Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Menetluskulude jaotus Jätta puudutatud isiku Osaühing XXX menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik 21.05.2015 on Harju Maakohtu registriosakonna poolt kohtunikule edastatud Osaühingu XXX registridokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel. Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei

vasta äriühingu netovara äriseadustiku (ÄS) §-s 136 sätestatud nõuetele. 07.08.2014 määrusega on Harju Maakohtu registriosakond andnud puudutatud isikule tähtaeg 180 päeva jooksul esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt ÄS § 176. Nimetatud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldatud ei ole. Registripidaja teostatud kontrolli kohaselt on netovara puudused kõrvaldamata 2013 majandusaasta aruandest. Osaühingule on saadetud ka 2010-2012 majandusaasta aruande kohta kirjad netovara mittevastavuse kohta ÄS §-s 136 sätestatud nõuetele. Kohus saatis 28.05.2015 Osaühing XXX juhatuse liikmele XXX kirja, milles palus edastada vastavasisuline nõusolek Osaühing XXX likvideerija ülesannete täitmise kohta või põhjendatud vastuväited enda likvideerijaks määramise kohta, 15 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Samuti palus kohus sama tähtaja jooksul teatada, kui puudutatud isik soovib, et kohus ta enne osaühingu sundlõpetamise otsustamist täiendavalt ära kuulaks. XXX on saanud kirja kätte 25.08.2015, kuid kohtule vastanud ja enda nõusolekut likvideerijaks määramise kohta andnud ei ole. Käesoleva määruse tegemise hetkeks osaühingu netovara ÄS §-ga 136 vastavusse viidud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Osaühing XXX netovara on vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud kohustusliku osakapitali suurus ning osanik ei ole võtnud vastu ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on Osaühing XXX alates 2010 majandusaasta aruandest netovara puudused kõrvaldamata. Sundlõpetamise aluseks olevat puudust ei ole kõrvaldatud, vaatamata kohtu registriosakonna poolt selleks antud tähtajale. Lähtudes eeltoodust, tuleb Osaühing XXX sundlõpetada. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602-606 sätestatut. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teisest lausest tuleneb samas, et kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Ka Riigikohus on 16.12.2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 tehtud otsuse punktis 20 selgitanud, et kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb äriühing registrist kustutada likvideerimismenetlust korraldamata, kui võlausaldaja ei taotle võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada isikuid (likvideerija kandidaate), kes vastaksid seaduses sätestatud nõuetele ja oleksid nõus Osaühing XXX likvideerija ameti vastu võtma. Kohtul ei ole teavet äriühingu võlausaldajate kohta. Seetõttu puuduksid eeldatavalt vahendid kohtu

määratavale likvideerijale tasu maksmiseks ning kulutuste hüvitamiseks (TsMS § 605), isegi kui sobiv likvideerija kandidaat leitaks. Ka ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva määruse tegemise hetkeks algatatud Osaühing XXX pankrotimenetlust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 604 lg-st 2, peab kohus põhjendatuks Osaühing XXX likvideerimismenetlust mitte läbi viia ning kustutada äriühing registrist käesoleva kohtumääruse alusel. Kohaldades seaduse analoogia alusel ÄS § 513 lg-s 5 sätestatut, tuleb sundlõpetatud Osaühing XXX dokumentide hoidjaks lugeda XXX ning märkida ta dokumentide hoidjana äriregistrisse. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 629 lg 4). Juhindudes TsMS § 455 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse täitmiseks äriregistri pidajale. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.