A. Š. hagi A. Š.i vastu ühisvara jagamise nõudes ja A. Š.i vastuhagi A. Š. vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot + 3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprill 2019.a
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline esindaja:
A. Š. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Vandeadvokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi; e-post: rmargus.kiir @jewelex.ee) A. Š. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
A. Š. hagi ja A. Š.i vastuhagi rahuldada osaliselt.
2.Jagada A. Š. ja A. Š.i abielu kestel soetatud ühisvara ja võetud ühiskohustused järgmiselt:
jätta A. Š.i ainuomandisse korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 7850 eurot; jätta A. Š.i ainuomandisse sõiduauto Volvo S80 (reg märk xxx) väärtusega 1500 eurot; - jätta A. Š.i kanda Swedbank AS-i laenulepingust nr xxx tulenev kohustus (jääk 6829,85 eurot); - jätta A. Š.i kanda BIGBANK AS lepingust nr SL xxx tulenev kohustus (jääk 402,03 eurot); jätta A. Š. kanda Swedbank AS-i laenulepingust nr xxx tulenev kohustus (jääk 3894,53 eurot) .
3.Välja mõista A. Š.ilt A. Š. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 3006 (kolm tuhat kuus) eurot 63 senti.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. A. Š. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Poolte 19.03.2016.a. sõlmitud abielu lahutati xxx.a., ühiseid lapsi ei ole.
2.Abielu ajal soetati alljärgnev ühisvara: - sõiduauto Volvo S80 (reg märk xxx, omandatud 2017.a, ehitusaasta 2000.a.) Sõiduauto jäi abielu lahutamisel kostja valdusesse ja on tema kasutuses. Hageja leiab, et sõiduauto väärtus selle seisundit arvestades on vähemalt 1 500 eurot. - Korter xxx (2-toaline, registriosa nr xxx). Korter omandati abielu ajal so 18.05.2016.a. Kinnisvarabüroo Uus Maa 05.11.2018.a. eksperthinnangu 194/1018JK kohaselt turuväärtus 9 200 eurot. Korteriomand on kostja valduses ja kasutuses. Korter omandati kohtutäituri korraldatud enampakkumisel. Vara väärtus kokku on 10 700 eurot.
3.xxx korteri sisustamiseks ja remondiks (seega perekonna huvides) võttis hageja Swedbank AS-lt 03.08.2017.a. laenu summas 6 000 eurot (laenuleping 17-100475-VL). Laenu arvel soetati korterisse köögimööbel ja vahetati avatäited. Laen tuleb hagejal tagastada igakuiste maksetena kuni 06.08.2020.a. Seisuga 13.11.2018.a. peab hageja tasuma laenu tagasi kokku 4578, 17 eurot ja hageja tasub seda ainuisikuliselt ja igakuuliselt. Kuna laen võeti ja kasutati perekonna huvides (sh kostjaga kooskõlastatult) kuulub antud kohustus arvestamisele ühisvara ja ühiskohustuste jagamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pärast ühisvara jagamist jäävad korteriomand ja sõiduauto kostja ainuomandisse ning laenukohustus Swedbank AS ees, mis tuleneb laenulepingust nr 17-100475-VL, hageja kanda.
4.Hageja palub ühisvara ja –kohustused jagada järgmiselt (täpsustatud vastuses vastuhagile (tl119) ja 10.04.2019.a toimunud kohtuistungil, tl 176-178): - kostja ainuomandisse jätta korter asukohaga xxx, turuväärtusega 9 200 eurot; - kostja ainuomandisse jätta sõiduauto Volvo (reg märk xxx) turuväärtusega 1500 eurot. Ühisvara kokku 9200 + 1500 eurot (10700 /2 = 5350 eurot). - Hageja kanda jätta ühiskohustus Swedbank AS-i ees, laenuleping nr 17-100475-VL, laenujääk abielu lõppemise aja (13.11.2018.a.) seisuga 3894, 53 eurot; - kostja kanda jätta ühiskohustus Swedbank AS ees, laenuleping nr 16-032529-VL, jääk 6829, 85 eurot; - kostja kanda jätta ühiskohustus BIGBANK AS-i ees, jääk 2185,01 eurot -1782,98 (tasutud abielu ajal enne abielu võetud lahuskohustuse katteks)= 402, 03 eurot. Ühiskohustusi kokku 11 226, 41 eurot (11 226, 41 /2= 5563,21eurot). Ühisvara väärtus kokku 10700 eurot (kummagi poole osa 5350 eurot). A. Š.ilt mõista välja hüvitis hageja kasuks enamsaadud vara arvelt.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt. A. Š. märgib, et hageja jättis nimetamata 18.05.2016.a. enampakkumisel soetatud korteri sisustamiseks ostetud köögimööbli, mille tagastamata jääk abielu lahutamise ajal oli 4049, 96 eurot. Samasugune väärtus on mööblil kostja hinnangul ka käesoleval ajal. Kostja leiab, et ka köögimööbel kuulub ühisvara hulka, kuna köögimööbli soetamisväärtus oli suurem kui korteri soetamisväärtus. Köögimööbel soetati 6000 eurot ja korter 1898, 44 euro eest. Kostja vaidleb vastu ka hageja esitatud korteri eksperthinnangu järeldusele. Hinnang tehti enne abielu lahutamist so 05.11.2018.a., abielu lahutati 13.11.2018.a. Kostja palub kohtuotsuse tegemisel lähtuda kostja esitatud korteriomandi eksperthinnangust. Eksperthinnang koostati 29.01.2019.a. Kostja leiab, et abielu jooksul soetatud ühisvara väärtus on: - Korter xxx; väärtus 6500 eurot; - köögimööbel jääkväärtusega 4049, 96 eurot; - kuldkett väärtusega 795 eurot
6.A. Š. märgib, et hageja jättis nimetamata veel abielu jooksul võetud kolm laenukohustust: - Swedbank laenuleping nr 16-032529-VL summas 8000 eurot, võetud korteri ostmiseks 15.04.2016.a. ning abielu lahutamise ajal tagastamata jääk 6974, 95 eurot; - BIBGBANK AS tarbijakrediidleping 3 500 euro saamiseks oli vormistatud 06.10.2017.a. korteri remondi teostamiseks. Abielu lahutamisel tagastamata jääk 2 644, 98 eurot; - 23.03.2017. a hagejale järelmaksuga ostetud kuldkett hinnaga 795 eurot. TF Bank AB võetud kohustuse tagastamata jääk abielu lahutamise ajal oli 595, 52 eurot. Kuldkett on hageja valduses. Kui kostja nimetatud ühiskohustustele lisada hageja nimetatud Swedank AS laenulepingust nr 17-100475-VL tulenev kohustus ning abielu lahutuse ajal olnud tagastamata jääk 4049, 96 eurot, siis poolte ühiskohustused abielu lahutamise päeva seisuga olid kokku 14 165, 41 eurot (6874, 95 eurot + 2644, 98 +595, 52 +4049, 96 = 14 165, 41) Kummagi poole osa kohustustest on seega 7082, 70 eurot (14 165, 41 : 2 = 7082, 70).
7.Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja ainuomandisse jääb korteriomand väärtusega 6500 eurot ja sõiduk Volvo S80 reg märk xxx, väärtusega 1500 eurot- kokku vara väärtuses 8000 eurot. Kostja leiab, et õiglasem on jätta hageja omandisse köögimööbel ja kuldkett ning hageja kanda köögimööbli soetamiseks võetud laen. Hagejale jääks siis vara kokku 4844, 96 eurot (4049, 96 eurot + 795 eurot) Kostja on nõus täitma kõik ülejäänud laenukohustused: - TFBank AB ees, jääk 595 eurot; - BIGBANK AS ees jääk 2 644, 98 eurot; - Swedbank AS , jääk 6874, 95 eurot; Kokku 10115, 45 eurot. Kostjale jääva vara väärtus ületab hagejale jääva vara väärtuse, siis arvestades poolte ühiskohustusi ning asjaolu, et ühisvara ja ühiskohustuste jagamisel A. Š.ile jääva täitmata kohustuste jääk ületab ühisvara maksumuse, on kostja valmis arutama hagejaga kokkuleppe sõlmimise võimalust.
A. Š.I VASTUHAGI
8.Vastuhagis märgib A. Š., et poolte abielu jooksul soetati alljärgnev vara: - korter xxx, hind 6500 eurot - Sõiduauto Volvo S80 1500 eurot; - köögimööbel soetamismaksumusega 6000 eurot, jääkväärtus abielu lahutamise ajal 4049, 96 eurot (tagastamata pangalaen) Köögimööbli (6000 eurot) väärtus oli suurem kui korteri enda soetamisväärtus (1898, 44 eurot) - kuldkett, soetamismaksumusega 795 eurot. Abielu ajal võeti alljärgnevad kohustused (ühiskohustused): - Swedbank laenuleping nr 16-032529-VL summas 8000 eurot , võetud korteri ostmiseks ning abielu lahutamise ajal tagastamata jääk oli 6874, 95 eurot; - BIGBANK AS tarbijakrediidileping 3 500 eurot, võetud korteri remondi teostamiseks, abielu lahutamise ajal tagastamata jääk 2 644, 98 eurot; - hagejale järelmaksuga ostetud kuldkett 795 eurot, võetud TF Bank AB järelmaksuga, abielu lahutamise ajal tagastamata jääk 595, 52 eurot; - Swedbank AS laenuleping nr 17-100475-VL võetud 03.08.2017.a., abielu lahutamise ajal tagastamata jääk 4049, 96 eurot Abielu lahutamise päevaks olid poolte täitmata ühiskohustused 14 165, 41 eurot (6874,95 + 2644, 98 + 595, 52 +4049, 96) Kummagi poole täitmata kohustused 7082, 70 eurot (14 165, 41 : 2).
9.A.Š. teeb ettepaneku jagada abielu ajal soetatud vara (ühisvara) ja kohustused (ühiskohustused) järgmiselt: a) A.Š.i ainuomandisse jätta - korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx, väärtusega 6 500 eurot; - sõiduauto Volvo S80 registrimärk xxx väärtusega 1 500 eurot Vara kokku 8000 eurot b) A. Š. ainuomandisse jätta - köögimööbel väärtusega 4049, 96 eurot; - kuldkett väärtusega 795 eurot Kokku vara 4 844, 96 eurot
Ühiskohustused jagada järgmiselt:
-A. Š.i kanda jätta laenukohustused kogusummas 10 115, 45 eurot (sh laenukohustus TF Bank AS ees 595, 52 eurot; BIGBANK AS ees 2 544, 98 eurot; Swedbank AS ees laenuleping 16032529-VL 6 874, 95 eurot); - A. Š. kanda jätta laenukohustus Swedbank AS ees (laenuleping nr 17-100475-VL) summas 4049, 96 eurot. Tasaarvestades ühisvara ja ühiskohustused, mõista kostjalt välja A. Š.i kasuks hüvitis 2 910, 45 eurot. Hagejale jääva vara väärtus ületab kostjale jääva vara väärtuse (8000-4844, 96) 3155, 04 eurot. Hageja kanda jäävad kohustused ületavad kostja kanda jäävad kohustused 1011,45-4049,96) 6065, 49 eurot, siis tuleks hagejale maksta hüvitist 2910,45 eurot (60653133,04).
10.Vastuseks A. Š. vastuväidetele märgib A. Š., et ajavahemikus 01.03.2017-01.03.2018.a. müüs ta oma enne abielu sõlmimist soetatud ja lahusvarasse kuuluva korteriomandi 3000 euro eest ning vana sõiduauto VW Passat registrimärgiga xxx 1000 euro eest, mille arvelt kattis enne abielu sõlmimist võetud pangalaenu Swedbank AS ees (jäägi 1782, 96 eurot). A. Š. leiab, et väide nagu oleks BIGBANK 02.10.2017.a võetud laen 3447, 50 eurot kasutatud enne abiellumist võetud pangalaenu kustutamiseks, on väär. Kõik abielu ajal võetud laenud võeti pere huvides ja mõlema poole soovil ning teadmisel.
11.Kohtuistungil nõustus A. Š. A. Š. väidetega, et kuldkett oli kingitus abikaasale ning ei kuulu ühisvara hulka ning selle ostmiseks võetud järelmaks ei ole ühiskohustus (tl 177 pöördel). A. Š. nõustus ka sellega, et BIGBANK AS-i laenust on ta ära maksnud 1782,98 eurot oma enne abielu võetud kohustuste katteks (tl 177 pöördel).
A. Š. VASTUS VASTUHAGIAVALDUSELE
12.A. Š. nõustub vastuhagiavalduses toodud täiendavate asjaoludega (lisaks A. Š. hagile) osaliselt. A. Š. märgib, et tal puudus võimalus arvestada nende asjaoludega kuna puudus vastav dokumentatsioon. A. Š. täpsustab, et hagis märgitud ühiskohustus Swedbank AS ees (laenuleping nr 17100475-VL) oli abielu lõppemise aja seisuga so 13.11.2018 3894, 53 eurot. Sõiduauto osas pooltel vaidlus puudub. Pooltel puudub vaidlus ka selles, kellele jääb korteriomand, kuid vaidlus on selle hinnas. A. Š. on arvestanud, et köögimööbel on paigaldatud kohtkindlalt ning on sisse ehitatud ning arvestatud kindla eluruumiga. A. Š. rõhutab, et korter ja köögisisustus on vastuhagis A. Š.i valduses ja kasutuses. Kostjal ei ole köögimööbliga midagi teha kuna pole seda kuhugi paigutada. Köögimööbel koos korteriomandiga tuleb jätta A. Š.i ainuomandisse. Hageja ei ole samas vastu ka arvestada vara maksumus kokku 6500 + 4049, 96 eurot=10549, 96 eurot.
13.A. Š. ei nõustu, et arvestamisele kuulub kuldkett väärtusega 795 eurot ja selle ostmise järelmaksujääk 583, 73 (so jääk abielu lahutamise ajal 13.11.2018.a.) Kuldketi ostis A. Š. kostjale üllatusena ning seda ostu ei olnud eelnevalt perekondlikult planeeritud. Kinge oli tehtud pulma-aastapäevaks so 19.03.2017.a. PKS § 27 lg 2 p 2 järgi on kingitud esemed abikaasa lahusvara. Kinke omandamiseks võetud kohustus ei ole ühiskohustus ning kostja selle täitmise eest ei vastuta.
Peresisesed kingitused ja nendest tulenevad kohustused lasuvad kohustuse võtnud abikaasal, Järelmaksu jäägi 595, 52 eurot nõude välistab ka VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 2. Järelmaksu jäägi nõue kinkija poolt on vastuolus ka hea usu põhimõttega.
14.A. Š. leiab, et arvestamisele kuuluvad ka Swedbank AS laen 6829, 25 eurot (so jääk abielu lahutamise ajal 13.11.2018). A. Š. nõustub täpsustatud kohustuse arvestamisega. A. Š. on nõus jätma kohustuse BIGBANK AS ees 2 185, 01 eurot (jääk abielu lahutamise ajal so 13.11.2018.a.) enda kanda. A. Š.le teadaolevalt on A. Š. Swedbank või BIGBANK AS-i antud laenu arvel kustutanud oma kohustuse, mis oli võetud enne abielu sõlmimist so enne 19.03.2016.a. Kostja andmetel on antud lahuskohustuse summa ca 2000 eurot.
15.Eeltoodut arvesse võttes on pooltel ühisvara väärtuses 10 549, 96 eurot (korter koos köögisisustusega + 1500 eurot sõiduauto) = 12049, 96 eurot, sellest kummagi abikaasa osa on 1⁄2 ehk 6024, 38 eurot. Ühiskohustusi on pooltel 3894, 53 eurot + 7014, 26 eurot (so 6929, 25 + 2185, 01 – eelduslik 2000 eurot = 10908, 75 eurot (1/2 sellest 5454, 40 eurot). Kuna kogu vara jääb A. Š.ile, kuulub A. Š.le hüvitamisele 6024, 38 eurot. A. Š.ile kuulub hüvitamisele enam jääva kohustuse osa 1559,87 eurot. Seega peab A. Š. A. Š.le hüvitama 4465, 11 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisel osaliselt.
17.Poolte abielu sõlmiti xxx.a Ida-Viru Maavalitsuses (tl 8). Abielu lahutati xxx.a. Jõhvi Vallavalitsuses ja selle kohta on koostatud dokument nr 181-352018/126 (tl 9). Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (PKS § 25). PKS § 35 lp 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Kuivõrd poolte abielu lahutati 13.11.2018.a, siis tuleb ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lahutamise aja seisuga.
18.Vastavalt PKS § 37 lg 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel Sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59 p 18 ; 10.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2005. a otsus asjas nr 3-2-1-102-05, p 15; 04.09.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-12).
19.Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38). Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse perekonnaseaduses vara jagamise kohta sätestatut. Ühisvaral lasuvad abikaasade solidaarkohustused tekivad PKS § 18 ja § 29 lg 1 sätestatud juhul ehk vastavalt tehinguga perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvaraga tehtud tehinguga. Riigikohus on selgitanud, et kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (PKS § 33 lg 3 esimene lause). See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse. Ka varaühisuse varasuhte korral vastutavad abikaasad solidaarselt, kui nad on kohustuse ühiselt võtnud või kui ühe abikaasa tehtud tehingust saab tuleneda abikaasade solidaarkohustus (PKS § 33 lg 1 p-d 1 ja 2). PKS § 18 lg 1 kõrval näeb samasisuline PKS § 29 lg 1 kolmas lause ette, et abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks on abikaasad solidaarvõlgnikud või -võlausaldajad ühisvara valitsemisega seotud tehingutes (PKS § 29 lg-d 1 ja 4, PKS § 33 lg 1 p 1) (vt Riigikohtu 13.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15138/56)
20.Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvara koosseisu osas. A. Š. hagist ja A. Š.i vastuhagist tulenevalt oli pooltel vara ühisuse lõppemise aja seisuga alljärgnev ühisvara: - korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx); - sõiduauto Volvo S80 (reg märk xxx, omandatud 2017.a., ehitusaasta 2000.a.) Poolte vahel ei ole vaidlust sõiduauto hinna osas – 1 500 eurot.
21.Vastuhagis märkis A. Š. ühisvarana ka kuldketi väärtusega 795 eurot (tl 83, 84), kuid kohtuistungil 10.04.2019.a. nõustus, et kuldkett oli kingitus A. Š.le ning ühisvara hulka ei kuulu. Samuti ei kuulu poolte ühiskohustuste hulka kingitud keti järelmaksu jääk 595, 52 eurot (tl 177 pöördel)
22.Pooltel on vaidlus korteriomandi väärtus osas.
A. Š. esitas maakohtule Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu 194/1018 JK, mille kohaselt on xxx korteriomand väärtus 05.11.2018.a. seisuga 9 200 eurot (tl 13-39). A. Š. esitas lisana vastuhagile Ober Haus Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr 58 728, mille kohaselt on xxx korteriomandi väärtus hindamise so 29.01.2019.a. seisuga 6 500 eurot (tl 88-113). Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et korteri hind sisaldab ka köögisisistust (tl 177). A. Š.i väitel on köögisisutuse jääkväärtus 4049, 96 eurot (tl 83-85) ja köögimööbel tuleks jätta A. Š.le, kuivõrd viimane tahtis just sellist mööblit. A. Š. sellega ei nõustunud, väites, et köögimööbel on kohtkindlalt paigaldatud ja integreeritud justnimelt selle köögi jaoks, mistõttu selle eemaldamine ja/või lammutamine oleks ebamõistlik. A. Š.l hetkel oma korterit ei ole, mistõttu pole ka kuhugi köögimööblit paigutada. Korter koos köögimööbliga on A. Š.i valduses ja kasutuses ning korter koos sisustusega peaks jääma A. Š.ile. Kohus nõustub sellega, et konkreetse korteri köögi jaoks ehitatud ja paigaldatud köögimööbli eraldamine on ebamõistlik, arvestades muuhulgas et korter koos sisustusega on A. Š.i valduses ning poolte vahel puudub vaidlus selles, kelle ainuomandisse jätta korteriomand pärast ühisvara jagamist.
23.Kumbki pool palub kohtul otsuse tegemisel lähtuda tema esitatud eksperthinnangust. A. Š. märkis, et hageja esitatud korteri hindamine oli tehtud enne abielu lahutamist so novembris 2018, kostja tellis eksperthinnagu jaanuaris 2019 ning atesteeritud hindaja määras korteri väärtuse 6 500 eurot. Hageja esindaja arvates tuleb arvestada ekspertiisi eesmärki: üks on tellitud enda tarbeks, teine kohtule esitamiseks. Lisaks sisaldab hageja eksperthinnang võrdlusobjektidena kasutatud korterite aadressid ning ehitsiregistri andmetel on hinnangus toodud võrdlushooned samal ajal ehitatud. Hageja tegi kohtuistungil kostjale ettepaneku tellida ühiselt kolmas ekspertiis, mille tulemus oleks nn õige ja kanda selle teostamise kulud pooleks, kuid kostja keeldus. (tl 178)
24.Kohus märgib, et mõlemates eksperthinnagutes on ära toodud hindamismeetod (võrdlusmeetodil) ja võrdlusobjektid ning Kohtla-Järvel Ahtme linnosas teostatud sarnast tüüpi korterelamutes 2-toaliste korterite ostu-müügitehingud (tl 27-30, 102-105). Kohtu hinnangul on hageja esitatud eksperthinnangus toodud korteri suurema väärtuse kujunemist mõjutanud kõrgema müügitehingu väärtusega (13 000 ja 11 000 eurot) toodud võrdlusobjektid. Võrreldes hinnatava objektiga (xxx) on nende seisukord oluliselt parem (kap remont, siseviimistluse tase tervikuna hea/väga). Hinnataval varal on küll köögi seisukord ja seisviimistluse tase hea/väga hea, kuid koridoril, tubadel siseviimistluse tase lihtne / seisukord hea, vannitoal ja WC-l rahuldav (tl 30). Arvestades poolte esitatud eksperthinnangutes toodud väärtuse erinevust, arvestab kohus korteri väärtuse esitatud hinnangute keskmisena (9200+6500)/2, ehk 7850 eurot.
25.Asja materjalidest tulenevalt oli pooltel oli abielu ajal võetud (ühis)kohustused: - Swedbank AS-i ees, laenuleping nr 17-100475-VL, laenujääk abielu lõppemise aja seisuga 3 894, 53 eurot (tl 177) - Swedbank AS-i ees laenuleping nr 16-032529-VL, jääk 6 829, 25 eurot) (tl 177 pöördel) - BIGBANK AS tarbijakrediidileping, jääk 2185,01 eurot – 1782,98 eurot = 402, 03 eurot (tl 177 pöördel)
26.Pooltel ei ole vaidlust selles, et a) A. Š.i ainuomandisse jäävad korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) ja sõiduauto Volvo S80 (reg märk xxx, omandatud 2017.a., ehitusaasta 2000.a.) b) A. Š.i kanda jäävad alljärgnevad kohustused: - Swedbank AS-i ees laenuleping nr 16-032529-VL, jääk 6 829, 25 eurot; - BIGBANK AS tarbijakrediidileping, jääk 402, 03 eurot A. Š. kanda jääb laenukohustus Swedbank AS-i ees, laenuleping nr 17-100475-VL, laenujääk abielu lõppemise aja seisuga 3 894, 53 eurot.
27.Eeltoodut arvesse võttes on poolte ühisvara väärtus kokku 7850 (vt otsuse p 24) + 1500 = 9350 eurot, kummagi poole osa 9350/2 =4675 eurot. Kohustusi on kokku 6829,25+402,03+3894,53=11 125, 81 eurot, kummagi poole osa 11 125,81/2 =5562, 91 eurot. Vara jääb A. Š.i omandisse, seega peaks A. Š. maksma A. Š.le hüvitist enam saadud vara arvelt 4675 eurot. Kohustusi jääb A. Š.i kanda 7231,28 eurot ja A. Š. kanda 3894, 53 eurot, seega peaks A. Š. maksma hüvitist vastaspoolele 1668, 37 eurot (7231, 28-5562,91 või 5562,91-3894,53). Tasaarvestades hüvitised enamsaadud varalt ja –kohustustelt, tuleb A. Š.il tasuda A. Š.le hüvitist 3006, 63 eurot (4675-1668, 37). Menetluskulude jaotus
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt PKS § 164 lg 1 kA.b hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.