5.Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Xxxsünniaktis ja registriandmetes.
6.Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Xxxesitas 18.01.2019 Harju Maakohtule hagi Xxxvastu isaduse vaidlustamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on Xxxja Xxxendised abikaasad. Xxxsündis 12.08.2008.a laps Xxx, kelle isana on sünniakti kantud hageja. Hageja on abielu kestel last kasvatanud ja ülal pidanud uskudes, et laps põlvneb temast. Ülalpidamisekohustuse täitmist on hageja jätkanud ka pärast abielu lahutamist. Novembris 2018 sai hageja oma tuttavate Oleg Leo ja Eduard Grudkini käest teada, et Xxxlevitab informatsiooni, et hageja ei ole lapse bioloogiline isa. xxx on ka sõprade ees hoobelnud, et võõras mees tema last ülal peab. Seoses sellega tekkis hagejal põhjendatud kahtlus, et Xxxei põlvne temast, kuna ka enne abiellumist Xxxkäitus liialt kergemeelselt. Hageja on taotlenud tunnistajate ülekuulamist ja molekulaargeneetilise ekspertiisi Xxxpõlvnemise tuvastamiseks ja tunnistada ebaõigeks lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus kuulas 28.05.2019 kostja seadusliku esindaja telefoni teel ära. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid ekspertiisi osas ja sellele, et kohus tuvastab, et kostja ei põlvne hagejast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus on tuvastanud, et kostja Xxxsünniakti on kantud isana hageja Xxx(tl 4), kanne on tehtud perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 p 2 alusel.
6.PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt on lapse isa mees, kes on isaduse omaks võtnud. PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PKS § 93 lg 2 kohaselt ei alga tähtaja kulgemine enne lapse sündi. Laps sündis xxx, hagi isaduse vaidlustamiseks esitati kohtusse 18.01.2019. Hageja on hagis märkinud, et hagi aluseks olevad asjaolud said hagejale teatavaks novembris 2018 (tl 1). PKS § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Isaduse vaidlustamise hagi on antud juhul esitanud kooskõlas PKS § 91 lg-ga 1 isa, s.o mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga.
7.Kohus määras 18.03.2019 määrusega käesolevas asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiisi. Kohtuekspert on 08.05.2019 ekspertiisiaktis nr 19E-GE0358 asunud seisukohale, et Xxxei saa olla Xxxbioloogiline isa.
8.Kuivõrd ekspertiisiakt on üks tõenditest, mida kohus hindab kogumis teiste asjas esitatud tõenditega ja hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, määras kohus 16.05.2019 kostjale tähtaja hagi õigeks võtmiseks või vastuväidete esitamiseks. Kostja seaduslik esindaja sai kohtunõude kätte 17.05.2019. Kostja täiendavaid seisukohti, vastuväiteid ega tõendeid ei esitanud. Kohus kuulas 28.05.2019 kostja seadusliku esindaja telefoni teel ära. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid ekspertiisi osas ja sellele, et kohus tuvastab, et kostja ei põlvne hagejast (vt toimiku teadete leht).
9.Hageja esitas hagis taotluse xxx ja xxx tunnistajatena ülekuulamiseks põhjendusel, et tunnistajad on Xxxja tema kaaslastega suheldes kuulnud jutte selle kohta, et kostja ei põlvne hagejast. Kohus leiab, et taotlus tunnistajate ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna sama asjaolu on võimalik tõendada dokumentaalse tõendi, s.o ekspertiisiaktiga. Asjaolu, kas laps on (või ei ole) mehe bioloogiline järglane, saab kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-13). Olukorras, kus kohus on hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldanud, ekspertiisiakt on kohtule esitatud ja kostjal ei ole sellele vastuväiteid, ei ole otstarbekas ega menetluslikult ökonoomne koguda täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, mille kohta on asjakohane tõend olemas. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
10.Tuginedes tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõenditele rahuldab kohus hagiavalduse ja loeb tuvastatuks, et Xxxei põlvne xxx.
11.Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Xxxsünniaktis ja registriandmetes.
12.TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
13.Hageja esitas 27.05.2019 täiendava nõude, paludes vande all üle kuulata kostja seadusliku esindaja Xxxja nõuda xxx tagasi temale perioodil 01.01.2010 kuni 01.01.2019 kostja ülalpidamiseks hageja poolt põhjendamatult tasutud elatisraha summas 18 036 eurot. Menetluskulud jätta lapse seadusliku esindaja Xxxkanda.
14.Kohus on seisukohal, et esitatud nõue tasutud elatise tagastamiseks on perspektiivitu ja tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
15.PKS §-st 82 tulenevalt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on lapse isa mees, kes on isaduse omaks võtnud. Antud juhul on hageja isaduse omaks võtnud ning ta on kantud isana lapse sünnitunnistusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-08 selgitanud, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kostja kohustus maksta lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust tagasi nõuda makstud elatist. Lahendis nr 3-2-2-2-07 on Riigikohus märkinud, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja ülalpidamiskohustust alates kohtuotsuse, millega kohus tuvastab, et kostja ei põlvne hagejast, jõustumisest ning tasutud elatise tagasinõudmiseks puudub alus. Seega ei ole hageja nõue perspektiivikas, sest selle rahuldamiseks puudub alus, mistõttu jätab kohus hageja täiendava nõude TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kuna kohus ei võta hageja täiendavat nõuet menetlusse, ei lahenda kohus sisuliselt hageja taotlust kostja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks.
17.Kui hageja soovib vaidlustada täiendavalt esitatud nõude menetlusse võtmisest keeldumist, on tal võimalik seda teha käesolevale kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitades. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude selliselt jaotamisel ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.