Muud › CMR

2-15-9425 Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja enne kohtusse pöördumist korduvalt pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumiseks ja on hoiatanud kostjat, et pöördub nõudega kohtu poole juhul, kui kostja oma võlgnevust hageja ees ei likvideeri (tl 15 ja 16). Seega kostja oli/pidi tõenäoliselt olema teadlik asjaolust, et hageja võib esitada tema vastu hagi kohtusse. Eelöeldule tuginedes on kohtu hinnangul õigustatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 168 lg 6. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 391,68 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esindaja tunnitasumäära 71 eurot (käibemaksuta) peab kohus käesolevas menetluses mõistlikuks. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) Materjalidega tutvumine ning hagiavalduse koostamine 2 tundi ja 15 minutit; 2) Vastuse koostamine kostja 25.08.2015.a seisukohale 45 minutit.

2-15-9425 Muus osas peab kohus kulusid põhjendamatuks. Ülejäänud toimingud ei ole toimikust nähtavad. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Kohus märgib, et ei pea põhjendatuks vastaspoolelt välja mõista kulu, mis on seotud kohtupraktika või seadusandluse analüüsimisega, kohtuga suhtlemisega, kohtu menetlusse võtmise määrusega tutvumisega ja muu sellisega. Kokku on põhjendatud ajakulu 3 tundi. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud õigusabile summas 213 eurot, millele lisandub asjas tasutud lõiv summas 300 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.