee, Alar Söödi (Sööt), Ludmilla Söödi (Sööt) ja Ivo Söödi (Sööt) vastu solidaarselt tulevase nõude täitmise hagi kogusummas 220 000 eurot. Ühtlasi esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus seada kostjate II ja III kinnisasjale asukohaga Purje, Kasepää alevik, XXX vald, Tartumaa (registriosa number XXX) hageja kasuks kohtulik hüpoteek 6529,79 eurot ja kinnisasjale asukohaga Ranna, Kasepää alevik, XXX vald, Tartumaa (registriosa number 3748004) hageja kasuks kohtulik hüpoteek 4694,04 eurot; keelata kostjate II ja III ühisomandisse kuuluva OÜ AMF osa nimiväärtusega 40 000 eurot käsutamine ning teha käsutuskeelu kohta märge äriregistrisse; keelata kostjate II ja III ühisomandisse kuuluva AS Trofee aktsiakapitali väärtusega 70 400 eurot käsutamine ning teha käsutuskeelu kohta märge Eesti väärtpaberite keskregistris; arestida hageja kasuks kostjale IV kuuluv sõiduauto Audi A6 universaal 3.0 Quattro TDI, registreerimismärgiga XXX, ja võimalikud muud kostjatele kuuluvad sõidukid ning teha vastav märge Maanteeameti liiklusregistrisse; kuivõrd kostjate omandis oleva vara väärtus on kokku ligikaudu 120 000 eurot ja esitatud nõude suuruseks on 220 000 eurot, arestida kostjate pangakontod 100 000 euro ulatuses. Hageja on tasunud kohtu nõudel tagatise summas 11 000 eurot. Hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja võlanõude aluseks hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingud ning kostjatega II, III ja IV sõlmitud pandilepingud ja käenduslepingud. Hageja on täitnud oma kohustused nõuetekohaselt, kandes laenusummad, kokku 220 000 eurot, kostjale I kokkulepitud ajal üle. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja I ei kavatse laenulepingutest tulenevaid kohustusi õigel ajal täitma hakata. Võttes arvesse ettevõtte majandusnäitajaid, on alust eeldada, et kostja I on püsivalt maksejõuetu. Kostjal I kinnisvara ei ole, kostja I vallasvara osas hagejal teave puudub. Kostja I juhatuse liige A. Sööt (kostja II) kinnitas 25.03.2014 kohtumisel hagejale pankrotiavalduse esitamise vajalikkust kostja I suhtes. Hageja näitas 26.03.2014 e-kirjas üles koostöövalmidust laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, esitades kostjale I omapoolse pakkumise, mida kostja I ei ole aktsepteerinud. Võttes arvesse kostja I majanduslikku seisu, ei suudeta ka pankrotimenetluses hageja nõudeid rahuldada. Kostja II on võõrandanud hiljaaegu oma kinnisasjad, omades üksnes kostjaga III ühisomandis kahte väheväärtuslikku kinnistut. Kostjate II ja III ühisomandis on 11 000 kostja I aktsiat, nimiväärtusega 6,40 eurot, kuid juba 2012. a majandusaasta aruande järgi oli kostja I omakapital negatiivne 91 242 euroga. Samuti on kostja I maksuvõlg märkimisväärne. Kostja IV ei oma kinnisvara, kuna temale kuulunud kinnisasja omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud Mari Sööt. Kostja IV on hakanud oma vallasvara realiseerima, mistõttu on alust arvata, et kostja IV püüab muuta ennast täielikult varatuks. Hagejal on põhjust eeldada, et kostja I ei täida laenulepingutest tulenevaid nõudeid, kohustusi tagav pant on kostja I juhatuse tegevuse tagajärjel muutunud väärtusetuks, mistõttu on kostja I kohustus sisuliselt pandiga tagamata. Kuivõrd käendajad on asunud oma vara võõrandama, ei ole võimalik nõuet realiseerida ka kostjate II, III ja IV vara arvelt.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 8. aprilli 2014 määrusega hagi tagamise taotluse ja otsustas: - seada A. Söödi ja L. Söödi ühisomandisse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 6529,79 eurot hageja kasuks;
- seada A. Söödi ja L. Söödi ühisomandisse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr 3748004 kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 4694,04 eurot hageja kasuks; - keelata A. Söödil ja L. Söödil nende ühisomandisse kuuluva OÜ AMF osa nimiväärtusega 40 000 eurot käsutamine ning teha käsutuskeelu kohta märge äriregistrisse hageja kasuks; - keelata A. Söödil ja L. Söödil nende ühisomandisse kuuluva AS Trofee aktsiakapitali nimiväärtusega 70 400 eurot käsutamine ning teha käsutuskeelu kohta märge Eesti väärtpaberite keskregistris hageja kasuks; - arestida I. Söödi, AS Trofee, A. Söödi ja L. Söödi sõidukid ning pangakontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes kokku 100 000 euro ulatuses hageja kasuks; - määrata 220 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385). Määruse kohaselt on hagi tagamise taotlus TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 1, p 2, lg 4, lg 5 alusel põhjendatud. Hageja on põhistanud kohtule nõuet, mille tagamist ta soovib, ning tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagi tagamata jätmise ja hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostjatel puuduvad vahendid varaliste nõuete täitmiseks. Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kuivõrd kostjad on hakanud enda vara võõrandama, on hagi tagamise vajalikkus tingitud ennekõike kostjate tegevusest ega ole seetõttu liigselt koormav. Kostjad II, III ja IV on oma kinnisvara võõrandanud. Võttes arvesse hagejale teadaolevalt kostjatele kuuluva vara väärtust kokku, ei ole kostjad ilmselt võimelised hageja 220 000-eurost nõuet täitma. Seega on taotletud hagi tagamise abinõud vajalikud ja proportsionaalsed. Kohus seab kohtuliku hüpoteegi kostjate kahele kinnisasjale kokku 11 223,83 (6529,79+4694,04) euro ulatuses ning keelab OÜ AMF osa nimiväärtusega 40 000 eurot ja AS Trofee aktsiakapitali nimiväärtusega 70 400 eurot käsutamise. Arvestades, et kohus tagab hagi eeltoodud abinõude näol ca 121 623,83 euro ulatuses, on põhjendatud kostjate sõidukite ja pangakontode arestimine täiendavalt kokku 100 000 euro ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.A. Sööt ja L. Sööt esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 8. aprilli 2014 määruse tühistamist ning hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagi tagamine põhjendamatu, kuivõrd hagejal puudub praegu nõue. Hageja ei ole TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistanud oma nõuet. Hageja soovib panna maksvusele kostjaga I sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Hagiavalduse kohaselt on laenude tagastamise tähtajad 14.04.2016 ja 06.12.2017. Kostja I on laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, võlgnevused puuduvad. Hageja on hagiavalduse kaudu öelnud laenulepingud üles, tuginedes mitte laenusaaja rikkumisele, vaid lepingupunktile, mis lubab laenuandjal igal ajal laenuleping üles öelda, teatades sellest laenusaajale 90 kalendripäeva ette. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg-st 1 muutuvad laenulepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks 90 päeva möödumisel hagiavalduse (antud juhul ühtlasi ülesütlemisavalduse) kättetoimetamisest kostjale I. Isegi juhul, kui hagiavaldus on kostjale I kättetoimetatud, siis muutuvad laenulepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks 2014 augusti alguses. Hagiavalduse väide, et kostja I olevat teatanud kohustuste mittetäitmisest tulevikus, ei ole millegagi tõendatud ja laenulepingute ülesütlemise avalduses sellele ka ei tugineta. TsMS § 369 rakendamiseks peab esinema alus eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, kuid kostja I kohustuste tähtajad on alles 2016. ja 2017. a. Ilmselt ebapiisav on viide 2012. a majandusaasta aruandele, mis on eksisteerinud juba ca aasta, ja maksuvõlale, mille
suurus ei viita maksejõuetusele. Hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks; 2) koormab kontode arestimine määruskaebuse esitajaid ülemäära ning on nende igapäevast elu ja toiminguid häiriv. Vähemalt põhivõlgniku kontode arestimine peaks olema piisav, kuna määruskaebuse esitajad on käendajad ehk lisatagatise andjad.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.OÜ FERTIILSUSE KESKUS vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hagi esitamisel TsMS § 369 alusel vaja tõendada nõude sissenõutavaks muutumist, vaid seda, millistele tõenditele tuginedes on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmise osas kahtlus. Hageja tõi hagiavalduses välja, millest tingituna on tekkinud kahtlus, et kostja I ei kavatse laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita. Esitatud tõendite pinnalt on tõendatud, et kostja I majanduslik olukord on väga halb. Praegu on kostja I maksuvõlg 22 744,05 eurot, mis on alates 02.04.2014 suurenenud 14 197,05 euro võrra. Hagi tagamiseks algatatud täitemenetluse käigus selgus, et kostja I arveldusarvel oli vabasid rahalisi vahendeid üksnes 27,35 eurot. Kostja I on jätnud täitmata laenulepingutest tuleneva iga-aastase intressikohustuse. Kostja I kohustus tasuma laenulepingu nr 706 alusel 12 000 eurot hiljemalt 15.04.2014, laenulepingu nr 1440 alusel 13 500 eurot hiljemalt 15.04.2014 ning laenulepingu nr 3032 ja 04.12.2012 lisakokkuleppe alusel 13 143 eurot hiljemalt 05.05.2014. Võttes arvesse, et TsMS § 369 on erinorm võlanõude esitamisel, oli hagejal õigus esitada nõue ka kostjate II, III ja IV vastu. Käendajad vastutavad kostja I kohustuse täitmise eest kostjaga I solidaarselt. Hageja tõendas hagiavalduses, et käendajad on hakanud oma vara realiseerima, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et käendajate tegevuse tõttu ei ole võimalik ka käendajate vara arvelt kostja I kohustusi täita. Hagi tagamise avalduse lahendamisel ei hinda kohus hagiavaldust sisuliselt, vaid kohus peab üksnes veenduma, et hagiavalduse menetlusse võtmise tingimused on täidetud. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-124-04), et hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes hagile, mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Kuna kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, tuleb määrusekaebuse väide nõude puudumise kohta tähelepanuta jätta; 2) ei koorma arveldusarvete arestimine määruskaebuse esitajaid ülemäära, kuna kostjatel puudub kinnis- ja vallasvara (v.a arvelduskontodel olev raha) ulatuses, et hageja nõue oleks tagatud. Kohtupraktika on õigustanud hagi tagamise korras arvelduskontode arestimist, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole (3-2-1-30-11; 3-2-1-109-09).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas tuleb maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 6 täiendada ning määrata, et kanda kostjate sõidukite arestimise kohta vastavad keelumärked Maanteeameti liiklusregistrisse hageja kasuks. Hagi tagamise avalduses oli vastav taotlus esitatud, kui maakohtu määruse resolutsiooni p-st 6 on see ekslikult välja jäänud. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata.
6.Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks muus osas, kui eelmises punktis toodud.
7.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist:
7.1.Määruskaebuse seisukoht, et hagi tagamine on põhjendamatu tulenevalt asjaolust, et hagejal puudub hetkel nõue kostjate vastu, ei vasta seadusele. Hageja on antud tsiviilasjas esitanud kohtule hagi TsMS § 369 alusel, mis sätestab hagi esitamise võimaluse enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsMS § 369 alusel hagi esitamisel tuli hagejal põhjendada, et tal on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on eeltoodut hagiavalduses põhistanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on TsMS § 381 lg 2 tähenduses piisavalt põhistanud oma nõuet, mille tagamist ta soovib, ja samuti tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Määruskaebuse väited hageja nõude sissenõutavaks muutumisest ei ole TsMS § 369 alusel esitatud hagi puhul asjakohased. Millegagi ei ole põhjendatud ka määruskaebuse seisukoht, et hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. Kuna käenduslepingutes on kokku lepitud käendajate solidaarses vastutuses hageja ees, on hagejal õigus esitada nõue koheselt ka kostjate II, III ja IV vastu. Muuhulgas ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et kostjal I puudub hageja ees võlgnevus. Hageja on vastuses määruskaebusele viidanud, et kostja I on jätnud täitmata laenulepingutest tuleneva iga-aastase intressikohustuse. Kostja I kohustus tasuda nõude aluseks olevate laenulepingute alusel intressi nähtub hagiavaldusele lisatud laenulepingutest ning vähemalt laenulepingu nr 706 alusel oli intressi 12 000 eurot tasumise tähtaeg aprillis 2014 ja laenulepingu nr 3032 lisakokkuleppe alusel intressi 13 143 eurot tasumise tähtaeg 05.05.2014. Eeltoodust järelduvalt on hagejal kostjate vastu ka sissenõutavaks muutunud nõue.
7.2.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja on tagamise vajadust põhistanud asjaoluga, et kostja I puhul on alust eeldada, et kostja I on püsivalt maksejõuetu. Kostja I halb majanduslik olukord nähtub nii hagiavaldusele lisatud kostja I 2012. a majandusaasta aruandest kui ka asjaolust, et maksuameti andmetel on kostja I maksuvõlg praegu suuruses 22 744,05 eurot, olles seega alates 02.04.2014 suurenenud 14 197,05 euro võrra. Vaidlust ei ole selles, et kostjale I kinnisvara ei kuulu. Hagi tagamise määruse täitmise käigus tegi kohtutäitur kindlaks, et kostja I pangakontol on rahalisi vahendeid 27,35 eurot. Ka tegi kohtutäitur kindlaks, et liiklusregistri andmetel kuulub kostjale I haagis Brentex-Trailer BREN-275, kuid kohtutäiturile on esitatud müügileping, mille alusel on haagis 20.03.2014 väidetavalt müüdud OÜ-le Kraavimees, seega haagise omandiõigus on hetkel vaieldav. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nimetatud asjaolud viitavad üheselt kostja I raskele majanduslikule olukorrale (võimalikule maksejõuetusele). Samuti on hageja esitanud põhistuse, et kostjad II, III ja IV on asunud oma vara võõrandama ja varjama. Määruskaebuses ei ole nimetatud väidet vaidlustatud. Väide on ka tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtted, millest nähtuvalt on kostjate II, III ja IV vara võõrandamistehingud tehtud valdavalt 2014 märtsi esimesel poolel). Arvestades kostjate käitumist ja hageja nõude suurust, on hagi tagamine igati põhjendatud.
7.3.Nõustuda ei saa ka määruskaebuse seisukohaga, et kontode arestimine koormab määruskaebuse esitajaid ülemäära ning on nende igapäevast elu ja toiminguid häiriv. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kuna hageja nõue ületab tunduvalt kostjatele kuuluva kinnisvara ja teadaoleva vallasvara väärtust, siis on õigustatud kostjate kontode arestimine 100 000 euro ulatuses. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et hagi tagamise vajalikkus on tingitud eelkõige kostjate tegevusest, kuivõrd kostjad on hakanud enda vara võõrandama, ega ole seetõttu liigselt koormav.
Riigikohus on korduvalt selgitanud (näit 3-2-1-109-09, p 7), et kui kostjatel ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulik hüpoteek, on hagi tagamiseks vajalik arestida TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostjate vara. Kostjad ei osuta määruskaebuses, et kinnistud ja osalused äriühingutes tagavad nende väärtust arvestades piisavalt kohtuotsuse täitmist. Määruskaebuse esitajatel tuleb arvestada, et hageja suur rahaline nõue võidakse nende vastu rahuldada. Ringkonnakohus märgib, et kontode arestimisel arvestatakse täitemenetluse seadustiku § 133 sätetega, mille kohaselt ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Nähtuvalt kohtutäituri 18.04.2014 aruandest, on määruskaebuse esitajad kohtutäiturile vastavad avaldused esitanud. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti hagi tagamise avalduse rahuldanud. Hagi tagamisel on arvestatud hagi hinda ning kohaldatud hagi tagamise abinõud koormavad kostjaid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4). Hagejal on kostjate vastu suur rahaline nõue ning hagi tagamata jätmisel on väga tõenäoline, et hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine osutub võimatuks.
8.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.