lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1467/19

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 20.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-1467/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-25-17426/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval17.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-19-1467

Määruse tegemise aeg ja koht

20.mai 2019, Pärnu

Tsiviilasi

G. A. hagi J. M. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: G. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx-x, xxxxx), seaduslik esindaja: E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx-x, xxxxx, e-post xxx) Kostja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja seadusliku esindaja E. A.’i ja kostja J. M.’i poolt sõlmitud järgmine kompromiss:
1.1.J. M. ja G. A.’i seaduslik esindaja E. A. on kokku leppinud, et tühistavad alates 01.05.2019 nende vahel 27.07.2018 sõlmitud notariaalse kokkuleppe G. A.’ile elatise tasumiseks 100 eurot kuus ja sõlmivad elatise maksmise osas uue kokkuleppe.
1.2.Alates 01.05.2019 kuni lapse xx xx xxxx täisealiseks saamiseni maksab J. M. G. A.’i ülalpidamiseks elatist 175,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 65% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalsest elatisest (s.o poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.3.J. M. maksab elatise iga kuu 15.kuupäevaks G. A.’i arvelduskontole nr EExxx.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-1467.
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohtu menetluses on G. A. hagi J. M. vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise maksmiseks 100 eurot kuus, mis ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. 12.11.2018 Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati lapsel

Tsiviilasi nr 2-19-1467 keskmine puue, millega kaasnevad lisakulud protseduuride ja transpordi näol. Hageja soovib elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole võimeline kokkulepitust suuremas ulatuses elatist tasuma. 2016.a suvel tuvastati kostjal püsiv töövõimetus ja sügav puue. Kostja puude raskusastme tuvastamise aluseks oli kompenseeritud nägemise funktsioonihäire, tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, seega töö leidmine ja töö tegemine on J. M.ile suurte piirangutega. J. M.i ülalpidamisel on veel üks laps, kes elab alates 2018.a juunist kostja juures ja on täielikult tema ülalpidamisel, lapse eraldi elav ema on töötu. Kostja palub elatise suuruse määramisel arvestada vanemate vahel notariaalse kokkuleppe olemasolu ja selle korrektset täitmist kostja poolt, samuti hagejale makstavaid riiklikke toetusi.

2.Kostja esitatud kompromissettepanekuga tühistada notariaalne kokkulepe ja leppida kokku elatise summaks 150 eurot kuus hageja ei nõustunud. Seejärel edastas kohus pooltele omalt poolt kompromissi projekti, milles elatise summa määratakse kindlas protsendina seaduses sätestatud miinimumelatisest. Hageja ja kostja ühist kompromissi teksti ei allkirjastanud, kuid mõlemad avaldasid kohtule, et on kohtu pakutud kompromissiga nõus. Hageja juhtis tähelepanu, et kohtu kompromissi projektis on ekslikult hageja seaduslikuks esindajaks märgitud kostja lepingulise esindaja nimi. Kuivõrd hageja esmane seisukoht kohtu saadetud kompromissettepaneku kohta ei olnud üheselt mõistetav, küsis kohus hageja esindajalt selgesõnalist nõustumist konkreetse, parandatud kompromissi teksti kohta. 17.05.2019 hageja esindaja telefoni teel kinnitas, et on kohtu saadetud kokkuleppe variandiga nõus ning et kostja on 2019.a maikuu eest juba tasunud elatist selles kompromissis kokkulepitud summas. Hageja esindaja saatis kohtule ka e-kirjaga kinnituse konkreetse tekstiga kokkuleppega nõustumise kohta.
3.Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus on pooltele selgitanud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt kompromissi täitmiseks tasutud summasid. kompromissi kinnitamine pärast 01.05.2019 ei anna hagejale õigust määruse alusel veel kord nõuda kostjalt maikuu elatisesummat.
4.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Eeltoodu alusel kohus jätab kulud poolte endi kanda. Kuna teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei ole, ei ole vajadust ka menetluskulude suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja