Hageja 1 nõude hind 2 250 eurot Hageja 2 nõude hind 2 250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 K-K R (ik xxxx) Hageja 2 K-K R (ik xxxx) Hagejate seaduslik esindaja K K-R Hagejate lepinguline esindaja Julia Vitkova-Greene Kostja R R (ik xxxx) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R Rlt K-K R kasuks perioodi 01.11.2018 kuni 31.01.2019 eest välja igakuine elatis 120 eurot kuus.
3.Välja mõista R Rlt K-K R kasuks perioodi 01.11.2018 kuni 31.01.2019 välja igakuine elatis 120 eurot kuus.
4.Välja mõista R Rlt K-K R kasuks alates 01.02.2019 igakuine elatis 155,64 eurot kuni K-K R täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.
5.Välja mõista R Rlt K-K R kasuks alates 01.02.2019 igakuine elatis 155,64 eurot kuni K-K R täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.
6.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, mida R R on menetluse käigus hagejatele tasunud ning kõik R R poolt alates 01.11.2018 hagejate elatise katteks tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
7.Elatis tuleb tasuda hagejate ema K K-R arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „K-K ja K-K R elatisraha“, viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.
Menetluskulude jaotus
8.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K-K R (edaspidi hageja 1) ja K-K R (edaspidi hageja 2) esitasid 23.09.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Rlt 500,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 24.09.2018 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Kohus jätkas asja menetlemist hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt elavad K-K R (edaspidi hageja 1) ja K-K R (edaspidi hageja 2) oma seaduslik esindaja (ema) juures. Kostajaga veedavad kuus keskmiselt 5 päeva ja isa osaleb laste ülevalpidamises nii palju, et tasub lasteaia arved summas 60,00 eurot kuus ühe lapse kohta. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma alates novembrist 2018 alaealistele lastele edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt, summas 500 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise paluvad hagejad kanda üle iga kuu 5. kuupäevaks K K-R arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „K-K ja K-K R elatisraha“. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kosja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 1 vajadused ühes kuus on 503 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud 83 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 35 eurot; hügieenitarvetele 5 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 170 eurot; muud vältimatud püsikulutused 60 eurot. Hageja 2 vajadused ühes kuus on 513 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud 83 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 35 eurot; kulutused tervishoiule 10 eurot; hügieenitarvetele 5 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 170 eurot; muud vältimatud püsikulutused 60 eurot.
3.Kui kostja tõendatud kulusid laste riietele võib pidada mõistlikeks kuludeks, siis toreduslikke kulutusi ei sa lugeda elatise hulka. Kostja lõpetas laste lasteaiaarvete tasumise jaanuaris 2019 ja esitas sellekohase avalduse ka lasteaiale. Toidukulu ühele lapsele on 80 eurot. Transpordikulud on laste lasteaeda viimise kulu, kuna laste emal ei ole võimalik töögraafiku tõttu lapsi viia ühistranspordiga. Lasteaed asub kodust 3,5 km kaugusel. Kõnealuse xxxx puhul on tegemist vana ja sõidukõlbmatu autoga. Hagejate ema on soetanud uue sõidukorras auto. Keskmine riiete ja jalanõude kulu võib olla 60 eurot lapse kohta. Hageja on nõus kui kostja tasub igakuiselt haridustegevusega seotud püsikuludeks 15 eurot lapse kohta.
4.Hagejad täpsustasin enda kulusid ning hageja 1 ühe vanema kulud on 175,65 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest: toit 40 eurot; elukoht 32,20 eurot; lasteaed 32,44 eurot; transport 20 eurot; riided 30 eurot; hariduslikud tegevused laseaias 15 eurot (muuseumid, teater); ravimid 6 eurot. Hageja 2 ühe vanema kulud on 175,65 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest: toit 40 eurot; elukoht 32,20 eurot; lasteaed 32,44 eurot; transport 20 eurot; riided 30 eurot; hariduslikud tegevused laseaias (muuseumid, teater 15 eurot); ravimid 6 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis kummalegi hagejale 120 eurot novembris, detsembris, ja jaanuaris (kuna kostja tasus novembris ja detsembris lasteaiatasu) ning kohustada kostjat tasuma hagejatele edasiulatuvalt elatist 500 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse pool kehtestatud kuupalga alammäärast 75% kuni laste täisealiseks saamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on hagi põhjendamata ja tõendamata. Kostja osaleb hagejate vahetus ülalpidamises, sageli viibivad lapsed pikemat aega kostja juures, kostja tasub lasteaia eest ning ostab vajalikke asju ja tasub vajalike kulude eest. Kostja tasub hagejate ema krediidikohustusi ja hageja 1 tahvelarvuti järelmaksu. Kostja arvates on hagis märgitud igakuised kulutused põhjendamatud, tõendamata ja paisutatud. Arvestades hagejate tegelikke kulusid, kostja vahetut ülalpidamiskohustuse täitmist ja peretoetuseid, on kostja arvates hagejate kulud kaetud ning hagi tuleks jätta rahuldamata.
6.Kostja leiab täiendavas vastuses kohtule, et kostja aktsepteerib eluasemekulusid suuruses 64,40 eurot lapse kohta; kompromissina nõustub kostja toidukuluga 70 eurot; korrigeeritud transpordikulu 20 eurot ei ole põhjendatud ja põhjendatud transpordikulud on 5 eurot. Asjaolud uue auto soetamisekohta ei ole asjakohased. Auto omamine ei ole lastele eluliselt vajalik. Lasteaiakulu 64,88 eurot lapse kohta on kostja nõus. Kulud tervishoiule 5 eurot on põhjendatud; riiete-jalanõude kuluga ühes kuus on kostja nõus 30 eurot lapse kohta; hariduslikud tegevused on kostja nõus 10 euro lapse kohta ning ravimitele 5 eurot. Ühe vanema kanda jääb 132,14 eurot. Peretoetuste seaduse alusel on hagejate esindajale makstav peretoetus 2019. aastal kolme lapse kohta kokku 520 eurot, seega ühe lapse osa sellest 173,33 eurot ja lapse kulud on suures osas peretoetustega kaetud. Kostja on nõus tasuma ühele lapsele 130 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
8.Hagejad paluvad esialgses hagis kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates novembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hiljem on hagejad oma nõuet korrigeerinud ja palunud kostjalt välja mõista novembri, detsembri 2018 ja jaanuari 2019 eest 120 eurot ja edasiulatuvalt elatist 500 eurot kahele lapsele, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse pool kehtestatud kuupalga alammäärast 75% kuni laste täisealiseks saamiseni.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohtule esitatud sünni tõenditega on tõendamist leidnud, et xxxx sündinud K-K R ja xxxx sündinud K-K R on K K-R ja R R alaealised lapsed. Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate isana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad koos emaga.
10.Kohus selgitas pooltele 28.01.2019 määrusega menetluslikku olukorda ning tõendamiskohustust. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
11.Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis on 2019. aastal 270 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15). Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra (PKS § 102 lg 2). Mõjuvaks põhjuseks, mis lubab miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista,
võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905, p 18). Kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi hinnata (RKTKo 2-16118651, p 14).
12.Riigikohus on selgitanud, et elatise nõude põhjendatuse ning põhjendatud elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lahuselav vanem täidab eelduslikult ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ajal, mil laps viibib selle vanema juures (RKTKo 3-2-135-17, p 23). Teisel vanemal on võimalus see eeldus ümber lükata (RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.3). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (RKTKo 3-2-1-165-13, p 14).
13.Kostja tugines asjaolule, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult ja palub seetõttu elatise välja mõista seadusjärgsest määrast väiksemas ulatuses. Seetõttu peab kohus lähtuvalt kohalduvast õigusest ja riigikohtu praktikast analüüsima hagejate igakuiseid vajadusi. Kohus kohustas 28.01.2019 määrusega hagejaid tõendama oma igakuiseid kulutusi ning esitama seisukoha kostja poolt väidetud aja osas, mis hagejad veedavad kostjaga. Samuti kohustas kohus kostjat selgitama ja tõendama, missugused on kostja kulutused hagejate viibimisel kostja juures. Hagejad esitasid oma seisukoha laste viibimise osas isa juures, enda igakuiseid kulutusi hagejad ei tõendanud. Kohus leiab, et, et hagejate ema õe pangakonto väljavõte ei tõenda hagejate igakuiseid kulutusi. Hagejate ema on küll selgitanud miks ta kasutas õe pangakaarti, kuid kohtule ei ole teada kellele kulusid nimetatud kaardiga tasuti.
14.Kohus leiab, et kummagi hageja igakuised ja põhjendatud vajadused on järgmised. Kommunaalkulud 64,40 eurot lapse kohta on põhjendatud ja vajalikud. Kostja nimetatud kulule vastu ei vaidle. Toidukuludeks arvestab kohus ühele lapsele 80 eurot kuus. Nimetatud summa on põhjendatud ja vajalik. Hagejad on kasvavad lapsed, kes vajavad mitmekülgset ja täisväärtuslikku toitu. Transpordikulu algselt 35, hiljem 40 eurot ühele lapsele kuus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud. Kohus küll nõustub hagejate ema seisukohaga, et auto kasutamine laste transportimiseks lasteaeda on põhjendatud, kuna ema peab õigeks ajaks tööle jõudma ja ühistranspordiga minek hommikul on keeruline. Kohus arvestab ühe lapse transpordikuluks kuus 20 eurot. Lapsed viibivad mõned päevad kuus ka isa juures ja sel ajal viib isa neid lasteaeda. Lasteaiakulu 64,88 eurot lapse kohta on põhjendatud. Kulud tervishoiule on põhjendatud ühele lapsele 12 eurot kuus. See teeb aastas kokku 144 eurot ja seda ei ole palju. Samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et ühel lapsel on diagnoostitud atoopiline dermatiit, mis vajab lisaks ravimitele rohkem nahahooldust. Riiete-jalanõude kulu ühes kuus on mõistlik ja põhjendatud 50 eurot. See teeb aastas kokku 600 eurot ühele lapsele. Kohus nõustub kostja seiskohaga, et kiires kasvueas lastele ei ole mõistlik soetada kallima hinnaklassi riideid-jalanõusid. Tuule- ja veekindlaid riideid-jalanõusid on võimalik leida ka odavamast hinnaklassist. Hagejad on kiires kasvueas lapsed ja vajavad seetõttu pidevalt uusi riideid, kuid neid on võimalik soetada ka odavamalt, kui hagejad kohtule veebilehtede väljavõtteid esitades näitavad. Samuti on kostja tõendanud, et ka tema ostab mõnikord lastele riideid. Hariduslike tegevuskuludega 30 eurot lapsele kuus ei ole kostja nõus. Kostja arvates kulub lapsele 20 eurot. Kohus märgib, et üldteada asjaolu on, et lapsed külastavad lasteaias käies aeg-ajalt muuseume, teatreid või on teatrietendused tellitud lasteaeda. Hagejad aga ei ole välja toonud ega tõendanud, et ühes kuus kulub ühele hagejale nimetatud tegevusteks 30 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud mõistlikuks kuluks tuleb pidada 20 eurot kuus ühele lapsele kuus. Seega on ühe lapse põhjendatud ja vajalikud kulutused ühes
kuus kokku 311,28 eurot. Seega tuleks kostjal tasuda ühele lapsele selles pool, ehk 155,64 eurot ning kahele lapsele kokku 311,28 eurot.
15.Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud jaanuaris 2019 kahele lapsele kokku 240 eurot, veebruaris 2019 on kostja tasunud kahele lapsele kokku 240 eurot ja märtsis 2019 kahele lapsele kokku 240 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud ka kostja pangakonto väljavõttega.
16.Järgnevalt hindab kohus hagejate vanemate varalist seisundit ning kostja võimalusi elatise tasumiseks kahele lapsele kokku 321,28 eurot kuus. Hagejate ema sissetulekuks on Xxxx tõendi alusel keskmine töötasu arvestades perioodil jaanuar 2018 kuni detsember 2018 723,16 eurot kuus. Kostja keskmine töötasu on pangakonto väljavõtte kohaselt perioodil 03.01.2018 kuni 03.01.2019 keskmiselt 873,98 eurot kuus. Mõlema vanema varalist seisundit hinnates asub kohus seisukohale, et kostja igakuine töötasu on hageja omast suurem, kuid tuleb eeldada, et kostja kannab laste tema juures viibimise ajal laste kulud. Kohus selgitab ka, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). Seega tuleb kummalgi vanemal kanda pool lapse vajadustest ning kostjalt tuleb hageja 1 kasuks välja mõista elatis 155,64 eurot ja hageja 2 kasuks 155,64 eurot.
17.Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad elatise välja mõista alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Hagejate ema ei eita, et hagejad viibivad mõned päevad kuus ka isa juures. Konkreetset päevade arvu kohus poolte poolt esitatud päevade arvu vastuolude tõttu tuvastada ei saa ning kohtu hinnangul viibivad lapsed isa juures kuus umbes 5-8 päeva. Kohus leiab, et sel ajal kannab laste toidukulud ja muu esmase vajaliku isa. Kohus tuvastas eelnevalt, et ühe hageja põhjendatud igakuised vajadused oma ema juures elades on 311,28 eurot kuus ning kostjal tuleb tasuda sellest pool, so 155,64 eurot. Täiendavalt lastetoetuste arvelt elatist vähenda ei ole käesoleval juhul põhjendatud. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust (RKTKo 3-2-1-174-16, p 14). Seega on kostja andnud hagejatele alates hagi esitamisest ülalpidamist vähemas ulatuses ning tuvastamist on leidnud, et kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad hagi täpsustuste kohaselt kostjalt välja mõista elatis novembris ja detsembris 2018 ning jaanuaris 2019 120 eurot. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista perioodi 01.11.2018 kuni 31.01.2019 eest ühele hagejale 120 eurot. Alates 01.02.2019 tuleb kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista elatis 155,764 eurot ja hageja 2 kasuks 155,64 eurot. Kohus selgitab ka, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejatele tasunud. Seega kõik kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejatele makstud elatise summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Tuvastamist on leidnud, et kostja on maksnud kohtumenetluse ajal 01.02.2019 kahele hagejale elatist kokku 240 eurot, 01.03.2019 kahele hagejale elatist kokku 240 ja 07.03.2019 kahele hagejale elatist jaanuari 2019 eest kokku 240 eurot.
18.Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse
vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
19.Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K K-R arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „K-K ja K-K R elatisraha“. Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-135-17, p 13.5). PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
MENETLUSKULUD
20.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
22.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.