Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-4335
Tsiviilasi
I O hagi S O vastu abielu lahutuse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja esindajad
15.05.2019 Hageja: I O (ik XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sprengk (e-post: XXX) Kostja: S O (ik XXX; elukoht: XXX)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-19-6276
I O esitas hagi S O vastu abielu lahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 16.07.2010. Poolte abielusuhted lõppesid oktoobris 2018. Ha-geja leiab, et poolte leppimine ei ole enam võimalik ning ei soovi abielusuhet jätkata. Abielusuhted on seega lõppenud taastamise perspektiivita ja pöördumatult. Kostja keeldus abielu kohtuvälisest lahutamisest ning seetõttu oli hageja sunnitud abielu lahutamiseks hagiga kohtu poole. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamisnõude juurde ja kostja oli sellega nõus. Hageja palub jätta peale lahutust endale perekonnanimeks O.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis istungil hageja esitatud nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses apellatsioonkaebuse loobumisega. Kohtuistungil osapooled apellatsioonkaebuse esitamisest ei loobunud.
2-19-6276 TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus jätab hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks, kuna mõlemad osapooled ei ole kaebuse esitamise õigusest loobunud.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.