2-19-2781
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2019, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-2781
Kohtuasi
J Ki hagi J Ki vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Asja lähendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: J K (isikukood xxxxx), seaduslik esindaja M A (endine perekonnanimi G, lepinguline esindaja L T Kostja: J K (isikukood xxxxx)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-19-2781 Hageja esitas 20.02.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Kohus tuvastas, et hagiavalduses esineb puudus, mis takistab hagi menetlusse võtmist ning 25.02.2019 määrusega jättis hagiavalduse käiguta. Määruses selgitas kohus hagejale, et kohtule tuleb esitada nõuetekohane volikirja või esitada hagiavaldus, mis on allkirjastatud esindusõigusega isiku poolt. Kohus on selgitanud samuti, et hagejal tuleb täpsustada kas hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või soovib asja läbi vaatamist kohtuistungil ning esitada tõendi ehk kohtumääruse, mille muutmist tema nõuab. Hageja esitas kohtule sama volikirja, mis oli esitatud koos hagiavaldusega, kuid digitaalselt allkirjastatud M A poolt. Ühtegi muu dokumenti kohtule ei esitatud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 1, võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 22 lg 3 kohaselt perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja lepinguline esindaja vigase volikirja. Volikirja alguses on märgitud, et volitajaks on xxxxx. Edasi on märgitud et volikirjaga volitatakse L Tt olema volitaja esindajaks kohtus M G hagis J Ki vastu elatise suurendamise nõudes. Volikirja lõpposas on märgitud, et volitajaks on M G ja tema allkirja ei ole. TsMS § 226 lg 1 alusel kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Kohus selgitas hagejale, et elatise suurendamise asjas on hagejaks laps, kes osaleb menetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Laps saab ka osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu, kellele väljastatakse volikirja lapse nimel ja lapse esindamiseks. Lapse vanem (seaduslik esindaja) allkirjastab volikirja lapse seadusliku esindajana. Käesoleval juhul on volikirjas vale volitaja, vale hagi nimetus ja puudub ka volitaja seadusliku esindaja allkiri. Seega ei vasta esitatud volikiri seaduse nõuetele ja hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Kohus 25.02.2019 määrusega andis hagejal tähtaja esitada uus nõuetekohane volikiri või esitada hagiavalduse uus terviktekst allkirjastatud esindusõigusega isiku poolt ning hoiatas, et esindusõiguse suhtes kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus TsMS § § 371 lg 1 p 12 alusel hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitas ka, et muud hagiavalduse puuduseid ei takista selle menetlusse võtmist.
2(3)
2-19-2781 Puuduste kõrvaldamiseks esitati kohtule täpselt sama volikirja. Parandatud vaid see, et volikiri on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt. Muid volikirja sisu puuduseid ei ole parandatud. TsMS § 371 lg 1 p 12 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Et antud juhul esitas kohtule ja allkirjastas hagiavalduse isik, kelle esindusõigus ei ole tõendatud, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Et kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.