1.Rahuldada XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista YYlt (Y) XX (X) kasuks alates 01.02.2019 kuni XX xx xx xxxx täisealiseks saamiseni elatis 240 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, millest on maha arvestatud pool XXle makstavast riiklikust peretoetusest.
3.Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb YYl maksta CC arvelduskontole nr EExxx hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10.kuupäevaks.
Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
11.02.2019 esitas alaealise XX (X) seaduslik esindaja CC kohtule hagiavalduse YY vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras alates veebruarist 2019. Hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud täpsustuse kohaselt kostja ei toeta last rahaliselt ega täida ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud ulatuses alates lapse sünnist. Püüded jõuda kostjaga kohtuväliselt kokkuleppele ei ole tulemust andnud, kostja kokkuleppeid ei täida. Alates 2009 on kostja kohtuväliselt kokkulepitud elatist tasunud vaid osaliselt, kostja poolt kahe aasta kokkuvõttes makstu on väiksem praegusest ühe kuu miinimummäärast 270 eurot. Hagiavalduses välja toonud kulude loetelu kohaselt hageja vajadused ühe kuu kohta on 565 eurot: eluasemekulud 60 eurot, toit 175 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoiukulud 40 eurot, hügieenitarvete kulu 40 eurot, kulud lapse koolikohustuse täitmiseks 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (hobid ja igapäevaharrastused, sotsiaalsete oskuste arendamiseks (sh käigud sünnipäevadele) ja vältimatud kulutused igapäeva majapidamises lapse heaolu tagamiseks 70 eurot. Hageja ema varalise seisundi kirjelduse kohaselt on ema sissetulekuks miinimummääras ametlik palk ja lapsetoetus 60 eurot. Lapse isa sissetulekutena on hagiavalduses näidatud Eesti keskmisele kuutasule vastav ametlik palk, isal on isiklik auto ja omaloodud, tegutsev ettevõte xxxxxxxxxxx. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista elatise ettenähtud miinimumsummas, mis praegu on 270 eurot kuus, alates jaanuar 2019, elatis tuleks maksta hageja seadusliku esindaja CC arvelduskontole.
KOSTJA VASTUS
Kostja 13.03.2019 esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavalduses esitanud vastuolulisi seisukohti ning hagi on õiguslikult põhjendamata. Hageja on esitanud kohtule oma tegelike vajaduste kohta ebatõeseid andmeid ning koondanud neid üksnes kunstlikult vastavalt sellele, et nn miinimumelatis kokku saada. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud jätta kohtule kunstlikku muljet justkui kostja lapsega ei tegeleks, tema elus ei osaleks ega talle ülalpidamist ei annaks, ent ka see ei vasta vähimalgi määral tõele. Hageja esitatud faktilised asjaolud on vastuolulised – kui ühest küljest hageja väidab, et kostja pole tema ülalpidamises üldse mitte kunagi osalenud, sh teda mitte ka kasvatanud, ega kokkuleppeid saavutatud, siis asjaolude kirjelduse lõpus siiski leiab, et kokkuleppeid on tehtud ja neid ka osaliselt täidetud, ent hageja seadusliku esindaja subjektiivsel hinnangul mitte hageja heaolu piisavalt tagaval määral. Tegelik vaidluse kese lasub kostja ja hageja seadusliku esindaja omavahelistes keerulistes suhetes, millesse laps oma sisult ei puutu. Hageja pole mitte millestki puudust pidanud tundma ning kostja on talle pakkunud lapserõõmude mõistes väga häid võimalusi (kinkinud lapsele kalleid mängukonsoole, laps käis alles 2018. aasta lõpus xxxxxxxga (kostja ema) soojamaareisil). Vanemate vahelised probleemid said eeskätt alguse sellest, et kostja elab püsivalt xxxxxxxxx, hageja ja tema ema xxxxxx ning kostja ei saa lapsega pidevalt ja vahetult koos olla. Küll aga jälgib lapse isa lapse e-kooli õpitulemusi, näeb tema digilugu ja laps suhtleb ka teiste kostjapoolsete lähikondsetega, kellega oma muresid ja rõõme lisaks isale jagab. Kostja märkas, et laps on hakanud järk-järgult üha enam koolist puuduma, milleks tema ema, seaduslik esindaja, leiab tühiseid põhjuseid. E-kooli andmetel on laps 2018/2019 õppeaastal koolist puudunud kokku x korral, mis on õppetöö mahtu arvestades väga markantne number. Samuti märkas kostja, et ka lapse õpitulemused on sellega seoses kannatanud ning tema osade õppeainete seis puudulik. Sellest ajendatuna pöördus kostja hageja küsimustega lapse olukorra kohta seadusliku
esindaja poole ent hageja seaduslik esindaja võttis seda kui rünnakut, sellest tekkis tüli ja omakorda kostja vastu käesoleva hagiasjaga kohtusse pöördumine. Laps pole pidanud puudust kannatama millestki ning kostja osaleb tema vajaduste katmisel ilma probleemideta, mh teeb seda ka kostja perekond, kellega on lapsel väga head lähedased suhted. Kostjal on oma pojaga head lähedased suhted ja hageja käib kostjal külas enamasti üle ühe nädala nädalavahetuseti, s.o kaks korda kuus, lähtutakse eeskätt lapse enese soovidest. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud kohut eksitada ning veenda kohut selles nagu kostja oleks last ignoreeriv vanem, ent see ei vasta tõele. Samuti on lapsel head suhted kostja emaga, xxxxxxxga, kellega laps käis xxxx. septembris koos xxxxxxxxx, lapse reisi maksid kinni kostja ja tema perekond. Samuti kostja tasus igakuiselt lapse xxxxxxxxxx (vastuses ekslikult xxxxxxxxxxxxx) eest, milles laps käis kuni 2019. aasta jaanuarini, soetanud lapsele koolitarbed, kinkinud talle sünnipäevaks PlayStation mängukonsooli ja mängud ning kandnud sellele lisaks raha ka hageja seadusliku esindaja enese kontole. Eeltoodust kogumina nähtub, et hageja ei ole esitanud kohtule tõeseid ja tegelikke andmeid ning tema kohtu ette toodud asjaolud on oluliselt moonutatud. Kostja vaidleb vastu hageja väidetavatele vajaduspõhistele kuludele ning leiab, et need ei saa olla kõrgemad kui 295 eurot kuus kokku. Hageja tänane eluase on kasutatav nelja isiku poolt – s.o laps, tema ema, xxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, kellele maja ka kuulub. Laps on seda isale koduvalt kinnitanud, rääkides isale, kellega ta koos elab. Seega tasuvad elamiskulude eest vähemalt kolm täiskasvanut ning kulud tuleb jagada nelja leibkonnaliikme vahel võrdselt. Eluase on hagejale ja tema esindajale tasuta kasutada, s.t et tasuda tuleb üksnes kütte (puit), elektri ja veevarutuse eest, mis kostja hinnangul ei saa olla puitküttega eramajas rohkem kui ca 100 eurot kuus aasta keskmisena, s.o 25 eurot lapsele langev osa. Hageja ei pea maksma eluaseme eest üüri, s.t eluase täiendavad kulusid, peale reaalse kulu, kaasa ei too. Kostja leiab, et põhjendatud on lugeda x-aastase lapse igakuisteks toidukuludeks 120 eurot kuus, sidekulud 10 eurot kuus (ilmselgelt on 50 eurot turuhindasid arvestades selleks ülepaisutatud), tervishoid samuti 10 eurot kuus (ehk aastas 120 eurot eeskätt külmetusperioodidel kuluva peale, kuivõrd tegemist enamasti ei ole igakuise püsikuluga, vaid lapsed on eeskätt haiged talvisel ajal), hügieen samuti 10 eurot kuus (s.o hambapasta ja pesuvahendid), koolihariduseks 30 eurot (haridus on tasuta, sh õpikud, töövihikud jmt, ent lapsel läheb aeg-ajalt vaja koolitarbeid ja raha ürituste eest tasumiseks), riiete kulu summas 50 eurot peab kostja mõistlikuks ning muud kulud summas 40 eurot vajaduspõhiseks (sh teiste laste sünnipäevad, sündmused, vaba aeg jmt). Kostja ei nõustu, et lapse transpordikulu igakuiselt on 30 eurot, sest laps liikleb ühistranspordiga ning see on lapsele tasuta. Kostja kompromissina on nõus tasuma edaspidi vaidluste vältimiseks ja käesoleva asja lõpetamiseks hageja igakuiseks ülalpidamiseks 117,50 eurot (so 295€ - 60€ (lapsetoetus)/2) hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kalkulatsioon arvestab lapse tegelikke vajadusi, lapsele riigi poolt makstavaid peretoetusi, mille kostja palub arvata ülalpidamise hulka kummagi vanema panusena ning vanemate kohustust anda lapsele ülalpidamist eelduslikult võrdselt. Tegemist on lapse reaalsete kulutustega, millele täiendavalt kannab kostja kulusid ka ajal, mil laps viibib temaga (nt käiakse koos Tartus Ahhaa keskuses jmt). Kostja selgitab kohtule, et töötab käesoleval ajal xx-is xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx, töösuhe on veel värske, sh rakendub veel katseaeg, mistõttu ei ole täpne lõplik sissetulek veel teada. Töötasu netotasu jaanuar ja veebruar 2019 eest oli keskmisena kokku 1582,50 eurot. Lisaks kuulub Kostjale xxxx. aasta sõiduauto xxxx xx (reg nr xxxxxxx) ning mikroettevõtte xxxxxx xxxxx xx osa nimiväärtusega 2500 eurot, osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Juhul, kui kompromissi ei saavutata, siis palub kostja rahuldada hagiavaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt hageja kasuks igakuine elatis mitte rohkem kui 117,50 eurot kalendrikuus kuni XX täisealiseks saamiseni ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja
tuleb rahuldada osaliselt.
2.Kostja YY (endise perekonnanimega Y) on isana kantud hageja, XX (X) sünniakti. XX elab oma ema, CC, juures, kostja YY elab eraldi. Asjas ei ole vaidlust, et YY sissetulekute suurus ja varaline olukord võimaldab XXle maksta elatist seaduses sätestatud elatise minimaalmääras, kuid kostja ei ole seda teinud. Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on lapse tegelikud vajadused ja sellest tulenev kostja ülalpidamiskohustus.
3.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohsutatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.
4.PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette.
5.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega on elatise suurus alates 01.01.2019 270 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.
6.Kohus leiab, et hageja on seaduses sätestatud minimaalmääras elatise nõuet asjaoludega põhistanud ja kohus tuvastas, et hageja elementaarsed eluvajadused (arvestamata suuremaid kulutusi mööblile jms kestvuskaupadele) ulatuvad vähemalt kehtiva alampalgani ühes kuus. Kostja viitab, et hageja on esitanud lapse kulude kohta erinevaid ja vastuolulisi andmeid, ning kostja järeldab sellest, et lapse kulude suurus ei vasta tegelikele vajadustele. Kohus leiab, et kostja kirjalikus vastuses on põhjendamatult võrrelnud esialgses hagiavalduses ja kohtu nõudmisel puuduste kõrvaldamiseks esitatud hagiavalduses välja toodud andmeid ja teinud sellest järeldusi, et lapse kulude suurus on kunstlik. Kohus on menetlusse võtnud viimase, parandatud ja täpsustatud andmetega hagiavalduse. Kohus möönab, et ebajärjekindlad andmed lapse kulude kohta iseenesest lubavad järeldada, et numbrilised andmed ei ole leitud lapse praeguste reaalselt kantud kulude järgi. Kohus peab aga lubatavaks elatise nõudmisel esitada andmeid lapse eeldatavate vajaduste kohta. Eeskätt on see põhjendatud juhul, kui lapsega koos elaval vanemal endal ei ole piisavalt vahendeid, et katta lapse kõiki vajadusi ja lapsest lahus elav vanem rikub ülalpidamiskohustust. Kui lapse eluvajadused on osaliselt jäänud rahuldamata, ei tähenda see automaatselt seda, et lapse tegelikud vajadused ongi väiksemad ning seetõttu oleks alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Senise kohtupraktika kohaselt minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole lapse tegelikke kulusid vaja tõendada, piisab lapse vajaduste väljatoomisest ja põhistamisest.
7.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama pragrahvi teise lõike järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse tavaline elulaad ei saa oluliselt erineda tema vanemate elulaadist. Hageja ema enda sõnul teenib miinimumpalga suurust töötasu ning sissetulekuks on ka riiklik lapsetoetus 60 eurot.
Kostja keskmine töötasu katseajal on 1850 eurot kuus. Seega hageja mõlemal vanemal on majanduslik võimekus anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud minimaalses määras – kumbki pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga almmäärast kuus. Siinkohal kohus märgib, et lapsega koos elav vanem panustab lapse ülalpidamisse nii rahaliselt kui igapäevase hoolitsusega. Lapsega koos elavas vanemas on paramatult suurem vanemlik vastutus lapse igapäevase hooldamise, talle ööpäevaringse heaolu ja järelevalve tagamise eest. Lapsest lahus elav vanem ei saa objektiivselt samaväärselt lapse igapäevases kasvatamises ja hooldamises osaleda. Seda enam, et praegusel juhul elavad hageja emaga ja kostja erinevates linnades. Lapsega koos elava vanema igapäevast hoolitsust ja muret lapse heaolu tagamisel ei ole võimalik rahas hinnata. PKS § 100 lg 1 kohaselt on üksnes lapsest lahus elav vanem kohustatud ülalpidamist andma rahas elatise maksmise teel. Seega sellest, et hageja ema saab alampalka, ei saa teha järeldust, et hageja tavapärasele elulaadile vastavalt oleks põhjendatud minimaalmäärast väiksema elatise väljamõistmine.
8.09.04.2019 eelistungil ja vahetult selle jätkuna peetud kohtuistungil lapse kulusid läbi arutades möönis ka kostja esindaja, et lapse tegelikud igapäevased vajadused, arvestamata kulusid jalgrattale, mööblile ja majapidamiskulusid, on vähemalt 380 eurot. Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hageja igapäevasteks vajadusteks vähemalt 430 eurot kuus järgmiselt: • eluasemekulud 50 eurot kuus. Hageja elab emaga kahekesi viimase xxxxxxxle kuuluvas majas teisel korrusel eraldi leibkonnana. Hageja ja tema ema eluasemekuludeks on kommunaalkulud – elekter, küte, vesi, prügivedu. Majas on ahjuküte ja elektriküte, küttepuu kulu 15 ruumi on kohtu hinnangul kogu maja kütmiseks vajalik. Arvestades hageja ja tema ema kasutuses olevate ruumide kütmiseks 7,5 ruumi ja ruumi hinnaks 50 eurot, kujuneb ahjukütte ühe kuu maksumuseks 31,25 eurot, millest 1⁄2 ehk 15,63 eurot on põhjendatud arvestada lapse kuluks. Seega elektri, vee-kanalisatsiooni ja prügiveo katteks jääb hageja näidatud eluasemekulu summast vähem kui 35 eurot kuus. Xxxxxx maksab vesi 1,05 eurot/m3 ja reovee ärajuhtimine (kanalisatsioon) 1,65 eurot/m3 (hinnad koos käibemaksuga), kokku tuleb tarbitud vee m3 eest tasuda 2,75 eurot. Arvestades, et majas kasutatakse ka elektrikütet, ei saa eluaseme kulu kokku 50 eurot pidada ülemääraseks. • x-aatase xxxxxxxxxx toidukuluks on põhjendatud arvestada kostja hinnangu järgi 120 eurot, hageja ema on näidanud kuluks 100 eurot. • Transpordikulu 30 eurot. Laps elab Xxxxxx, haldusreformieelse xxxxx linna territooriumil. Hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx tõttu vahetas laps xxxx.a veebruaris kooli ja käib nüüd koolis xxxxxxx, x km kaugusel xxxxxxxx. Sellega kaasnevad suuremad transpordikulud, ema viib last kooli autoga, ema töötab Xxxxxx, mistõttu sõidab edasi-tagasi iga päev 50 km, 30 eurot transpordikulu on minimaalne. Koolist koju tuleb laps ise bussiga. Kostja esindaja kohtuistungil möönis selles ulatuses transpordikulu vajalikkust. • Sidekulusid peab kohus hageja näidatud 40 eurot põhjendatuks kogusummana, see on nii mobiiltelefoni (20 eurot), kui ka koduse lauatelefoni- interneti – TV tasust lapsele langev osa kokku. Kohus nõustub kostjaga, et lapsele telefoni kasutamiseks kõneaja ostmise asemel on odavam sõlmida püsileping. Kohus arvestab sidekuluna ka mobiiltelefoni maksumust. Hageja esindaja kinnitusel on koduste sidekulude summa 57 eurot kuus, kohus loeb sellest lapse põhjendatud kuluks 20 eurot. Kuigi õigustatud on laste ekraaniaega päevas piirata, ei ole õige last tänapäevaste sidevahendite kasutamisest ja teleri vaatamisest täielikult ära lõigata. Lapse sotsiaalse suhtluse oluline osa on eakaaslastega arutlemine nähtud telesaadete, filmide jms üle. Koduste sidekuludena on põhjendatud last huvitavate ja talle eakohaste lisakanalite tellimise kulu. • Tervishoiukulud 10 eurot kuus. Hageja on põhistanud, et lapsel on diagnoositud tugev xxxxxxxxxxxxx, mille tõttu laps igapäevaselt kasutab vastavat xxxxxx, mille maksumus CC sõnul on üle 10 eurot. Kostja hageja tervishoiukuludele vastu ei vaielnud.
• Hügieenitarvete kulu kostja poolt tunnustatud summas 15 eurot kuus: hambapasta, hambahari, dušigeel, deodorant. • Kulud koolikohustuse täitmiseks 45 eurot kuus. Koolikohustuse täitmise kuludeks on hageja arvestanud 60 eurot, lisaks koolitarvetele erinevate kooliüritustega (karnevalid, kostüümid, laadad, ekskursioonid, muud kooliüritused) seotud kulud. Õpikud ja töövihikud on põhikooli õpilasele küll tasuta, kuid osta tuleb joonistustarbeid, kirjutusvahendeid, vihikuid, joonestusvahendeid. Kostja märgib, et on enne kooliaasta algust vajalikud kooliasjad lapsele ostnud. Ema väidab, et on isale poole nendest kuludest hüvitanud. Koolikohustuse täitmise kulude suuruse hindamise juures ei oma tähtsust, kumb vanematest konkreetselt on õppevahendeid lapsele ostnud. Kohus nõustub kostjaga, et koolikohustust täidab laps aastas 9 kuu jooksul, kuid elatise suuruse määramisel arvestatakse ühe kuu kulusid aasta keskmisena, seega 60 eurot kuus õppeperioodil tähendab aasta keskmisena 45 eurot ühes kuus. • Riided ja jalatsid hageja kohtuistungil täpsustatud summas kokku 50 eurot kuus, kostja vastu ei vaidle. • Muud vältimatud püsikulud 40 eurot (kaaslaste sünnipäevad, kino ja teatri külastused) + trennikulud 30 eurot kuus. Selles osas kostja kuludele vastu ei vaielnud. See, kas laps menetluse ajal xxxxxxxxxxs osales või mis põhjusel ta trennides puudus, ei mõjuta elatise suurust. Kohus mõistab elatise välja lapse täisealiseks saamiseni. Lapse huvid ja hobid võivad aja jooksul muutuda. Mõistlikult saab lapse vajaduste hulka arvestada treeningutel osalemise tasu, 30 eurot kuus on selleks mõistlik summa.
9.Kohus ei võta vastu ja ei arvesta asja lahendamisel hageja ja kostja poolt pärast kohtuistungit esitatud täiendavaid tõendeid ja seisukohti lapse xxxxxxxxxxx osalemise/mitteosalemise ja kostja poolt 12.04.2019 trennitasu väidetava võlgnevuse maksmise asjaolude kohta. Kohus 09.04.2019 kohtuistungil lõpetas asja arutamise ja läks otsust tegema. TsMS § 329 ja 330 ei võimalda pärast asjaarutamise lõppemist täiendavaid tõendeid ega taotlusi kohtule esitada. Elektrooniliselt kohtule esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. PKS § 100 lg-test 1 ja 3 tulenevalt saab kostja üksnes kokkuleppel CCga lapsele ülalpidamist anda muul moel, kui elatise maksmise teel. Kui kostja on pärast kohtuistungit tasunud lapse trennikulusid, mis hageja seaduslikul esindajal tulnuks nagunii tasuda, tuleb hageja seaduslikul esindajal arvestada kostja poolt tasutut elatise otsuse täitmisena. Elatise maksmisena ei ole käsitatavad lapse meelelahutuslike kulude tasumine ajal, mil laps veedab aega koos isaga, ega lapsele kingituste tegemine, välja arvatud juhul, kui ema ja isa selgesõnaliselt omavahel teisiti kokku ei lepi.
10.Nagu eelnevalt märgitud, ei sisalda lapse kulude summa 430 eurot lapsele soetatud spordivahendite (jalgratas), mööbli ega muu kodusisustuse kulu. Tegemist on kestvuskaupadega, mille soetamise väärtus tuleb jagada kogu orienteeruva kasutusea peale. x-aastase lapse kiiret kasvamist arvestades võib tekkida vajadus eelmisel suvel soetatud jalgratas välja vahetada juba mõne aasta pärast. Ka mööbel ei pruugi kesta lapse täisealiseks saamiseni. Lapsele kulub voodiriideid, patju ja madratseid, käte- ja saunarätte, nõusid, lapse kuluks tuleb arvestada osa kodu uuendamiseks tehtavatest kuludest. Hageja selgituste kohaselt lapsel on oma tuba, xxxxxxxx diagnoosimise järel arsti soovitusel vahetati lapse toas välja kogu tekstiil – madratsid, vaibad, elutoas diivan. Neid kulusid hagiavalduses näidatud lapse kulude loetelu ei sisalda, kuigi ilmselgelt on tegemist lapse vajalike kuludega, mis kestvuskaupadena suurendavad lapse kulusid vähemalt paarikümne euro võrra kuus. Silmas tuleb pidada, et elatis mõistetakse välja lapse täisealiseks saamiseni, lapse kasvades tema vajaduste koosseis ja erinevate kuluartiklite suurus võivad muutuda (näiteks lisandub taskuraha). Seetõttu ei ole mõistlikult võimalik määrata elatise suurust, lähtudes lapse sendi või euro täpsusega lapse praegustest kuludest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja minimaalmääras elatisele vastavas ulatuses vajadused on põhistatud. Peale lapse vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda seaduses sätestatud alammääras elatise vähendamist selles asjas ei ole. Kostja ei tugine sellele, et ta annab lapsele ülalpidamist vahetult. Kostja möönab, et laps käib tema juures harva ja tal on kahju, et suhted lapsega on jahenenud.
Hageja esindaja pangakonto väljavõtetega alates 11.02.2009 on tõendatud, et kostja on aastate jooksul elatist maksnud äärmiselt ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Näiteks 2018.aastal on kostja 5 maksega kokku tasunud 175 eurot. Hageja seadusliku esindaja pöördumine lapse nimel kohtusse elatise nõudega oli põhjendatud.
11.Kostja taotleb aga elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstava riikliku peretoetusega. Riigikohus seisukohal, et kui kostja seda taotleb, tuleb elatise suurust määrates kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Asjas ei ole vaidlust, et hageja eest peretoetust makstakse tema emale, CCle. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on iga kuu makstavaks peretoetuseks muu hulgas lapsetoetus. PHS § 17 lg 3 (01.01.2019 jõustunud redaktsioonis) kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. See summa tuleb hageja seaduses sätestatud minimaalmääras ülalpidamisvajadusest (2019.a 540 eurot kuus) maha arvestada. Vanemad on võrdselt kohustatud lapsele ülalpidamist andma, seega kostjale langeva ülalpidamiskohustuse suuruseks praegu on 240 eurot kuus (540 - 60 = 480/2). Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes PKS § 101 lg-st 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava alampalga suurusega. ja lapsele makstava peretoetusega. See tagab, et alampalga ja/või peretoetuse suurenemisel muutub automaatselt ka väljamõistetud elatise suurus ning hageja ei pea elatise suurendamiseks kohtu poole pöörduma. See ei võta kostjalt õigust esitada kohtule hagi elatise vähendamiseks, kui elatise väljamõistmisel aluseks võetud asjaolud muutuvad. Hageja esindaja kohtuistungil avaldas, et kui kohus nii määrab, siis ta on nõus, et väljamõistetavat elatist lapsetoetuse arvelt vähendatakse, kuid ise ta elatise nõuet selliselt nõus vähendama ei olnud ka kompromissi korras. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt.
12.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et hageja ja kostja on alaealine poeg ja tema isa ning kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.