Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 15. aprill 2019, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-3133
Tsiviilasi
R J ja M J J hagi J J vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4 860 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 R J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja 2 M J J (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht sama). Hagejate seaduslik esindaja M xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post).
M
(isikukood
Kostja J J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista J J alates 27.02.2019 elatis R J ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras, kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud kuupalga alammäära, kuni poja R J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista J J alates 27.02.2019 elatis M J J ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud kuupalga alammäära, kuni tütre, M J J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista J J elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu R J tekkinud kahju (elatise võlgnevus ajavahemiku 27.02.2018-26.02.2019 eest) 3 038,57 eurot.
Välja mõista J J elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu M J J tekkinud kahju (elatise võlgnevus ajavahemiku 27.02.2018-26.02.2019 eest) 3 038,57 eurot. Jätta hagi rahuldamata J J elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise (elatise võlgnevuse) osas ajavahemikul jaanuar 2018 kuni 26.02.2018. Kohustada J J tasuma elatise ja tekitatud kahju (elatise võlgnevuse) M M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank AS-s selgitusega elatis. Menetluskulud jätta J J kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. J J võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hagejate esindaja palub kostjalt välja mõista alates jaanuarist 2018 lastele R J ja M J J elatis miinimummääras ning elatise summa peab olema kooskõlas elatusjärgse miinimumiga, kui muutub miinimum palk, peab muutuma ka elatise summa. Kostja seisukoht Kostja keeldus ilma seadusliku aluseta menetlusdokumentide ja vastamiskohustuse vastuvõtmisest 08.03.2019, mistõttu jäeti dokumendid 11.03.2019 kostjale kuuluvasse postkasti ning seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest (TsMS § 325). Kostja kohustus kirjalikult vastama 25.03.2019. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui laste R J ja M J J isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2018 250 eurot ning alates 01.01.2019 270 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis kehtivas miinimummääras, igas kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 27.02.2019. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagejate nõuded on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest ning elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu hagejatele tekkinud kahju hüvitamise osas ajavahemikul 27.02.201826.02.2019. Hagejate nõue kostjalt elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise (elatise võlgnevuse) osas ajavahemikul jaanuar 2018 kuni 26.02.2018 ei ole õiguslikult põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, kuna hagejatel on õigus PKS § 108 alusel nõida kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, s.o alates 27.02.2019. Hagi kuulub osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.