Perekonnaõigus › Abielulahutus

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

15. aprill 2019, Rapla

Tsiviilasja number

2-19-3727

Tsiviilasi

A H hagi V H vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A H(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx x-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond, e-post), lepinguline esindaja Vladimir Kolga (Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Endla tn 15, Tallinn, 10114 Harju maakond, e-post [email protected]). Kostja V H (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Lahutada A H ja V H abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx poolt, abieluakt nr xx. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja palub lahutada A H ja V H abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx poolt ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi abielu lahutamises õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ning § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 66 p 2 sätestab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasad abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja ei ole nõus kooselu taastama. Kostja on nõus abielu lahutama. Seega kohus leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abielu kuulub lahutamisele. Kostja võtab hagi abielu lahutamises õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuid ei ole põhjendanud, missugustest asjaoludest lähtuvalt on ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud menetluskulude kostja kanda jätmine, seega menetluskulud kuuluvad jätmisele poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.