2-12-39339/27 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Tartu Maakohus jättis 12.12.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. MTÜS § 16 lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Õigus mittetulundusühingu juhatuse otsust kohtus vaidlustada tuleneb TsÜS §-st 38. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et MTÜ Viiratsi Jahiseltsi juhatus võttis 30.06.2012. a vastu otsuse, millega muuhulgas otsustas arvata MTÜ-st Viiratsi Jahiselts välja R.H. ja teised endised MTÜ liikmed, sh hagimenetlusse hageja poolel kaasatud kolmandad isikud. 22.09.2012. a toimus kostja korraline üldkoosolek, millega jäeti eelnimetatud liikmed ühingusse ennistamata. Kohtu hinnangul on MTÜ liige arvatud välja vastavasisulise juhatuse otsusega ning MTÜS § 16 lg-st 4 tuleneb võimalus taotleda juhatuse otsuse ümberotsustamist üldkoosoleku otsusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas endistest juhatuse liikmetest hageja ning kolmandate isikute MTÜ-st väljaarvamine oli õiguspärane. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Seega saab MTÜ ise määrata kriteeriumid, mille alusel saab liikme välja arvata. Kostja põhikirja p 3.8 sätestab, et ühingu liige võidakse ühingu juhatuse otsusega ühingust välja arvata, kui: 1) ta ei täida põhikirjas sisalduvaid kohustusi ja on jämedalt rikkunud põhikirja; 2) ta ei tasu tähtaegselt liikmemaksu; 3) ta ei täida ühingu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja korraldusi; 3) ta paneb toime teo, mis on vastuolus ühingu eesmärkide ja eetikaga; 4) ta on ühingut olulisel määral kahjustanud. Kostja 30.06.2012. a juhatuse otsusest (tl 7-8) selgub, et hageja ning kolmandate isikute väljaarvamise põhjuseks oli asjaolu, et nad ei tasunud seltsile tekitatud kahjude hüvitamiseks 1 757 eurot. Lisaks ei tasunud M.J. 1000 eurot. Samuti ei esitanud liikmed vastavalt juhatuse varasemale otsusele piisavat kirjalikku selgitust MTÜ-le tekitatud kahju tekkimise kohta. Kohtu hinnangul ei selgu otsusest, millist põhikirja punkti isikud rikkusid. Kohus eeldas, et juhatus on liikmete väljaarvamise otsustamisel pidanud silmas põhikirja p-ide 3.8.3 ning 3.8.5 rikkumist. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu esitada organi liige, kes otsuse tegemisel osales, üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohtu hinnangul on hagi esitamiseks õigustatud ka mittetulundusühingu liige, kes on MTÜ-st välja arvatud (MTÜS § 13, § 24 lg 3 ning samale seisukohale on osundanud ka Riigikohus 15.10.2003 lahendi nr 3-2-1-119-03 p-s 17). 22.09.2012. a üldkoosoleku protokollist selgub, et koosolekul osales ka hageja. Kolmandate isikute kohalolu ei saa protokolliga tuvastada. Samas ei selgu nimetatud protokollist, et hageja (või kolmandad isikud) oleks esitanud vastuväite üldkoosoleku otsusele, mis kinnitas liikmete ühingusse ennistamata jätmist. Kohtu hinnangul tulnuks vastav vastuväide esitada kõikidel liikmetel, kelle õigusi üldkoosoleku otsuse vastav punkt rikkus. Kuivõrd hageja (ega kolmandad isikud) ei ole vastuväidet 22.09.2012. a otsusele esitanud, siis ei saa ta kohtu hinnangul tugineda otsuse kehtetusele, sh otsuse vastuolule seaduse või põhikirjaga,. Hageja on tühisuse taotlemiseks õigustatud isikuks. Kohtu hinnangul tuleb otsuste tühisuse tuvastamisel lähtuda objektiivselt otsuste tegemise ajal teada olnud ning tõendatud asjaoludest. Otsuse tühisuse aluseks ei saa olla vastuolu hea usu põhimõttega. Kohtu

9.Ringkonnakohus leiab, et otsused ei ole tühised. Ringkonnakohus leiab, et jahiseltsi liige peab järgima põhikirja, tegutsema kooskõlas seltsi eesmärkide ja eetikaga ning hoidma seltsi mainet. Asja materjalidest nähtub, et hageja oli jahiseltsi juhatuse liige ajal, mil juhatus ületas oma volitusi ning tekitas oma tegevusega seltsile kahju. Hageja väljaarvamine seltsist on toimunud kooskõlas MTÜS §-ga 16 ja MTÜ Viiratsi Jahiseltsi põhikirja p-ga 3.8. Konkreetsed väljaarvamise alused on loetletud põhikirja p-des 3.81.-3.8.5. Põhikirja p 3.8.3 kohaselt on ühingu juhatuse otsusega õigus välja arvata liige, kes ei täida ühingu üldkoosoleku otsuseid. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kostja väitele, et juhatus ei täitnud üldkoosoleku otsuseid ja raamatupidamine oli pikka aega olulisel määral korrast ära. Ringkonnakohus nõustub, et seltsi liikme väljaarvamiseks peavad olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad seltsi edasist tegutsemist või diskrediteerivad seltsi. Liikme väljaarvamine võib olla õigustatud ka juhul, kui kohustuste täitmata jätmisega on seltsi oluliselt kahjustatud. Seltsi liikme väljaarvamine peab olema põhjendatud ja sellega ei tohi diskrimineerida mõnda ühingu liiget teiste liikmetega võrreldes. Asja materjalidest nähtub, et välja arvati kõik seltsi juhatuse endised liikmed, kuna selts lähtus solidaarvastutuse põhimõttest. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus. Ringkonnakohus leiab, et isikul on õigus tugineda heade kommete rikkumisele TsÜS § 86 alusel, eelkõige eeldusel, et liige on järginud seltsi põhikirja ning ei ole oma kohustusi rikkunud ega õigusi vääralt kasutanud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja seltsi liikmena rikkus oma kohustusi ning puuduvad alused tuvastada, et hageja suhtes tehtud otsused oleksid tühised TsÜS § 86 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tema vabadust kuuluda ühingutesse on seadusevastaselt või põhiõigusi rikkudes piiratud. Liige, kes oma kohustusi on seltsi suhtes rikkunud ei saa nõuda, et talle oleks tagatud konkreetsesse mittetulundusühingusse kuulumise õigus. Ühinemisvabadus hõlmab ka teiste liikmete õigust avaldada seisukohta liikme suhtes, kes ei austa ühiseks tegutsemiseks kehtestatud reegleid.