Rapla valla avaldus JJ-lt alaealise lapse hooldusõiguse äravõtmiseks ja LL-le eestkostja määramiseks Pärnu Maakohtu 17.04.2018 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JJ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
nende Avaldaja: Rapla vald (Rapla Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000312), esindaja Kaire Sädemets Puudutatud isik I: LL (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Puudutatud isik II: JJ (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Marko Woronowicz Puudutatud isik III: EE (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: ÕÕ (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Marko Woronowicz Eestkosteasutus: Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 17.04.2018 määrus.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud tasu LL-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Alaealisele eestkostja määramise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse alaealine, kellele eestkostja määramist menetleti, tema otseliinis sugulane või lähedane isik, kellega tal on piisav emotsionaalne side, eestkostjaks määratu ning alaealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Raikküla vald (liitunud Rapla vallaga) esitas 31.10.2017 Pärnu Maakohtule avalduse JJ-lt (puudutatud isik II, lapse isa) vanema ainuhooldusõiguse äravõtmiseks LL (puudutatud isik I, laps) suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks. Avaldaja palus määrata eestkostjaks EE.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 27.12.2017 määrusega avalduse ja võttis puudutatud isikult II täielikult ära lapse isiku- ja varahoolduse ning lapse esindusõiguse ning määras lapse eestkostjaks lapse emapoolse vanaema EE (puudutatud isik III).
3.JJ ja lapse isapoolne vanaema ÕÕ (puudutatud isik IV) esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada. Maakohus keeldus 14.03.2018 määrusega JJ määruskaebuse menetlusse võtmisest. ÕÕ märkis määruskaebuses, et soovib ise oma lapselapsele eestkostjaks olla, kuid talle ei ole antud võimalust esitada asjas tõendeid ja vastuväiteid. Maakohus rahuldas ÕÕ määruskaebuse ja tühistas 20.03.2018 määrusega 27.12.2017 määruse.
4.Raikküla valla avalduse kohaselt sündis LL XX.XX.XXXX puudutatud isiku II ja SS (lapse ema) lapsena. Pärnu Maakohtu 02.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-8928 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ning lapse ainuhooldajaks määrati puudutatud isik II. Last hakkas kasvatama lapse isapoole vanaema ÕÕ. Kolme-toalises korteris elasid lisaks lapsele, tema isale ja puudutatud isikule IV veel viimase elukaaslane ja puudutatud isiku IV alaealine poeg J. Sotsiaalnõunik jälgis perekonna toimetulekut ning leidis, et perekonnal puudusid sotsiaalsed oskused ning probleeme oli rahaliste vahendite kasutamisega. Lapse kasvades selgitati puudutatud isikule IV vajadust toetada ja arendada last, kuid sellest hoolimata ei olnud lapsele tagatud tema eakohane hooldus. Alates 2014. aasta kevadest elab lapse isa Tapa linnas. Laps jäi puudutatud isiku IV kasvatada.
5.Puudutatud isik IV kolis koos AA ning LL-ga 2015. aastal Tapale. Tapa Vallavalitsuselt tuli mitmeid teateid puudustest laste hoolduse ja kasvatamise kohta. Puudutatud isik IV kolis veebruaris 2016 koos AA-ga tagasi Raikküla valda. Selleks hetkeks elas LL isa juures. JJ elas Tapal uue elukaaslase pere juures. Hiljem toodi LL tagasi ÕÕ juurde. ÕÕ nõustati
ja anti juhised pere toimetuleku ja heaolu tagamiseks, kuid korduvad juhised ja nõustamised sotsiaalnõuniku poolt loodetud tulemust ei andnud.
6.06.03.2017 andis Raikküla Vallavalitsus korralduse, milles tegi ettekirjutuse abivajavate laste kaitseks, et tagada laste eakohane ja normaalne hooldus ning kasvukeskkond. Perekond on kaheksast ettekirjutusest täitnud kaks. LL käib igapäevaselt lasteaias ning tehtud on mõlema lapse tervisekontroll. Tervisekontrollis selgus, et laste hambad ei ole korras. Perele pakuti koostöös sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksusega kombineeritud toetuste süsteemi: 10 tundi perenõustamist; 10 tundi võlanõustamist ja 20 tundi tugiisikuteenust. Nõustamised oodatud tulemust ei andnud. Peamisteks põhjusteks toodi välja puudutatud isiku IV puudulikud oskused mõista probleemi olemust ning tema lähisugulaste liigset sekkumist tema asjadesse. Võlanõustaja tagasisidest nähtub, et puudutatud isik IV ei oma ülevaadet oma võlgadest ning ilmselt ei ole võimeline neid kunagi tagasi maksma.
7.Puudutatud isiku IV sotsiaalsed oskused on nõrgad, tagamaks laste eakohast hooldust ning esindatust. Tema nõrgad eneseväljendamise oskused takistavad laste arendamist. Ta ei ole võimeline ise asju kokku leppima ja ametiasutustega asju ajama. Ta ei suuda tagada AA koolikohustuse täitmist. AA suitsetab ja tarbib alkoholi.
8.Perekonna majanduslik toimetulek on madal normaalsete sissetulekute puudumise tõttu. Lapsele vajaminevad riided ning mänguasjad on enamjaolt ostnud EE. Lisaks toob EE kaasa toiduaineid ja olmevahendeid.
9.Puudutatud isik II reaalset last ise ei kasvata ning ei tunne huvi lapse vastu. Last käib vaatamas harva. Puudutatud isiku IV sõnul on lapse isal alkoholiprobleemid. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest lähtuvalt puuduvad isal viimase viie kuu jooksul sissetulekud. Isa ei suuda tagada lapse hooldust ning esindatust ja sellest tulenevalt ei ole mõistlik temal jätkata lapse ainuhooldusõigust. Puudutatud isiku IV sotsiaalsed oskused ning tema majanduslik olukord takistavad lapse igakülgset arengut. Lapse isa suhtes ainuhooldusõiguse lõpetamisel on lapse emapoolne vanaema valmis vastu võtma lapse eestkoste ning tagama lapse hoolduse ja võimetekohase arengu. EE elab Tallinnas kolmetoalises korteris. EE käib lasteaias tööl ja perekonnal on tagatud igakuine sissetulek. Puudutatud isikute seisukohad
10.Puudutatud isik II avaldas, et ta on nõus, et hooldusõigus võetakse temalt täielikult ära ning lapse eestkostjaks oleks tema ema. Last kasvatab praegu tema ema. Laps käis XXX lasteaias, kui laps isa juures elas. Isa hoolitses lapse eest ja tema elukaaslase vanemad aitasid ka last kasvatada. Laps oli rahul ja talle meeldis isa juures. Laps tahtis minna vanaema juurde. Puudutatud isik II andis esialgu oma emale loa, et ta võib lapse enda juurde viia nädalaks, aga last tagasi ei toodud. Puudutatud isik II nõustus ema otsusega, et laps on tema juures. Laps ise tahtis vanaema juures olla ja vägisi teda ära tuua ei saanud. Puudutatud isik II käib last vaatamas mitu korda kuus. Kui ta käib lapsel külas, siis annab oma emale raha 50-100 eurot lapse ülalpidamiseks. Puudutatud isik III ei või olla lapse eestkostja.
11.Alaealisele määratud esindaja toetas esitatud avaldust. Lapse huvidega on kooskõlas lapse isalt hooldusõiguse äravõtmine ja puudutatud isiku III määramine eestkostjaks. Esindaja kohtus lapsega ja külastas lapse kodu. Lapse isa ei ole pika aja vältel sisuliselt lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Isa ei ole korraldanud lapse eest hoolitsemist rahuldaval viisil enda ema vahendusel. Tulenevalt Raikküla valla poolt avaldatust on kahtlus, et puudutatud
isik IV ei suuda mõista lapse eest kohase hoolitsemise olulisust või ei suuda ta mõista kohase hoolitsuse tähendust. Perekonna eluase oli räpane ning ÕÕ suhtumine probleemidesse pealiskaudne. EE arusaamine lapse eest hoolitsemisse erineb tunduvalt ÕÕ omast. EE on lapse eestkostjaks asumiseks nõusoleku avaldamisel teinud läbimõeldud otsuse, mis tähendab seda, et EE on juba läbi mõelnud selle, kuidas laps tema juures elama asuks, kus laps saaks minna lasteaeda ning vajadusel on EE valmis lapse heaolu tagamiseks kaasama psühholoogi, kes aitaks last elukoha muutusega toime tulla, kui see peaks vajalik olema.
12.Kohtu poolt 10.04.2018 ärakuulamisel selgitas laps, et talle meeldib Kabalas elada. Ta käib lasteaias. Siin on tema sõbrad. Lasteaias meeldib talle käia. Seal on head kasvatajad. Lasteaias on toredad mänguasjad. Isa käib vahel külas. Vanaemaga saab hästi läbi.
13.Puudutatud isik III andis nõusoleku, et teda määratakse lapse eestkostjaks. Puudutatud isik III on lapsel korduvalt külas käinud ja viinud lapsele riideid, mänguasju, värvimisraamatuid ja meisterdamiskomplekte. Lapse tema juurde elama asumisel on võimalik kaasata psühholoog kohanemise hõlbustamiseks, kui see on vajalik. Teised lapsed toetavad ka teda. Puudutatud isik III suudab oma elukogemuse ja haridusega lapse viia sellisesse elustaadiumi, et ta saaks kunagi ise hakkama. Puudutatud isik III töötab lasteaias õpetajana ja tema töötasu on 1050 eurot. Tema juures elavad ka 20-aastane tütar, 16-aastane poeg ja 2-aastane tütar. Neil on kõigi mugavustega 3-taoline korter, laps mahub sinna ära. Sotsiaaltöötaja on käinud nende juures ja olukorda näinud. Täisealine tütar õpib ja töötab. Lapse ema S elab Londonis, tal sündis seal tütar. Lapse ema on kursis, mis LL-ga toimub.
14.Puudutatud isik IV vaidles avaldusele vastu. Lapse isalt ei või hooldusõigust ära võtta. Ta saab hakkama, kui ta tahab. Sotsiaaltöötaja peaks aitama ja seletama, aga tema ainult solvab. Puudutatud isik IV käib tööl ja saab töötasu 500 eurot netos. Ka tema elukaaslane käib tööl ja tema palk on sama suur ja tema saab ka invaliidsustoetust. J on nende noorim poeg. Ta käib XXX koolis. Koolis läheb hästi, alkoholi ta ei tarvita ega suitseta. LL-l on puudutatud isiku IV juures kõik olemas. Puudutatud isik IV viib last lasteaeda ja toob sealt. Laps on puhas ja toidetud. Suhted lapsega on väga head. Lapse isa käib lapsel külas. Lapse teine vanaema ei ole last enda juurde tahtnud. Lapsel on puudutatud isiku IV juures parem elada, kui linnas.
15.Tapa vald toetas avaldust. JJ-l puudub lapsega vanema-lapse suhe. JJ ei tule iseseisvalt toime lapse kasvatamise ja hooldamisega. Tal on puudulikud vanemlikud ja sotsiaalsed oskused ning iseseisev toimetulek. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
16.Pärnu Maakohus rahuldas 17.04.2018 määrusega avalduse. Maakohus võttis lapse isalt täielikult ära isikuhoolduse, varahoolduse ja esindusõiguse lapse suhtes ning seadis lapse üle eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni. Kohus määras lapse eestkostjaks puudutatud isiku III. Eestkostjale kuulub lapse isiku- ja varahooldusõigus. Laps ei või eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. Puudutatud isikul III on kohustus esitada iga-aasta 17. aprilliks kuni lapse täisealiseks saamiseni kohtule kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja muude eestkostja ülesannete täitmise ja kulutuste kohta. Riigi õigusabi kulud jättis kohus riigi kanda, muud kulud menetlusosaliste endi kanda.
17.Perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse
hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt PKS § 135 lg 2 võib hooldusõiguse kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
18.Maakohtus luges rahvastikuregistri väljavõttega tõendatuks, et laps on sündinud XX.XX.XXXX ning tema ema on SS ja isa on puudutatud isik II. Pärnu Maakohtu 19.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-8928 lõpetati lapse vanemate ühine hooldusõigus ja lapse ainuhooldus anti üle isale.
19.Kohus leidis, et avaldusele lisatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega, avaldaja esindaja seletusega ja Tapa valla esindaja seletusega on tuvastamist leidnud, et isa ei ole võimeline tagama lapsele turvalist elu ja kasvukeskkonda, sellega on ohustatud lapse vaimne ja hingeline heaolu. Lapse isale ja vanaemale pakutud teenused ja toetused, sh ettekirjutuse tegemine, perenõustamine, võlanõustamine ja tugiisiku teenus, ei ole oodatud tulemust andnud ega osutunud piisavaks, et ära hoida lapse hooletusse jätmine. Lapse huvide kaitset perekonnas ei ole võimalik tagada teiste vanema ja laste suhtes tarvitusele võetavate toetavate abinõudega. Isa oma tütre elukäigust ei hooli, ta ei ole oma last kasvatanud, hooldanud ega ülal pidanud. Isal puudub oma lapsega hingeline side ja kontakt ning ta ei ole suuteline vanemana täitma lapse suhtes oma kohustusi. Kõik rakendatud abinõud ei ole tulemusi andnud. Isa ei vaielnud kohtuistungil temalt hooldusõiguse äravõtmisele vastu. Tapa valla esindaja selgituste kohaselt puudub lapse isal elukoht, töökoht, ta tarvitab alkoholi, mille tõttu on ta töölt vallandatud. Töötukassa korraldusi ta ei täida. Puudutatud isik II vaidles nimetatud asjaoludele vastu, kuid nende kummutamiseks ei esitanud kohtule ühtegi tõendit. Isa võttis omaks, et reaalselt ta last ei kasvata ega hoolda. Seega on põhjendatud täielikult isikuhoolduse, varahoolduse ja esindusõiguse isalt äravõtmine lapse suhtes. See toimub lapse huvides ja tema heaolu silmas pidades.
20.PKS § 171 lg 1 sätestab, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Kuna laps on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, tuleb tema isikuhoolduse ja varahooldusõiguse teostamiseks seada eestkoste. PKS § 174 lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapse eestkostjaks soovisid hakata nii puudutatud isik III kui puudutatud isik IV.
21.Tapa valla esindaja seletusega leidis tõendamist, et kui puudutatud isik IV elas Tapal, ei tulnud ta laste kasvatamise ega hooldamisega toime. Alaealisel AA-l oli vaba voli tarvitada õlut ja teha suitsu. J ei täitnud koolikohustust. Puudutatud isik IV ei valmistanud lastele tervislikku toitu. Lapsed toitusid krõpsudest ja kommidest. Puudutatud isiku III pere tuleb hästi toime. Puudutatud isik III on lasteaias õpetaja ja tal on vastavad teadmised ja oskused, kuidas last kasvatada. Laps ei ole puudutatud isiku IV juures eakohaselt arenenud. Alles lasteaias on laps arenema hakanud.
22.Rapla valla esindaja seletusega leidis tõendamist, et pere on pikalt olnud sotsiaaltöötajate valve all. Tehtud on palju ettekirjutusi. Laps pandi lõpuks lasteaeda ja alles lasteaias hakkas ta arenema. Laps kasvab praegu peres, kus teda ei osata õpetada ega kasvatada. Puudutatud
isikul IV puudub haiguskriitika nii enda kui ka lapse suhtes. Puudutatud isiku III kasuks räägib tema haridus ja töökoht. Ta on lasteaias õpetaja, ta oskaks last õpetada ja arendada.
23.Laps soovib elada Kabalas koos vanaemaga. Kohus leidis, et see on ka arusaadav, sest lapsele ei ole varem võimalust antud, et ta saaks oma emapoolsete sugulastega läbi käia.
24.Tunnistajad GG, VV ja ÜÜ leidsid, et puudutatud isik IV saab lapse kasvatamise ja hooldamisega hästi hakkama. Kohus nõustus valdade esindajate arvamusega, et tunnistajad ei ole näinud teistsugust peremudelit ega kasvukeskkonda ja avaldasid seepärast sellist arvamust.
25.Kohus leidis, et kuna puudutatud isik IV on kõigi ametnike vastu vaenulikult meelestatud, esinevaid probleeme ei tunnista, ei ole praeguse ajani suutnud tagada tingimusi lapse turvaliseks eluks ja normaalseks arenguks, siis ta ei ole võimeline eestkostja kohustusi täitma. Puudutatud isik IV ei ole lapse eestkostjaks sobiv isik. Arvestades lapse tulevikku ja tema parimaid huve, siis on põhjendatud määrata tema eestkostjaks puudutatud isik III, kes on võimeline tagama lapse turvaliseks eluks ja normaalseks arenguks kõik tingimused. Puudutatud isik III, arvestades tema isikuomadusi, sobib lapse eestkostjaks. Puudutatud isiku II määruskaebus
26.Puudutatud isik II esitas 07.05.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta lapse isalt lapse suhtes hooldusõigus ära võtmata või alternatiivselt anda lapse isiku- ja varahooldus ning lapse esindusõigus üle tema teisele vanaemale, puudutatud isikule IV.
27.Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus asjas tähtsust omavad tõendid tähelepanuta. Last on sünnist saadik kasvatanud tema teine vanaema (puudutatud isik IV). Puudutatud isik IV käib samuti tööl XXX ning on seni oma lapselapse kasvatamisega toime tulnud. Vastused määruskaebusele
28.Puudutatud isik III vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
29.Lapsele määratud esindaja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
30.Tapa vald ja Rapla vald palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
31.Puudutatud isik IV toetas määruskaebust. Edasine menetluse käik
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
34.PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt PKS § 135 lg-le 2 võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
35.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud puudutatud isikult II ära hooldusõiguse LL suhtes. Puudutatud isik II ei ela lapsega koos. Ta ei ole last pidevalt hooldanud ja kasvatanud ning on jätnud lapse hooletusse. Avaldaja ja Tapa valla seisukohtadest nähtuvalt ei suuda puudutatud isik II hakkama saada lapse kasvatamisega ja hooldamisega oma puudulike vanemlike ja sotsiaalsete oskuste tõttu. Raikküla Vallavalitsus on 06.03.2017 teinud ettekirjutuse JJ-le ja ÕÕ-le LL-le normaalse elukeskkonna tagamiseks, kuid seda on valla selgituste kohaselt täidetud üksnes lapse lasteaeda panemise ning tervisekontrolli tegemise osas. Puudutatud isik II on jätnud oma lapse puudutatud isiku IV kasvatada, kuid maakohtu tuvastatu kohaselt ei ole seal nõuetekohased tingimused lapse eluks ja arenguks tagatud ning ka korduvad nõustamised ei ole tulemust andnud. Kuna puudutatud isik II ei ole sisuliselt vastu vaielnud endalt vanemaõiguste äravõtmisele, siis sellest järeldub, et ta ei ole lapse kastavamisest ja lapse eest hoolitsemisest ka edaspidi huvitatud. Puudutatud isik II soovib üksnes, et eestkostjaks ei saaks lapse emapoolne vanaema, vaid isapoolne vanaema. Ülaltoodust tulenevalt puudub alus muuta maakohtu määrust osas, milles puudutatud isikult II võeti ära hooldusõigus oma lapse suhtes.
36.Puudutatud isik II on määruskaebuses seisukohal, et lapse eestkostjaks tuleks määrata isapoolne vanaema (puudutatud isik IV).
37.PKS § 174 lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kolleegium märgib, et eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleks eestkostjaks määrata puudutatud isik III.
38.Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isik IV ei ole suutnud tagada LL-le nõuetekohast arengukeskkonda. Avaldaja selgitusel ei ole puudutatud isikul IV piisavaid oskusi lapse kasvatamiseks, õpetamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Korduvad nõustamised ei ole tulemust andnud. Avaldaja selgitusel ei oska puudutatud isik IV planeerida ka rahalisi vahendeid. Viimane nähtub ka võlanõustaja Ü. Schmidti arvamusest (I kd tl 11). Tugiisikuteenust pakkuva Este OÜ hinnangul puuduvad ÕÕl toimetulekuoskused (I kd tl 12). Tapa valla hinnangul ei tule ÕÕ LL kasvatamisega toim-e ning ta ei oska rahaga ümber käia.
39.Maakohus leidis põhjendatult, et tunnistajate ütlustest ei saa teha järeldust, et ÕÕ saab LL kasvatamisega nõuetekohaselt hakkama. XXX lasteaiaõpetajate 24.01.2018 teate kohaselt
tunneb ÕÕ huvi lapse käekäigu vastu ja laps käib korralikult lasteaias (I kd tl 90). Selle pinnalt ei saa aga kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et ÕÕ-l on olemas oskused lapse nõuetekohaseks kasvatamiseks, õpetamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Ka ringkonnakohtule ÕÕ poolt esitatud tõendid, et lapsega on käidud arsti juures, ei ole piisavad, et lugeda ÕÕ sobivaks täitma eestkostja ülesandeid.
40.Maakohus leidis, et arvestades lapse tulevikku ja tema parimaid huve, on põhjendatud määrata eestkostjaks EE. Avaldaja ning Tapa vald on leidnud, et EE sobib eestkostjaks ning tal on teadmised ja oskused lapse kasvatamiseks. EE lapse eestkostjaks määramist toetas ka lapse esindaja. Kuigi laps ei ole EE-ga koos elanud, on EE nõus kaasama psühholoogi, kes aitaks lapsel elukoha muutustega toime tulla, kui selleks on vajadust. EE elab kolmetoalises korteris ning ta on võimeline pakkuma lapsele eluaset. Maakohus on leidnud, et EE sobib oma iseloomu poolest eestkostjaks ja ta on võimeline tagama lapse turvaliseks eluks ja normaalseks arenguks kõik tingimused. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et EE ei sobi eestkostjaks.
41.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
42.Puudutatud isik II on soovinud määruskaebuse arutamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses.
43.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud peab kolleegium põhjendatuks jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1), välja arvatud tasu lapsele osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.