AA avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks HH suhtes. VV avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
AA määruskaebus VV määruskaebus Avaldaja 1/isa: AA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Avaldaja 2/ema: VV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Albrant Puudutatud isik 1: HH (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik 2: UU (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik 3: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), puudutatud isikute 1–3 esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin Laste ja ema elukohajärgne omavalitsus: Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsus (registrikood 75017745), lepinguline esindaja Marit Pauk Isa elukohajärgne omavalitsus: Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430), lepinguline esindaja Pille Toomsalu Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus tühistada osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse elu- ja viibimiskoha osas UU ja KK suhtes ja
1(22)
andis selle üle VV-le, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse HH suhtes elu- ja viibimiskoha, terviseteenuse ja haridusküsimuste osas ja andis selle üle AA-le ning määras kindlaks suhtluskorra ja kohtumääruse täitmise korra. Ringkonnakohtu määrusega jätta UU ja KK suhtes vanemate ühine hooldusõiguse muutmata ja HH suhtes lõpetada ühine hooldusõigus elu- ja viibimiskoha osas ja jätta see VV-le. Suhtluskord kuulub määramisele vastavalt ringkonnakohtu määrusele. Maakohtu määrus jätta muutmata menetluskulude jaotuse osas. AA ja VV määruskaebused rahuldada osaliselt. Võtta AA ja VV ringkonnakohtus esitatud tõendid vastu, v.a topelt esitatud tõendid (avaldaja 2 14.11.2018 esitatud 28.12.2016 e-kiri ja avaldajate vaheline 12.05.2017 kirjavahetus; avaldaja 1 11.03.2019 esitatud statsionaarne epikriis; avaldaja 2 15.03.2019 esitatud seminaril „Kuidas aidata ennast ja last?“ osalemise tunnistus; avaldaja 2 27.03.2019 esitatid ambulatoorne epikriis). Jätta rahuldamata VV taotlused AA kohustamiseks geneetilist materjali andma, AA-le ja VV-le kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise ekspertiisi läbiviimiseks, psühholoogi MS ja spetsialisti IM tunnistajana ülekuulamiseks ning VV vande all ülekuulamiseks. Määruse resolutsiooni kehtiv sõnastus on järgmine: 5.1 AA avaldus HH suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja AA-le üleandmiseks alalise viibimiskoha, koolivaliku ja huvialaringide ning tervise küsimuste osas jätta rahuldamata. 5.2 VV avaldus HH suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale üleandmiseks viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes rahuldada osaliselt. Lõpetada VV ja AA ühine hooldusõigus HH elu- ja viibimiskoha osas ja anda üle VV-le. Hariduse ja tervise küsimuste osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja VV-le üleandmiseks jätta avaldus rahuldamata. 5.3 Jätta rahuldamata VV avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning VV-le üleandmiseks UU ja KK alalise viibimiskoha, hariduse ja tervise osas. 5.4 Rahuldada AA avaldus lastega suhtluskorra määramiseks. 5.5 Määrata HH ja UU suhtlemiskord AA-ga (isaga) järgmiselt: 5.5.1 iga kuu esimese ja kolmanda täisnädala nädalavahetuse viibivad HH ja UU isa juures. Laste isa läheb neile nende viibimiskohta järele reede õhtul kell 18.00 ja toob nad koju pühapäeva õhtul kella 17.30ks; 5.5.2 paarisaasta talvise koolivaheaja alguse ja jõulud veedavad HH ja UU isaga (koolivaheaja algusest kuni 31.12 kella 12.00-ni). Paaritutel aastatel veedavad HH ja UU uusaasta ja koolivaheaja teise poole isaga (alates 31.12 kella 12.00-st kuni vaheaja eelviimase päevani). Isa läheb HH-le ja UU-le paarisaastatel nende viibimiskohta järele koolivaheaja esimesel päeval kell 18.00 ja lapsed tuuakse tagasi koju
31.12.kell 12.00 ja paaritutel aastatel läheb isa lastele järele 31.12. 2(22)
kell 12.00 ja viib nad koju tagasi vaheaja eelviimasel päeval kella 18.00-ks; 5.5.3 ülejäänud lühikestest koolivaheaegadest viibivad HH ja UU teise kevadvaheaja isaga. Koolivaheaja esimesel päeval kell 18.00 läheb isa neile koju järele ja vaheaja eelviimasel päeval kell 18.00 viib koju tagasi; 5.5.4 emadepäeval on HH ja UU emaga ja isadepäeval isaga; 5.5.5 HH ja UU sünnipäeval on isal võimalik kohtuda lapsega tema õnnitlemiseks vähemalt 2 tunni ulatuses; 5.5.6 isa suvise puhkuse ajal on tal õigus veeta lastega pikemaid, s.o 1-2 nädalasi, perioode kooskõlastades need vanemate vahel igal aastal hiljemalt 1. aprilliks; 5.5.7 isal on õigus perekondlikel tähtpäevadel (vanemate või vanavanemate sünnipäevad, pulmad, suguvõsa kokkutulekud jms) viibida koos HH-ga ja UU-ga. Isa läheb lastele eelmisel õhtul kell 18.00 nende viibimiskohta järele ja viib tagasi perekondliku tähtpäeva järgsel päeval kella 12.00-ks. Juhul kui tähtpäev on pühapäeval või riiklikul pühal, millele järgneb tööpäev, tuleb lapsed tagasi viia samal päeval kella 17.00-ks, Perekondlikust tähtpäevast teatab isa emale üks nädal ette; 5.5.8 eemal viibiv vanem võib lastega elektrooniliste sidevahenditega suhelda kuni 1 tund päevas; 5.5.9 vanematel on õigus lastega reisida Euroopa Liidu liikmesriikides kuni 15 päeva järjest. Reisi sihtkohast ja toimumise ajast peab teist vanemat teavitama vähemalt 1 kuu enne reisi. Reisimine ei tohi häirida laste õppetööd; 5.5.10 määratud suhtlemiskorrast saavad vanemad kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele käesolev suhtlemiskord; 5.5.11 laste haigestumisest või muudest olulistest põhjustest, mis takistavad suhtluskorra täitmist, tuleb teavitada teist vanemat koheselt. 5.6 KK ja AA suhtluskord määrata järgnevalt: 5.6.1 KK veedab isaga iga kuu esimese täisnädala nädalavahetusel (koos teiste lastega) 2 tundi. Selliseid kohtumisi toimub kokku kuus (6); 5.6.2 pärast kuut lühiajalist kohtumist veedab KK isaga koos terve päeva iga kuu esimese nädala nädalavahetusel, kui ka teised lapsed on temaga. Lapse üleandmine toimub koos veedetava päeva hommikul kell 11.00 ja isa viib lapse koju sama päeva õhtul kella 17.00-ks; 5.6.3 ühe aasta möödudes kehtib KK suhtes sama suhtluskord (määruse resolutsiooni p 5.5), mis on määratud isa ja vanemate laste vahel.
5.7.Harju Maakohtu 15.11.2017 esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud suhtluskord jääb kehtima kuni kohtumääruse jõustumiseni.
5.8.Määrata vandeadvokaat Leino Biini riigi õigusabi tasuks määruskaebuse menetlemisel 210 euro (175 eurot, millele lisandub 3(22)
käibemaks 35 eurot).
5.9.Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja menetluskulud, mis jätta riigi kanda.
5.10.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja menetluskulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja 1 avaldus
1.AA (avaldaja 1, isa) esitas avalduse laste HH (puudutatud isik 1, laps, poeg), UU (puudutatud isik 2, laps, tütar) ja KK-ga (puudutatud isik 3, laps, tütar koos lapsed) suhtluskorra määramiseks.
2.Avalduse kohaselt olid avaldaja 1 ja VV (avaldaja 2, ema) abielus kuni 17.10.2016. Abielust sündis kolm last. Abikaasad asusid lahku elama 01.10.2016, kui avaldaja 1 kolis pere ühisest kodust välja. Lapsed jäid koos emaga. Esialgu toimis laste ja isa suhtlus enam-vähem rahumeelselt, kuid ema käitus nii laste kui ka isa suhtes manipuleerivalt ja väitis, et lapsed kardavad isa sugulasi.
3.Ema koos lastega üüris UU korteri alates 05.01.2017. Isa ja laste suhtlemiseks olid mõlemad vanemad pöördunud Keila Vallavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitseteenistuse poole. Keila Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist võttis arvesse nii laste vanemate kui ka kahe vanema lapse arvamust ja koostas kokkuleppe projekti, millele avaldaja 1 alla kirjutas, kuid avaldaja 2 keeldus seda tegemast.
4.Laste ema takistab isa ja laste suhtlust, esitades ebaõigeid andmeid Keila Vallavalitsusele, valetades, et isa ei soovi lastega suhelda, siis jälle et lapsed ei soovi isaga suhelda ja siis, et isa ilmub lastega kokkusaamisele alkoholijoobes.
5.Avaldaja 1 soovis suhtluskorda kindlaks määrata järgmiselt: - õppeperioodi keskel on lapsed isaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel. Isa läheb puudutatud isikule 3 reedel lasteaeda järele hiljemalt 17.30. Puudutatud isikule 2 ja puudutatud isikule 1 läheb isa järele
4(22)
nende viibimiskohta Tallinnas hiljemalt 18.30. Isa toimetab lapsed tagasi ema juurde pühapäeval hiljemalt 18.00, kui lapsevanemad ei lepi kokku teisiti; - suvevaheajal viibivad lapsed võrdselt kummagi vanema juurse järjest üks kuni kaks nädalat. Isa tuleb lastele järele nende viibimiskohta Tallinnas esmaspäeval hiljemalt 18.30 ja toimetab lapsed tagasi ema juurde kas sama või järgmise nädala pühapäeval hiljemalt 21.00, kui lapsevanemad ei lepi kokku teisiti. Suvekuude kohtumiste nädalad lepivad lapsevanemad kirjalikku taasesitamist võimaldas vormis kokku hiljemalt 15. maiks; - kevadise koolivaheaja märtsikuus veedavad lapsed isaga, kui lapsevanemad ei lepi kokku teisiti; - talvevaheajal viibivad lapsed kummagi vanema juures selliselt, et paaritutel aastatel ollakse kuni jõulude lõpuni isaga ja aastavahetuse emaga ning paaris aastatel ollakse jõulude lõpuni emaga ja aastavahetuse isaga. Pärast jõule viiakse lapsed tagasi eemalviibiva lapsevanema juurde hiljemalt 27.12; - laste haigestumisest ja seetõttu kohtumise ära jäämisest teavitab ema isa esimesel võimalusel telefoni või e-kirja teel; - lastel on õigus eemalviibiva vanemaga iga päev suhelda telefoni, Skype ́i või e-kirja teel ajavahemikul 18.00–20.00: - laste sünnipäevad korraldavad lapsevanemad ühiselt mängutoas, kui ei lepita kokku teisiti; - perekondlikud tähtpäevad (nt lapsevanema sünnipäev, isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; - kokkusaamise ärajäämisest pikemaajaliste perereiside, vanema (välis)lähetuste, laste kooliekskursioonide või kummagi vanema haigestumisel, teavitab lapsevanem teist lapsevanemat vastavalt heale tavale esimesel võimalusel e-kirja või SMS-i teel. Vanemast tingitud asjaoludel ära jäänud külastust ei asendata, kui lapsevanemad ei lepi kokku teisiti; - kumbki lapsevanem ei tohi teha takistusi laste ja vanavanemate kohtumistele.
6.Maakohus rahuldas 15.11.2017 määrusega taotluse esialgseks õigussuhte reguleerimiseks ja määras suhtluskorra kuni lõpplahendi jõustumiseni.
7.26.01.2018 esitas laste isa avalduse poja suhtes hooldusõiguse viibimiskoha, koolivaliku, huvialaringide ja tervise küsimustes ning teraapiate valikus isale üleandmiseks. Laste ema teeb pidevalt takistusi isa ja laste vahelisele suhtlusele ning väidab, et poeg on probleemne laps ja ema ei saa tema kasvatamisega hakkama. Laste ema tunnistas, et manustab rahusteid, et iseendaga toime tulla.
8.Lapsed elavad emaga Tallinnas ohtlikul ristmikul asuvas majas ja poja voodi on lapse sõnade kohaselt just selles nurgas, kuhu autod on korduvalt sisse sõitnud. Avaldaja 1 elab ema juures Sauel eramajas teisel korrusel, millel on eraldi sissepääs ja kõik eluks vajalik olemas. Avaldajal 1 ja tema emal on piisavalt aega, et pakkuda pojale tähelepanu, mida tema diagnoosiga laps vajab ja mida avaldaja 2 ei suuda pakkuda, kuna tal on lisaks kolm last, kes ka tema tähelepanu vajavad.
9.Vastuseks laste ema avaldusele märkis avaldaja 1, et siiani on laste suhtes hooldusõigust teostanud peamiselt avaldaja 2, kuna ta ei lubagi avaldajal 1 5(22)
midagi teha ja takistab lastega kokkusaamist. Avaldaja 2 väidab, et lapsed ei soovi isaga kokku saada, kuid lastega tegelenud terapeudid on arvamusel, et tegemist on ema väljamõeldisega. Sellises olukorras laste emale hooldusõiguse üleandmine kahjustab laste huve. Avaldaja 2 seisukoht
10.Avaldaja 2 ei võtnud avalduses esitatud asjaolusid õigeks ega olnud nõus avalduse rahuldamisega. Avaldaja 2 ei ole takistanud isa ja laste omavahelist suhtlemist, lapsed ei ole tahtnud isaga suhelda. Avaldaja 1 ei ole soovinud avaldajaga 2 suhelda alates märtsist 2018, seetõttu ei ole olnud võimalik vanematel suhtluskorda arutada. Kõige suurem erimeelsus on vanematel selles, et laste isa ei aktsepteeri laste ema soovi mitte viia lapsi isapoolse vanaema L juurde. Ema koos lastega asus jaanuaris 2017 elama Tallinnasse üürikorterisse. Lapsed on harjunud oma UU elukorraldusega ja on isast kaugenenud. Puudutatud isikud 1 ja 2 käisid lastepsühholoogi juures, kelle hinnangul esinevad lastel emotsionaalse häirituse sümptomid, mis väljenduvad usalduse puudumises isa suhtes. Psühholoogi hinnangul ei ole laste survestamine isaga kohtumiseks laste emotsionaalset enesetunnet arvestades mõistlik.
11.Avaldaja 2 ei toetanud laste isa avaldust poja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks. Avaldaja 1 taotlus osalise ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ühe lapse suhtes on ajendatud isa isiklikest motiividest, mitte kõigi laste parimatest huvidest. Avaldaja 1 ei ole kursis poja tervise asjaoludega ja kahtleb lapse puudes. Avaldaja 1 kinnitas, et ta on palju tööl, sh nädalavahetustel ja õhtuti ning komandeeringus Tallinnast väljas ning poja kasvatamisel hakkaks keskset rolli mängima vanaema L, millega avaldaja 2 ei nõustunud. Avaldaja 2 avaldus
12.Avaldaja 2 esitas avalduse laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning tervise, hariduse ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse avaldajale 2 andmiseks.
13.Ühist hooldusõigust ei ole võimalik teostada laste viibimiskoha, hariduse ega tervise küsimustes. Vanematevaheline suhtlemine on olnud komplitseeritud isa käitumise tõttu, kokkulepete saavutamine on olnud peaaegu võimatu. Avaldaja 1 käitumine ei ole adekvaatne ja see on lastele halb eeskuju. Avaldaja 2 on olnud lastega hingeliselt seotud alates laste sünnist, hoolitsenud laste eest, osalenud laste kasvatamises ning suudab pakkuda lastele häid elamistingimusi.
14.Avaldaja 2 oli seisukohal, et tema suudab laste vaimse ja füüsilise tervise eest paremini hoolitseda, eriti nüüd, kui puudutatud isikul 1 on diagnoositud Aspergeri sündroom. Kuigi Aspergeri sündroom on geneetiline haigus, keeldub avaldaja 1 geneetiku juurde uuringutele minemast. Ka puudutatud isiku 3 suhtes on meedikutel kahtlused, kuna ta ei ole piisavalt arenenud. Puudutatud isikute (laste) esindaja seisukoht
6(22)
15.Laste esindaja pooldas isa avaldust suhtluskorra määramiseks osaliselt. Ta leidis, et isal on kohustus laste elust osa võtta ja nendega suhelda, kuid ei ole otstarbekas määrata kindlaks suhtluskorda, mille kohaselt lapsed veedaksid nädalavahetusi isa juures. Puudutatud isik 1 avaldas, et tal ei ole isaga kohtumise vastu midagi. Puudutatud isik 2 teatas, et tema ei soovi isaga ega vanaema L-ga kohtuda. Esindaja täheldas puudutatud isikul 2 kujunenud või kujundatud vastumeelsust isa suhtes. Puudutatud isik 3 oli veel väike ja esindaja tema seisukohta välja ei selgitanud. Kui lapsed ja isa on üksteisega taas harjunud, tuleks määrata suhtluskord, kus lapsed saavad olla pikemalt isa juures.
16.Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole vajalik tervise ja hariduse küsimustes, kuna nendes küsimustes ei ole vanemate vahel vaidlusi. Poja viibimiskoha osas tuleks ühine hooldusõigus lõpetada, kui suhtluskorra sisulise täitmise tõenäosus on väike. Laste praegused elamistingimused on tagasihoidlikud, kuid normaalsed. Isa juures elades oleksid tingimused avaramad ja paremad, kuid elamistingimuste erinevuse tõttu ei ole mõistlik lapsi lahutada. Saue Vallavalitsuse seisukoht
17.Esialgses arvamuses (II kd, tl 38-39) Saue Vallavalitsus toetas osaliselt ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste viibimiskoha küsimustes ainuotsustusõiguse üle andmiseks laste emale. Vanemate vaheline koostöö ei toiminud ladusalt, kuid mõningaid kokkuleppeid suudeti juba saavutada. Avaldaja 1 on hakanud endale põhjalikumalt selgeks tegema laste tervisesse puutuvat ja soovib aktiivselt osaleda laste elus, ta oli nõus vastu võtma ja osalema kõikides teenustes, mis aitavad kaasa suhete paranemisele avaldajaga 2 ja et hakkaksid toimuma korrapärased kohtumised lastega.
18.Laste huvides on, kui nad saavad jätkata õppimist ja elamist endale harjumuspärases keskkonnas, mistõttu pidas Saue Vallavalitsus põhjendatuks anda otsustusõigus laste viibimiskoha osas üle avaldajale 2 eeldusel, et ta aitab igakülgselt kaasa suhete paranemisele avaldajaga 1 ja teeb kõik endast oleneva, et hakkaks toimuma korrapärased kohtumised isa ja laste vahel. Põhjendatud ei olnud piirata avaldaja 1 hooldusõigust laste tervise ja hariduse küsimustes.
19.Alates 08.03.2018 arvamusest Saue Vallavalitsus toetas avaldaja 1 avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks HH suhtes. Avaldaja 1 juures on pojale loodud paremad tingimused kasvamiseks. Kuna avaldaja 1 ja avaldaja 2 koostöö laste osas ei olnud piisav ja ei olnud märke olukorra paranemisest, ei ole ühise hooldusõigusega jätkamine võimalik. Avaldaja 2 käitumises oli märke lastega manipuleerimises, mis võis viidata ka vaimsele vägivallale. Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoht
20.Põhja-Tallinna Valitsus toetas laste ema avaldust laste viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste emale selles osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Alates vanemate lahkukolimisest on lapsed elanud ema juures ja Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitse spetsialistidele teadaolevalt saab avaldaja 2 laste kasvatamisega hästi hakkama. 7(22)
21.Laste tervise ja hariduse küsimustega on tegelenud avaldaja 2 ja reaalselt ei ole probleeme olnud laste esindamisega, kuna avaldaja 1 nõusolekut ei ole küsitud. Laste huvides on, et mõlemad vanemad teevad koostööd laste tervise ja hariduse osas lastega tegelevate spetsialistidega.
22.Põhja-Tallinna Valitsus ei toetanud isa avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja isale poja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks. Lastel on ema juures kõik tingimused kasvamiseks ja eakohaseks arenguks. Ei ole põhjust, miks peaks H õdedest ja vanemast vennast lahutama. Avaldaja 1 ei oma piisavalt informatsiooni poja erivajaduste kohta, ei mõista lapse tegelikke vajadusi ega ole valmis last piisavalt toetama. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
23.Maakohus rahuldas laste isa avalduse ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse puudutatud isiku 1 suhtes ning andis lapse hooldusõiguse elu- ja viibimiskoha, terviseteenuste ja hariduse küsimuste osas üle avaldajale 1 ning määras, et lapse üleandmisel emalt isale probleemide tekkimisel võib kaasata lapse üleandmisele lastekaitse töötaja ja avaldaja 2 suhtes on õigus kasutada jõudu. Ülejäänud osas jäi vanematele poja suhtes ühine hooldusõigus. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse tütarde elu- ja viibimiskoha osas ning andis selles osas hooldusõiguse üle avaldajale 2. Ülejäänud osas jäi vanematele tütarde suhtes ühine hooldusõigus.
24.Maakohus määras laste ja vanemate vahelise suhtluskorra järgmiselt: 24.1 iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel (laupäev, pühapäev) viibivad lapsed ema juures. Kellaajad ja laste viimised-toomised lepivad vanemad kokku varasemalt; 24.2 igal teisel ja neljandal nädalavahetusel viibivad lapsed isa juures. Kellaajad ja laste toomised-viimised lepivad vanemad varasemalt kokku; 24.3 koolivaheaegadest esimese poole viibivad lapsed emaga ja teise poole isaga; 24.4 jõulud ja uusaasta veedavad lapsed vanematega vaheldumisi nii, et 2018. aasta jõulud veedavad lapsed emaga ja uusaasta isaga. Järgmisel aastal toimub see vastupidi; 24.5 emadepäeval on lapsed emaga ja isadepäeval isaga; 24.6 iga lapse sünnipäeval on võimalik mõlemal vanemal kohtuda lapsega tema õnnitlemiseks vähemalt 1–2 tunni ulatuses; 24.7 vanemate puhkuse ajal on kummalgi vanemal õigus veeta lastega pikemaid s.o 1–2 nädalasi perioode kooskõlastades need teineteisega igal aastal hiljemalt 01. aprilliks; 24.8 määratud suhtlemiskorrast saavad vanemad kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele käesolev suhtlemiskord.
25.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
26.Maakohus rakendas erinevaid meetmeid avaldaja 2 vastupanu murdmiseks isa ja laste korrapärasele suhtlemisele. Avaldaja 2 on menetluse jooksul väitnud, et ta 8(22)
toetab igati isa ja laste suhtlemist, samas on tema kogu tegevus suunatud sellele, et takistada isa ja laste suhtlemist.
27.Pooltel ei olnud vaidlust selles, et abielu ajal ei suhelnud avaldajate perekond avaldaja 1 sugulastega. Avaldaja 2 väidetel kardavad lapsed avaldaja 1 ema ja ei soovi teda külastada. Maakohus ei tuvastanud lastega vesteldes nende poolset hirmu avaldaja 1 ema suhtes ning leidis, et laste hirm vanaema ees on kunstlikult kujundatud. Pigem on lastel hirm ema reaktsiooni ees, kui ema saab teada, et lapsed on vanaemaga suhelnud.
28.Maakohus ei lugenud avaldaja 2 ütlusi tõepärasteks, kuna asjas esitatud asjaolude põhjal oli tõendatud ema manipuleerimine nii laste kui ka kohtuga. Avaldaja 2 kandis oma seisukohad üle lastele ja kujundas nii laste arvamust Saue Vallavalitsuse ametnikust. See andis eelduse järelduseks, et sarnaselt oli avaldaja 2 toiminud ka laste isa suhtes. Keila Vallavalitsuse kirjavahetusest ning suhtluskokkuleppe ebaõnnestunuks tunnistamise ja menetluse lõpetamise teatest nähtub, et laste ema on esitanud ebaõigeid andmeid laste ja isa vahelise suhtluse osas ning selle osas, et isa on loobunud lastega suhtlemisest. Maakohtu hinnangul tõendavad kirjavahetused ja laste poolt antud seisukohad, et lapsed ja isa soovivad omavahel suhelda, kuid ema teeb takistusi.
29.Maakohus ei arvestanud asja lahendamisel kliinilise psühholoogi MS arvamust, kuna see on koostatud avaldaja 2 palvel ja tegemist on ühepoolse arvamusega.
30.Puudutatud isiku 1 hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei kahelnud maakohus kummagi lapsevanema võimetes last kasvatada ja nende armastuses lapse vastu, kuid leidis, et senise mittestabiilse ja last kahjustava elukorralduse säilitamine ei ole lapse huvides. Kuna lapse ema rõhutas korduvalt, et puudega laps vajab rahu ja isa kodus on see lapsele kindlustatud, rahuldas maakohus isa avalduse poja suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isale üleandmiseks. Ema juures jagab puudutatud isik 1 tuba vanema vennaga, kuid magab tihti omal soovil elutoas diivanil. Ema väitis, et ta ei saanud käia pojaga kõigis teraapiates, sest nooremad lapsed vajasid ka tema hoolt. Poja isa juures elades jääb emale rohkem aega ülejäänud kolme lapsega tegelemiseks. Maakohus nõustus avaldajaga 1, et puudutatud isikul 1 ei ole vaja käia Tartus spetsialisti juures, mis tekitab logistilisi probleeme. Tallinnas on samuti häid spetsialiste. Kõik perega tegelevad spetsialistid ei pea olema naiste turvakodude süsteemist, sest avaldaja 2 puhul ei ole tegemist väärkoheldud ega mehe vägivalla all kannatava naisega. Puudutatud isik 1 ei kaota sidet on õdede ja vennaga, kui ema võimaldab laste normaalse suhtlemise.
31.Avaldajal 1 on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, tal on olnud pojaga hingeline seotus, mille vastu ema on püüdnud pika aja jooksul erinevate meetoditega võidelda.
32.Maakohus andis tütarde suhtes hooldusõiguse tütarde elu- ja viibimiskoha osas üle avaldajale 2. Ülejäänud osas jättis kohus vanematele ühise hooldusõiguse, kuna avaldaja 1 ei ole kunagi oma hooldusõigust kuritarvitanud.
33.Suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestas maakohus, et mõlemad vanemad saaksid kõigi lastega suhelda ja kohtuda. Kõigil lastel on õigus suhelda oma 9(22)
isapoolse vanaemaga, kes ei kujuta lastele ohtu. Kuna puudutatud isikul 3 võib pika suhtlemispausi tõttu esineda isa suhtes võõristust, siis tuleb vanematel sellega arvestada ja aidata kaasa lapse ja vanema suhte taastamisele selliselt, et hiljemalt juulikuuks võiks puudutatud isik 3 viibida isaga sama kaua kui teised lapsed. Kuna siiamaani on laste huvide vastaselt takistatud neil isaga suhelda, tunnistas maakohus lahendi suhtluskorra osas täidetavaks kehtima hakkamisest ja hooldusõiguse osas selle jõustumisest. Avaldaja 1 määruskaebus
34.Avaldaja 1 esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus lõpetas avaldaja 1 ja avaldaja 2 ühise hooldusõiguse puudutatud isiku 2 ja puudutatud isiku 3 suhtes elu- ja viibimiskoha osas ning andis hooldusõiguse selles osas üle avaldajale 2. Avaldaja 1 palus teha UU määruse, millega jätta avaldaja 2 avaldus puudutatud isiku 2 ja puudutatud isiku 3 suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning avaldajale 2 üle andmiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja 2 kanda.
35.Maakohus ei põhjendanud, miks ta lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse tütarde elu- ja viibimiskoha osas ja andis ainuhooldusõiguse selles küsimuses üle avaldajale 2. Vanemate vahel ei ole kunagi erimeelsusi olnud tütarde elu- ja viibimiskoha üle, seega oli põhjendamatu selles osas ainuhooldusõiguse laste emale üle andmine. Avaldaja 2 määruskaebus
36.Avaldaja 2 esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega lõpetati avaldaja 1 ja avaldaja 2 ühine hooldusõigus puudutatud isiku 1 elu- ja viibimiskoha otsustamise osas ja anti see üle avaldajale 1 ning osas, millega määrati kindlaks laste ja vanemate suhtluskord. Avaldaja 2 palus teha UU määruse, millega anda puudutatud isiku 1 ainuhooldusõigus üle avaldajale 2 ja määrata kindlaks isa ja laste suhtluskord selliselt, et puudutatud isik 1 ja puudutatud isik 2 suhtlevad isaga omal vabal soovil ning oma algatusel laste poolt valitud kohas, puudutatud isik 3 suhtleb isaga kolmandate isikute juuresolekul kuni 7-aastaseks saamiseni. Kõikidel isa ja laste suhtlemistel arvestatakse laste vaba tahet ning jõudu ega sundi laste ja isa suhtlemise korraldamiseks ei kasutata.
37.Maakohus tõlgendas ebaõigesti menetlusnormi, määrates, et kohtu poolt kehtestatud suhtluskord hakkab kehtima viivitamata, s.t alates määruse kättetoimetamisest, jättes tähelepanuta, et vastavalt TsMS § 550 lg-le 3 kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud lahendid täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna maakohus ei tühistanud 15.11.2017 esialgse õiguskaitse määrust ja 26.04.2018 määrus ei ole jõustunud, kehtib praegu laste ja isa suhtluses esialgse õiguskaitse määrus. Nimetatud määrused kinnitavad suhtluskorda erinevalt ning tekkinud on olukord, kus ei ole arusaadav, millist määrust ja millises ulatuses tuleks täita.
10(22)
38.Maakohus rikkus menetlusõigusnormi, kui ei võimaldanud avaldaja 2 esindajal toimikuga tutvuda, jättes osad menetlusosaliste dokumendid avaldajale 2 etoimikus nähtavaks tegemata.
39.Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 4, kui tugines määrust tehes asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Maakohus ei arutanud puudutatud isiku 1 viibimiskoha, tervise ja haridusega seotud küsimusi ega laste ja lahuselava vanema suhtluskorda. 05.02.2018 istungil täpsustas laste isa oma avaldust ja leidis, et kuna ta kooli ei muuda ei ole vaja hariduse küsimuses hooldusõigust muuta, vaid viibimiskoha ja tervise osas anda hooldusõigus isale üle. Maakohus rahuldas isa avalduse suuremas ulatuses kui isa taotles, põhjendamata, miks pidas seda vajalikuks. Maakohus ei selgitanud, kelle avalduse ja mis osas ta rahuldas ega seda, millisele õigusnormile ta tugines. Analüüsimata on, kas isa avaldus on sisuliselt hooldusõiguse üleandmiseks PKS § 137 lg 1 või otsustusõiguse üleandmiseks PKS § 119 mõistes.
40.Maakohus ei analüüsinud avaldajate ettepanekuid suhtluskorra osas ega küsinud poolte ettepanekuid suhtluskorra kohta juhul, kui puudutatud isik 1 jääb isa juurde elama. Suhtluskord on määratud kohtu oma äranägemise järgi, sinna on lisatud koolivaheajad, pühad, sünnipäevad, emade- ja isadepäev jne, mida ei ole pooltega arutatud. Suhtluskord on määratud selliselt, et sellest ei ole võimalik üheselt aru saada. Selgitatud ei ole vanemate omavahelise suhtlemise viise (kas e-post, SMS, Facebook jne teel). Resolutsiooni p-d 3 ja 5.1 ning 5.2 on vastuolulised. P-s 3 andis maakohus emale üle tütarde ainuhooldusõiguse nende elu- ja viibimiskoha osas, kuid p-dega 5.1 määras, et kõik lapsed viibivad ema juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel. Selliselt jääb mulje justkui viibiksid lapsed nädala sees kellegi kolmanda isiku juures.
41.Maakohus rikkus kaalutlusõigust, jättes kõrvale avaldaja 2 esitatud tõendid selle kohta, et laste isa käitumine on põhjustanud erimeelsusi ja pingeid ning kahjustanud lapsi. Kohus ei analüüsinud poja kiindumussuhet emaga ning õdede ja vennaga. Väide, et kohus on rakendanud erinevaid meetmeid ja ligi aastase kohtumenetluse jooksul ei ole suutnud ükski menetlusse kaasatud ametkond murda laste ema vastupanu isa ja laste korrapärasele suhtlemisele, viitab sellele, et kohus on soovinud laste ema karistada, mitte laste huve välja selgitada ega neid kaitsta. Kohus ei selgitanud, milliseid meetmeid ta rakendas ning millised olid nende meetmete tulemused. Maakohus hindas laste heaolu asemel laste isa heaolu ja lähtus vaid isa soovist poja psühholoogi vahetada, hindamata, kas psühholoogi vahetamine on lapse huvides või mitte.
42.Maakohus seadis kahtluse alla psühholoog MS arvamuse, põhjendades seda sellega, et kõik perega tegelevad spetsialistid ei pea olema naiste turvakodude süsteemist, sest avaldaja 2 puhul ei ole tegemist väärkoheldud ega mehe vägivalla all kannatava naisega. Kohus ei põhjendanud, miks on kõigi erinevate organisatsioonide ja erinevate spetsialistide arvamus vägivalla ohvriks langemise kohta väär. Kui kohus arvas, et nende organisatsioonide arvamus vägivalla ohvriks langemise kohta oli väär, oleks kohus saanud kaasata menetlusse sõltumatu perevägivalla eksperdi. 11(22)
43.Maakohus ei viidanud, millistele tõenditele tuginedes ta jõudis järeldusele, et avaldaja 2 käitumine on manipuleeriv ja laste huve kahjustav. Kohus ei analüüsinud avaldaja 1 käitumist ega seda, miks lapsed keelduvad isaga kohtumast. Maakohus ei selgitanud välja, kas kõikidel lastel on kiindumussuhe isaga ja soov temaga suhelda. Kohus oli ema suhtes süüdistaval positsioonil, väites, et ema takistab laste ja isa suhtlemist. Maakohus uskus avaldaja 1 väiteid, selgitamata millistele tõenditele need tuginevad. Kui kohus kahtles avaldaja 2 ütlustes, oleks tal olnud võimalus pool vande all üle kuulata.
44.Määrusest ei nähtu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et pojal on isaga lähedane suhe ning ta sooviks olla ja elada isaga. Kohus kinnitas, et ta ei saanud puudutatud isikuga 1 verbaalset kontakti, sest laps ei lausunud ühtegi sõna. Avaldaja 2 hinnangul oleks kohus pidanud lapse ära kuulama psühhiaatri või psühholoogi juuresolekul, kuna tegemist on raske puudega lapsega. Maakohus ei andnud puudutatud isikule 1 võimalust väljendada oma seisukohta selle osas, kas ta soovib elama asuda isa juurde ning kolida ära ema, õdede ja venna juurest ning kuidas ta sooviks nendega suhelda, kui isa juurde elama läheb. Maakohus ei kaasanud erialaspetsialiste, kes oleksid andnud suuniseid ja juhiseid autismispektrihäirega lapsega suhtlemiseks tema tervislikust seisukohast lähtuvalt. Kohus ei analüüsinud puudutatud isiku 1 võimekust oma arvamust avaldada ega lapse huvi tulenevalt tema diagnoosist.
45.Kuna puudutatud isiku 1 õppeedukus langes vanemate vahelise vaidluse tõttu, piiras maakohus avaldaja 2 hooldusõigust tema hariduse küsimuste osas. Määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes maakohus sellise järelduseni jõudis. Maakohus ei kaalunud, milline mõju võib olla puudutatud isiku 1 tervisele elukoha muutusel ja uuel elukorraldusel. Avaldaja 2 kinnitas, et pojal on tema juures oma tuba ja voodi, kodukülastuse käigus kinnitas seda ka laste esindaja.
46.Kohus piiras avaldaja 1 hooldusõigust puudutatud isiku 1 tervise küsimustes, toomata välja ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et avaldaja 2 on lapse tervist kahjustanud. Ainukese põhjusena nähtub määruses asjaolu, et lapse psühholoog asub Tartus. Kohus ei analüüsinud puudutatud isiku 1 tervislikku seisundit ega seda, kas ema käitumine võib olla tingitud soovist lapsi kaitsta. Kohus ei arvestanud laste õigust keelduda lahus elava vanemaga suhtlemisest.
47.Avaldajale 2 ei ole kunagi ette heidetud, et ta ei saa poja eest hoolitsemisega hakkama. Seega ei olnud maakohtul põhjust tema suhtes hooldusõigust muuta, eriti arvestades, et lapse ja isa vahel ei ole lähedast suhet.
48.Maakohus jättis rahuldamata kõik avaldaja 2 esitatud taotlused ja mõnele taotlusele ei reageerinud üldse. Avaldaja 2 esitas 19.02.2018 dokumendis taotlused ekspertide ära kuulamiseks ja avaldajale 1 ja avaldajale 2 kompleksekspertiisi määramiseks. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuid ei lahendanud avaldaja 2 taotlusi ekspertide ärakuulamiseks. 05.02.2018 istungil esitas avaldaja 2 taotluse kohustada avaldajat 1 osalema geneetilistel uuringutel. Kohus ei põhjendanud, miks ta selle taotluse rahuldamata jättis. Määruse p-st 10 nähtub, et kohus ei rahuldanud eeltoodud taotlust, sest geeniuuring ei muuda puudutatud isiku 1 olukorda, kuid samas tugines avaldaja 1 ütlusele, et siis saab 12(22)
uuringu tulemus teatavaks ka laste emale. Avaldaja 2 arvates on põhjendamatu seada esikohale lapse isa huvid ning jätta tagaplaanile lapse raviplaan ning arstide soovitused. Lisaks asus kohus seisukohale, et puudega lapsel oleks parem elada vanemaga, kellel võib esineda sama puue, analüüsimata, kas Aspergeri sündroom üldse võimaldab sellise diagnoosiga lapsevanemal seada lapse huvid enda omadest kõrgemale. Maakohus on ebaõigesti tuginenud kohtu koridoris räägitule kontrollimata, kas räägitu vastas tõele. Menetluse edasine käik
49.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
50.Avaldaja 1 ja avaldaja 2 vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
51.Põhja-Tallinna Valitsus ei toetanud avaldaja 1 määruskaebust ja toetas avaldaja 2 määruskaebust HH hooldusõiguse avaldajale 1 üleandmise osas, kuid ei toetanud kaebust suhtluskorra muutmise osas.
52.Laste esindaja ei toetanud määruskaebusi.
53.Saue Vallavalitsus esitas seisukoha määruskaebuste osas 03.10.2018, leides, et H huvid on kõige paremini tagatud, kui lõpetada avaldaja 1 ja avaldaja 2 ühine hooldusõigus H suhtes osaliselt ja anda tema hooldusõigus üle avaldajale 1 alalise viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes.
54.Eestkosteasutused selgitasid ringkonnakohtu päringule vastuseks, et H on avaldanud, et ei karda isa ja on nõus temaga kohtuma. Määruse põhjendused
55.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentidega ja tõenditega, leiab, et Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse tütarde elu- ja viibimiskoha osas ja jättis selle emale ning poja osas lõpetas ühise hooldusõiguse elu- ja viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse osas ja jättis selle isale, määrates ka lahendi täitmise korra lapse üleandmiseks. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise UU määruse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätab tütarde suhtes alles vanematele ühise hooldusõiguse ja poja osas lõpetab ühise hooldusõiguse elukoha määramise osas ja annab selle üle emale. Lisaks tuleb määrata suhtluskord. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
56.PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, järele valvata ja viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS §-st 117 tuleneb, et üldjuhul on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus 13(22)
ning PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Mõlemal vanemal peaks olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Kolleegiumi arvates võib ühise hooldusõiguse teostamine toimuda ka viisil, kus enamuse lastesse puutuvaid otsustusi võtab vanemate kokkuleppel vastu üks vanem ja teine vanem nõustub tehtud otsustega.
57.PKS § 145 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. PKS § 137 lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Eelnevast tulenevalt, kui ringkonnakohus leiab, et mõne lapse puhul tuleks teatud valdkonnas olukorda reguleerida, kaalub ringkonnakohus, kas nimetatud küsimuses tuleks ühele vanemale anda (osaliselt) ainuhooldusõigus või otsustusõigus. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on kaalumisel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste olulistes eluvaldkondades, mistõttu on maakohus õigesti kohaldanud PKS § 137 lg-s 1 sätestatut. Hooldusõiguse küsimusi tuleb hinnata eraldi nii erinevate valdkondade (viibimiskoha määramise, hariduse, tervise ja huviala küsimused) puhul kui ka erinevate laste suhtes (Riigikohtu 22.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 21.2). Riigikohus on selgitanud, et hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võivad anda alust mh asjaolud, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada ning senine vanemate koostööle suunamine ning lepitusmenetlus või täiendavad võimalused kokkuleppe saavutamiseks ei ole tulemust andnud (Riigikohtu 22.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p-d 16 ja 17).
58.Kohus juhindub kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, eelkõige just lapse huvidest (PKS § 123 lg 1; Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-118-13, p 17). Riigikohus on selgitanud, et ka vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (PKS §-d 123 ja 137; Riigikohtu 22.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 22.2). Laste huvide väljaselgitamisel tuleb arvesse võtta laste arvamust lähtuvalt vanusest ja arengutasemest.
59.Maakohtu menetluse ajal olid lapsed 12-, 9-, 4-aastased. Ringkonnakohus leiab, et vanemate laste vanus ja arengutase võimaldab nende arvamusega arvestada. Eeltoodu aga ei tähenda, et ringkonnakohus lahendaks vaidluse kõikides aspektides üksnes laste arvamuse kohaselt. Kohtul tuleb laste huvide väljaselgitamisel kaaluda kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvisid.
14(22)
60.Ringkonnakohus käsitleb esmalt ühise hooldusõiguse lõpetamist tütarde suhtes. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse ja andis hooldusõiguse U ja KK elu- ja viibimiskoha osas emale. Kuna maakohtu määrust osas, milles maakohus ühist hooldusõigust tütarde hariduse ja tervise osas ei lõpetanud, edasi kaevatud ei ole, siis TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi selles osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. Ema põhistas avaldust kõigi laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes sellega, et vanematevaheline suhtlemine on olnud komplitseeritud isa käitumise tõttu. Ema arvates isaga kokkulepete saavutamine on olnud peaaegu võimatu ja isa käitumine on lastele halvaks eeskujuks (II kd, tl 74 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et vanemate suhted on konfliktsed ja vanemad ei soovi teineteisega suhelda, ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Ema ei ole esile toonud, et isa takistaks emal tütarde elu- ja viibimiskoha küsimustes otsuseid teha. Ema avaldusest ega kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et isa oleks kuidagi takistanud emal tütarde viibimiskoha otsustamist. Alates detsembrist 2016, s.o ajast, kui vanemad elavad eraldi, on tütred elanud koos emaga ja isa ei ole soovinud seda määrata teisiti. Kuna isa ei ole teinud takistusi emal tütarde elu- ja viibimiskoha otsustamise osas, ei ole põhjendatud selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale andmine. Õige on avaldaja 1 kaebuses märgitu, et tütarde elu- ja viibimiskoha osas puudus vanematel vaidlus ja maakohtul ei olnud alust selles osas ühist hooldusõigust lõpetada. Pelgalt ema vastumeelsus isa ja tütarde kokkusaamisele ei ole põhjuseks, miks ühine hooldusõigus tütarde elu- ja viibimiskoha määramise osas lõpetada ja hooldusõigus emale üle anda. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on äärmuslik meede, mida tuleks rakendada vaid äärmise vajaduse puhul. Selliste asjaolude olemasolu ei ole tuvastatud ja ka määruskaebuse menetlemisel ei ole neid esile toodud. Vaidlus on vanemate vahel vaid isa ja tütarde suhtlemise osas.
61.Kuna vanematel ei olnus erimeelsusi tütarde elu- ja viibimiskoha küsimustes, puudus maakohtul alus ühist hooldusõigust lõpetada. Maakohtu määrus kuulub eeltoodu tõttu tühistamisele osas, milles lõpetati tütarde elu- ja viibimiskoha määramise suhtes vanemate ühine hooldusõigus ja anti üle see emale. VV avaldus tuleb jätta rahuldamata. AA määruskaebus kuulub eeltoodud osas rahuldamisele.
62.Vanematel on vaidlus H suhtes viibimis- ja elukoha, tervise ja hariduse hooldusõiguse teostamise üle. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus lõpetas H suhtes vanemate ühise hooldusõiguse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ja andis selle üle isale.
63.Alates detsembrist 2016 elab poeg koos ema, õdede ja poolvennaga Tallinnas. Maakohus lähtus poja osas hooldusõiguse lõpetamisel sellest, et lapse tervisest tulenevalt vajab ta rahu ja isaga elades on talle tagatud rahulik elukeskkond, kuna poja kasutusse jääb omaette tuba. Isal on rohkem aega käia pojaga teraapiates ja tegeleda temaga, kuna ema aeg kulub ka nooremate laste eest hoolitsemisele. Samuti lähtus maakohus ema käitumisest, kes takistab isal lastega suhelda, manipuleerib lastega ja mõjutab neid viisil, mis kahjustab lapsi. Kuna H on eas, 15(22)
kus ta saab ise väljendada oma seisukohta, kus ta elada sooviks, siis leiab kolleegium, et ennekõike tuleb lähtuda lapse soovist. Esimesel ärakuulamisel avaldas laps kohtule, et tema jaoks on tähtsad ema ja sõbrad (I kd, tl 120). Pärast seda keeldus ta kohtunikuga rääkimast. Eestkosteasutused on vestlusest H-ga teinud järelduse, et laps sooviks suhelda isaga, kuid oma koduks peab ta ema kodu, kuhu tahab pärast isaga suhtlemist tagasi minna. Nii nähtub ringkonnakohtule esitatud Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna ja Saue Vallavalitsuse esitatud seisukohast, et H unistuste kohtumine isaga võiks toimuda kinos ja pärast filmi vaatamist läheks kumbki oma koju. Ema esitatud klassijuhataja seisukohast nähtub, et H soovib isaga kokku saada ja arvab, et Sauel oleks nädalavahetusel tore. Sellest järeldub kolleegiumi arvates, et H ei soovi isaga koos elada, kuid tal ei ole isaga kokkusaamise vastu midagi.
64.Nii eestkosteasutused kui ka lapsega tegelenud arstid ja psühholoogid on selgitanud, et H puhul on oluline rahu ja stabiilne elukorraldus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 07.05.2018 kirjast tuleneb, et oluline on see, et lapsel oleks võimalus privaatsuseks, oleks lihtne käia koolis ja võimalus tegeleda köitvate tegevustega (II kd, tl 170-171). XXX Põhikooli psühholoog JV, kes on lapsega tegelenud pikema perioodi vältel, kirjaliku selgituse kohaselt on H puhul oluline, et säiliks väljakujunenud elukorraldus. Lapsel on emaga kiindumussuhe, mille lõhkumine häirib vaimset tasakaalu ja võib tekitada psühhotrauma. Kuna tegemist on kohanemis- ja suhtlemisraskustega lapsega, siis on oluline, et säiliks väljakujunenud elukorraldus (II kd, tl 182 pöördel – 184). Eeltoodust saab järeldada, et H jaoks ei ole soovitatav tavapärase väljakujunenud elukeskkonna muutmine. Ringkonnakohus leiab, et väljakujunenud elukeskkonda koos õdede ja vennaga saab pidada olulisemaks kui seda, et isa juures oleks H-l olemas omaette tuba. Ema esitatud tõenditest nähtub, et lastel on tema juures kõik elamiseks ja eakohaseks arenguks vajalik olemas. H-l on võimalus olla omaette, eraldi õdedest ja vennast. Kuna H elab ema juures koos õdede ja poolvennaga, kellega ta saab hästi läbi, siis õdede-vendade lahutamine saab kolleegiumi arvates toimuda ainult erilistel asjaoludel või vanemate kokkuleppel, mis praeguses asjas puuduvad.
65.Maakohtu menetluses tõi isa ema elukoha osas etteheitena välja asjaolu, et ristmikul, kus asub ema elukoht, on palju liiklusõnnetusi (II kd, tl 5–6). Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist asjaoluga, mis takistab emal lapse suhtes hooldusõiguse teostamist. Samuti ei ole tegemist avariidega, mis võiksid lapsele ohtlikud olla. Ema elukoht asub lähedal XXX Põhikoolile ja lapsel on võimalik käia koolis iseseisvalt.
66.Kuna kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, juhindub kohus lapse huvidest, siis leiab kolleegium, et põhjendatud ei ole lõpetada H suhtes vanemate ühist hooldusõigust elu- ja viibimiskoha osas viisil, kus hooldusõigus eeltoodud osas antakse üle isale. Maakohtu määrus kuulub selles osas tühistamisele. Arvestades, et vanemate vahel on vaidlus H elu- ja viibimiskoha osas ja vanemad ei ole võimelised selles osas kokkuleppeid sõlmima, siis on lapse huvides, et ühine hooldusõigus selles osas tuleb lõpetada viisil, kus hooldusõigus antakse üle emale. Eeltoodu tagab, et H saab edasi elada ema, õdede ja vennaga 16(22)
harjumuspärases keskkonnas, mis tema tervislikku seisundit arvestades on oluline.
67.Vanemad vaidlesid ka selle üle, kumb vanem tagab H-le terviseteenuse parema osutamise. Kolleegium leiab, et selles osas on mõlema vanema võimalused võrdsed ja toimiku materjalidest nähtuvalt on mõlemad sellesse ka panustanud. Isal pole olnud pärast vanemate eraldi elama asumist võimalust poja tervisega tegeleda, kuid eelnevalt on ta seda teinud. Kumbki lapsevanem ei eita, et H-l on Aspergeri sündroom ja sellega seonduvalt vajab ta erilisemat hoolt kui teised lapsed. Mõlemad vanemad on ennast koolitanud, et paremini osata märgata poja vajadusi ja temaga suhelda. Kohtule esitatust saab järeldada, et vaidlus on vanemate vahel üksnes selle üle, kas laps peaks käima Tartus psühholoogi juures või on seda teenust võimalik saada lähemal, kuid samas on isa nõustunud, et lapse psühholoog asub Tartus. Ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt käib H nüüd ka Tallinnas psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul (III kd, tl 87; IV kd, tl 53). Kuna vanemad suudavad poja tervisega seonduvalt teha ühiselt otsuseid, siis ei ole nimetatud osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud ja ema avaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
68.Ema esitas avalduse ka H hariduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuid ei põhistanud oma avaldust. Toimiku materjalidest ei selgu, et isal oleks vastuväiteid sellele, et H käib XXX Põhikoolis, mille vanemad on talle kunagi koos valinud. Kuna hariduse teemadel vanematel sisulist vaidlust ega erimeelsusi ei ole, ei ole põhjendatud selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamine. Selles osas ei ole alust ema avaldust rahuldada.
69.Kuna isa avaldus H hooldusõiguse talle osaliselt üleandmiseks jääb rahuldamata, siis ei ole vajalik analüüsida ema määruskaebuse väiteid, kas hooldusõiguse määramisel isale on maakohus ületanud isa nõude piire.
70.Tühistada tuleb maakohtu määrus osas, milles maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra H üleandmiseks isale.
71.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuste väiteid puutuvalt suhtluskorra kindlaksmääramist. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult ja lg 21 järgi vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
72.Avaldaja 2 soovis nii maakohtule esitatud menetlusdokumentides kui ka määruskaebuses, et kohus määraks suhtluskorra viisil, kus vanemad lapsed otsustavad ise, millal ja kas nad isaga suhelda soovivad. Kolleegium ei pea võimalikuks sellisel moel suhtluskorda reguleerida. Seda ennekõike põhjusel, et olukorras, kus vanemate vahel puudub võimekus asju läbi rääkida, tuleb tagada lastele ja vanematele täpne teadmine, millal ja kuidas toimub suhtlemine. Eeltoodu tõttu on põhjendatud määrata suhtluskord kohtu poolt. Kohus võib PKS § 143 lg 5 järgi diskretsiooni korras määrata suhtluskorra viisil, mida ta peab laste huvidele vastavaks, kuid seda tuleb eelnevalt menetlusosalistega arutada. Oma järeldusi peab kohus põhjendama. 17(22)
73.Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse hooldusõiguse osalise lõpetamise ja vanemate vahel jaotamise osas ning ringkonnakohtu määruse tulemusena jäävad lapsed elama ema juurde, siis tuleb ringkonnakohtul määrata maakohtust erinev suhtluskord. Õige on avaldaja 2 määruskaebuse väide, et suhtluskord on maakohtu poolt määratud viisil, mis on ebatäpne ja mida on raske järgida. Ringkonnakohtul on võimalik suhtluskord määrata täpsemalt. Arvestades vanemate konfliktseid suhteid ja võimetust teha laste huvides koostööd ja piisavalt suhelda, tuleb suhtluskord määrata täpselt, et seda oleks võimalik vanematel ilma täiendavate kokkulepeteta täita.
74.Suhtluskorra määramisel lähtub ringkonnakohus isa tehtud ettepanekutest, millega oli emal võimalus maakohtu menetluses tutvuda. Ringkonnakohus määrab, et vanemad lapsed on isaga üle nädala terve nädalavahetuse, talvisest koolivaheajast pool ja teise kevadise koolivaheaja. Samuti tuleb võimaldada isal veeta lastega nii riiklikke kui perekondlikke tähtpäevi ja puhkust. Kuna ema on sisuliselt välistanud laste suhtlemise isaga ja pole esitanud oma konkreetset nägemust suhtluskorrast, siis ema ettepanekuid arvestada ei saa. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapsed eestkosteasutustele ja teistele isikutele avaldanud, et nad on nõus isaga suhtlema, kuid ema on seda sisuliselt eitanud ja töötanud vastu laste suhtlemisele isaga.
75.Puudutatud isik 3 oli väga väike, kui ema ja isa kooselu lõppes ja pärast seda on tal kokkupuude isaga olnud vähene, mistõttu on tema suhtes põhjendatud ema taotlus kohtumiste järk-järgult määramiseks. Ringkonnakohus määrab puudutatud isiku 3 suhtluskorra isaga erinevalt vanemate laste suhtluskorrast. Esialgsed kohtumised peaksid toimuma koos vanema õe ja vennaga, kuna K eeldatavasti ei mäletagi oma isa enam ning vanem õde ja vend ning nende läbisaamine isaga aitavad kohanemisele kaasa. Kui K on isaga harjunud ning isa ja K vahel on usalduslikum suhe tekkinud, tuleb kohtumise perioode pikendada. Lõppeesmärk on, et kõik kolm last saaksid korraga isa juures viibida ja soovi korral ka iseseisvalt eraldi isaga kohtuda. Kuna lapsed harjuvad uute olukordadega kiirelt ja K puhul ei ole välja toodud, et tal oleks mingeid erivajadusi (peale logopeediliste, mis ei takista isaga suhtlemist), on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kuus 2-tunnist kohtumist ja pärast seda terve päeva koosveetmine. Kuna K veedab päeva koos isa ning õe ja vennaga ning isal võivad olla plaanid lastega kuskile minna, ei ole põhjendatud määrata K üleandmise kohaks tema kodu. Seega võib K üleandmine vanemate kokkuleppel toimuda ka mujal kui kodus ning seetõttu kohus ei määra K üleandmise kohta kindlaks. Aasta möödumisel, kui K on valmis eeldatavalt veetma isa ning õe ja vennaga terve nädalavahetuse isa juures, kehtib ka K osas sama suhtluskord, mis teiste laste osas. Kuna K suhtleb isaga koos vanema õe ja vennaga ja arvestades ka seda, et eestkosteasutuste poolt korraldatud kohtumistel laps isa ei võõrastanud, siis ei ole tema osas põhjendatud määrata suhtlust viisil, kus juures viibib kõrvaline isik.
76.Ema heidab maakohtule ette, et maakohus ei analüüsinud isa käitumist ega seda, miks lapsed isaga kohtuda ei taha. TsMS § 143 lg 3 järgi lapse huvides võib 18(22)
kohus piirata suhtlusõigust või lõpetada suhtlusõiguse teostamine. Selliseid asjaolusid, mis võiksid anda alust keelduda isa avalduse suhtluskorra määramiseks rahuldamisest, kohus tuvastanud ei ole. Ema väited isa kahjuliku mõju kohta on paljasõnalised ja emotsionaalsed ning neist ei saa järeldada, et isa kahjustaks lapsi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluse jooksul kohtu ette toodud asjaoludest on võimalik pigem järeldada seda, et ema suhtumise tõttu on lastel raskendatud isaga suhtlemine ja ema on lapsi mõjutanud. Ema suhtumine isasse mõjutab ka laste suhtumist. Lapsed võtavad oma hoiakud ja suhtumise üle sellelt vanemalt, kellega nad rohkem koos on, praegusel juhul emalt. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ema tegevus viinud selleni, et lapsed, eriti U, on keeldunud isaga suhtlemast. Isa käitumisele lastega seoses ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik midagi ette heita. Käesoleva menetluse ajal on isa saanud lastega suhelda minimaalselt ja pärast maakohtu määruse tegemist on tal see võimalus sisuliselt puudunud. 14.11.2018 dokumendis heidab ema isale ette, et isa ei käi piisavalt tihti laste e-koolis ega tutvu digilooga ning ei osale lastevanemate koosolekul. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodud asjaolust teha järeldust, et isa lastest ei hooliks. Ka avaldaja 2 muudes dokumentides isale tehtud etteheited ei näita isa hoolimatust laste suhtes, vaid pigem ema ja isa erinevat arusaama lastest hoolimisest.
77.Ringkonnakohus selgitab, et mõlemad vanemad peavad tegema koostööd selleks, et lapsed saaksid lahuselava vanemaga suhelda. Juhul, kui ema takistab isa suhtlemist lastega, on isa avalduse alusel võimalik TsMS § 563 lg 1 järgi kohtul läbi viia lepitusmenetlus ja selle tulemusteta jäämisel rakendada ema suhtes sunnivahendeid või muuta vanema õigusi lapse suhtes.
78.Ebaõige on see, et avaldaja 1 ei ole võimeline H haigusest tulenevalt temaga suhtlema. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis seda kinnitaks. Õige ei ole avaldaja 2 määruskaebuse väide, et maakohus ei arvestanud laste õigust keelduda lahus elava vanemaga suhtlemisest, vaid lähtus isa õigusest lastega suhelda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on lastekaitsespetsialistid, laste esindaja ja lastega tegelenud psühholoogid kinnitanud, et lapsed tahavad isaga suhelda (I kd, tl 36; I kd, tl 65 pöördel; II kd, tl 55 pöördel; II kd, tl 105). Ka maakohtus 29.08.2017 ärakuulamisel avaldas H, et ta soovib isaga kohtuda. U avaldas, et ta soovib isaga kohtuda, kuid ei soovi isa juurde ööseks jääda. Seega ei ole maakohus arvestanud vaid isa õigusega lastega suhelda, vaid ka laste sooviga isaga suhelda.
79.Õige on avaldaja 2 määruskaebuses esitatud väide selles osas, et maakohus ei arutanud pooltega võimalikku suhtluskorda, kui isale määratakse puudutatud isiku 1 elu- ja viibimiskoha osas hooldusõigus. Kuna ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ja elukoha määramise osas jääb hooldusõigus emale, ei ole see etteheide enam asjakohane. Suhtluskorra muutmisega kaob ka avaldaja 2 määruskaebuses märgitud vastuolu suhtluskorras.
80.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja 2 väitega, et maakohus ei analüüsinud H kiindumussuhet ema ja õdedega. On iseenesest mõistetav, et lastel on lähedasem suhe nende inimestega, kellega nad koos elavad. Kuid see ei anna põhjust keelata 19(22)
lahuselava vanema ja laste suhtlust. Mida vähem lahuselav vanem saab lastega suhelda, seda väiksem on tõenäosus lähedase suhte arenguks. Lähedussuhte katkemine vanemaga ei ole lapse huvides.
81.Ringkonnakohus möönab, et maakohus rikkus menetlusnormi, kui jättis PõhjaTallinna Valitsuse seisukoha avaldajale 2 nähtavaks tegemata. Ringkonnakohtu arvates ei ole see aga oluline menetlusõiguse normi rikkumine TsMS § 697 mõttes, mis tooks kaasa ebaõige kohtulahendi ja annaks alust maakohtu määrust tühistada. Määruskaebuse menetlemisel on avaldaja 2 saanud nimetatud dokumendiga tutvuda ja arvamust avaldada.
82.Avaldaja 2 väitis määruskaebuses, et maakohus tugines määrust tehes paljudele asjaoludele, mida menetluses ei arutatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väide on eksitav. Maakohus on andnud menetlusosalistele võimaluse oma seisukohti esitada ja arutanud menetlusosaliste seisukohti piisavas mahus istungitel, mistõttu ei saanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolud olla avaldajale 2 üllatuseks.
83.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga 2, et maakohus soovis laste ema karistada, mitte laste vajadusi välja selgitada ja neid kaitsta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on erinevad ametkonnad püüdnud korduvalt vanematevahelist suhtlust ja koostööd parandada. Nii Keila Vallavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitse teenistuse lastekaitse spetsialist kui ka Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakond on korduvalt püüdnud perelepitust läbi viia, kuid tulutult. Tallinna Perekeskuses korraldatud perelepitus ei lõppenud oodatud viisil, programm „Dialoog laste nimel“ jäi ära, kuna laste ema tuli kokkusaamisele ilma lasteta, kuigi oleks pidanud lapsed kaasa võtma. Seega on maakohtu menetluse jooksul avaldajatele antud rohkelt võimalusi omavahelist suhtlust ja koostööd parandada. Ringkonnakohtu menetluses esitas ema dokumendi (IV kd, tl 53), et ema ja isa on jätkuvalt käinud perelepituses, kuid siiski ei suuda nad isa ja laste suhtlemise küsimustes üksmeelt saavutada ja seda nähtuvalt tõenditest ennekõike ema vastuseisu tõttu.
84.Vastuseks avaldaja 2 määruskaebuses esitatud seisukohtadele seoses perevägivalla ohvriks olemisega märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguses asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lapsed või ema oleks perevägivalla ohvrid, mis võiks olla aluseks suhtlemise piiramisel. Avaldaja 2 sellekohased väited on pigem eksitavad ja omakasupüüdlikud. Konkreetseid asjaolusid, mis viitaks perevägivallale, tuvastatud ei ole võimalik.
85.See, et maakohus ei kaasanud H ärakuulamisel erispetsialiste, kes oleksid andnud suuniseid ja juhiseid autismispektrihäirega lapsega suhtlemiseks, ei mõjutanud ringkonnakohtu hinnangul maakohtu järeldusi. Laste ärakuulamine oli vaid üks menetlustoiming ja ärakuulamise protokoll vaid üks tõend teiste seas, mida kohus arvestab koosmõjus teiste tõenditega. Erinevatest kohtule esitatud seisukohtadest, sh lastekaitse töötajate arvamustest, selgub, et H soovib isaga suhelda ja kokku saada ja seda soovi on ta avaldanud ise. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide arvamusest tuleneb, et H on võimeline ise otsustama, kumma
20(22)
vanema juures ta soovib elada (II kd, tl 170-171), millest järeldub, et ta oskab ja on võimeline otsustama ka suhtlemise osas.
86.Määruskaebuses esitas avaldaja 2 taotlused kohustamaks AA geneetilist materjali andma, AA-le ja VV-le kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise ekspertiisi läbiviimiseks ning psühholoogi MS ja spetsialisti IM ärakuulamiseks. 27.03.2019 esitas avaldaja 2 taotluse enda vande all ülekuulamiseks.
87.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja 2 taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist ei ole asjakohaste ega vajalike tõenditega (TsMS § 238 lg 1). Avaldaja 1 geneetilised andmed ei ole asja lahendamise seisukohast olulised. MS ei saa anda ütlusi tsiviilasja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude osas. Kuna isa on lastega saanud suhelda minimaalselt, ei saa MS anda ütlusi selle kohta, kuidas mõjutab isaga suhtlemine lapsi. IM ei ole H-ga isiklikult kokku puutunud ning saaks anda ütlusi vaid üldiselt pervasiivsete arenguhäirete valdkonna kohta. Asja lahendamiseks ei ole oluline üldine informatsioon Aspergeri sündroomi kohta, vaid konkreetselt H puudutavad asjaolud. Kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi läbiviimiseks puudub vajadus, kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kummagi vanema vaimses tervises määral, mis võiks mõjutada nende võimekust teostada laste suhtes hooldusõigust. Avaldaja 2 taotlus enda vande all ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldama. TsMS § 268 alusel võib kohus kohustatud poole vande all üle kuulata, kui teine pool sellega nõustub. Avaldaja 1 esitas taotlusele vastuväite.
88.Ringkonnakohtus esitasid nii avaldaja 1 kui ka avaldaja 2 hulgaliselt uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid tsiviilasja juurde, välja arvatud tõendid, mis on esitatud topelt. Menetlusosalised on saanud tõendite kohta avaldada oma seisukohad. Ringkonnakohus ei võta vastu järgmisi varem toimikus olevaid tõendeid: - Avaldaja 2 poolt 14.11.2018 esitatud 28.12.2016 avaldajale 2 saadetud e-kiri; - Avaldaja 2 poolt 14.11.2018 esitatud 12.05.2017 avaldaja 1 ja avaldaja 2 vaheline kirjavahetus; - avaldaja 1 poolt 11.03.2019 esitatud statsionaarne epikriis; - avaldaja 2 poolt 15.03.2019 esitatud seminaril „Kuidas aidata ennast ja last?“ osalemise tunnistus; - avaldaja 2 poolt 27.03.2019 esitatud ambulatoorne epikriis.
89.Õige on avaldaja 2 määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohus, määrates suhtluskorra osas määruse koheselt täidetavaks ja jättes esialgse õiguskaitse abinõud samal ajal tühistamata, tekitanud olukorra, kus menetlusosalistel tuleb täita kahte lahendit. TsMS § 550 lg 3 järgi perekonnasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisti. Seadusest ei tulene, et määrus suhtluskorra kindlaksmääramise kohta kuulub kohesele täitmisele. Kuna maakohtu esialgse õiguskaitse korras 15.11.2017 määrusega kindlaksmääratud suhtluskord kehtib, siis peavad kuni suhtluskorra osas lõpliku määruse jõustumiseni täitma vanemad seda. Ringkonnakohus maakohtu 15.11.2017 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda ei tühista ja märgib seda TsMS § 442 lg 5 ja § 477 lg 1 järgi käesoleva määruse resolutsioonis. 21(22)
Menetluskulud
90.Maakohus on õigesti jätnud TsMS § 172 lg 3 järgi menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Seega tuleb jätta rahuldamata avaldaja 1 määruskaebus osas, milles ta palus jätta maakohtu menetluskulud avaldaja 2 kanda.
91.TsMS § 172 lg 3 järgi jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.
92.Puudutatud isikutele 1–3 on antud Harju Maakohtu 18.08.2017 määrusega riigi õigusabi ilma õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta.
93.Puudutatud isikute riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biini taotluse kohaselt tegi ta määruskaebuse menetlemisel toiminguid 3,5 tundi – avaldaja 1 määruskaebusega tutvumine 0,5 tundi, avaldaja 2 määruskaebusega tutvumine 0,5 tundi, seisukohtade koostamine määruskaebuste osas 1 tund, Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse seisukohaga tutvumine 0,5 tundi, avaldajate seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi ja avaldaja 2 menetlusdokumendiga tutvumine 0,5 tundi. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10 on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 175 eurot, millele lisandub käibemaks 35 eurot.
94.Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud puudutatud isikute esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. RÕS § 23 lg 1 alusel määrab kohus puudutatud isikute esindaja tasu suuruseks 210 eurot (koos käibemaksuga).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.