lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-39339/27

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-39339/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MTÜS § 16 lg 1, 4TsÜS § 86 lg 1Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 29 lg 1Lepingu tõlgendamineMTÜS § 13MTÜS § 24 lg 3MTÜS § 38TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 652 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-39339/18Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja12.12.20142-12-39339/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.04.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Viiratsi Jahiselts80232084(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-39339

Tsiviilasi

R.H. hagi MTÜ Viiratsi Jahiseltsi vastu MTÜ Viiratsi Jahiseltsi organi otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. detsembri 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.H. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): R.H. (isikukood: XXXXX; elukoht: XXXXX), esindaja Tõnu Sarapuu Vastustaja (kostja): MTÜ Viiratsi Jahiselts (registrikood: 80232084; asukoht: Viljandi Kauge 14a-8), esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann

esindajad

Kolmandad isikud hageja poolel:

1.M.K. (isikukood: XXXXX; elukoht: XXXXX)
2.M.J. (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXX)
3.T.L. (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXXX)
4.A.R. (isikukood: XXXXX; elukoht: XXXXXX)

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 38 lg 4Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus

Kolmandate isikute esindaja Tõnu Sarapuu

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 12. detsembri 2014. a otsus muutmata,

arvestades

käesoleva

otsuse

põhjendusi.

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Jätta

maa-

ja

ringkonnakohtus

kantud

poolte

menetluskulud R.H. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.R.H. esitas 01.10.2012. a MTÜ Viiratsi Jahiseltsi vastu hagi MTÜ Viiratsi Jahiseltsi organi otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja täpsustas 10.12.2012. a oma nõuet ja palus tuvastada MTÜ Viiratsi Jahiseltsi 30.06.2012. a juhatuse koosoleku protokolli nr 3-2012 punktis 2 sisalduva otsuse tühisus ning MTÜ Viiratsi Jahiseltsi 22.09.2012. a üldkoosoleku protokollis nr 3-2012 sisalduva otsuse tühisus liikmete ennistamata jätmise osas või alternatiivselt tuvastada viidatud otsuste kehtetus. Hageja leidis, et vaidlustatud 30.06.2012. a juhatuse otsus, mis puudutab hageja ja teiste endiste liikmete ühingust välja arvamist ja seda kinnitav 22.09.2012. a üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised TsÜS § 86 lg 1 mõttes.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjale jääb arusaamatuks, kui suure kahju peaks liige tekitama, et see võiks olla aluseks seltsist väljaarvamiseks. Väikesele jahiseltsile on 1757 eurot suur summa, s.o kahekordne seltsi aastakäive. Endiste juhatuse liikmete MTÜ-st väljaarvamise motiivid ühtivad praktiliselt üheselt põhikirja punktis 3.8 sätestatuga.
3.Kolmandad isikud ühinesid hageja seisukohtadega.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 12.12.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. MTÜS § 16 lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Õigus mittetulundusühingu juhatuse otsust kohtus vaidlustada tuleneb TsÜS §-st 38. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et MTÜ Viiratsi Jahiseltsi juhatus võttis 30.06.2012. a vastu otsuse, millega muuhulgas otsustas arvata MTÜ-st Viiratsi Jahiselts välja R.H. ja teised endised MTÜ liikmed, sh hagimenetlusse hageja poolel kaasatud kolmandad isikud. 22.09.2012. a toimus kostja korraline üldkoosolek, millega jäeti eelnimetatud liikmed ühingusse ennistamata. Kohtu hinnangul on MTÜ liige arvatud välja vastavasisulise juhatuse otsusega ning MTÜS § 16 lg-st 4 tuleneb võimalus taotleda juhatuse otsuse ümberotsustamist üldkoosoleku otsusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas endistest juhatuse liikmetest hageja ning kolmandate isikute MTÜ-st väljaarvamine oli õiguspärane. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Seega saab MTÜ ise määrata kriteeriumid, mille alusel saab liikme välja arvata. Kostja põhikirja p 3.8 sätestab, et ühingu liige võidakse ühingu juhatuse otsusega ühingust välja arvata, kui: 1) ta ei täida põhikirjas sisalduvaid kohustusi ja on jämedalt rikkunud põhikirja; 2) ta ei tasu tähtaegselt liikmemaksu; 3) ta ei täida ühingu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja korraldusi; 3) ta paneb toime teo, mis on vastuolus ühingu eesmärkide ja eetikaga; 4) ta on ühingut olulisel määral kahjustanud. Kostja 30.06.2012. a juhatuse otsusest (tl 7-8) selgub, et hageja ning kolmandate isikute väljaarvamise põhjuseks oli asjaolu, et nad ei tasunud seltsile tekitatud kahjude hüvitamiseks 1 757 eurot. Lisaks ei tasunud M.J. 1000 eurot. Samuti ei esitanud liikmed vastavalt juhatuse varasemale otsusele piisavat kirjalikku selgitust MTÜ-le tekitatud kahju tekkimise kohta. Kohtu hinnangul ei selgu otsusest, millist põhikirja punkti isikud rikkusid. Kohus eeldas, et juhatus on liikmete väljaarvamise otsustamisel pidanud silmas põhikirja p-ide 3.8.3 ning 3.8.5 rikkumist. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu esitada organi liige, kes otsuse tegemisel osales, üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohtu hinnangul on hagi esitamiseks õigustatud ka mittetulundusühingu liige, kes on MTÜ-st välja arvatud (MTÜS § 13, § 24 lg 3 ning samale seisukohale on osundanud ka Riigikohus 15.10.2003 lahendi nr 3-2-1-119-03 p-s 17). 22.09.2012. a üldkoosoleku protokollist selgub, et koosolekul osales ka hageja. Kolmandate isikute kohalolu ei saa protokolliga tuvastada. Samas ei selgu nimetatud protokollist, et hageja (või kolmandad isikud) oleks esitanud vastuväite üldkoosoleku otsusele, mis kinnitas liikmete ühingusse ennistamata jätmist. Kohtu hinnangul tulnuks vastav vastuväide esitada kõikidel liikmetel, kelle õigusi üldkoosoleku otsuse vastav punkt rikkus. Kuivõrd hageja (ega kolmandad isikud) ei ole vastuväidet 22.09.2012. a otsusele esitanud, siis ei saa ta kohtu hinnangul tugineda otsuse kehtetusele, sh otsuse vastuolule seaduse või põhikirjaga,. Hageja on tühisuse taotlemiseks õigustatud isikuks. Kohtu hinnangul tuleb otsuste tühisuse tuvastamisel lähtuda objektiivselt otsuste tegemise ajal teada olnud ning tõendatud asjaoludest. Otsuse tühisuse aluseks ei saa olla vastuolu hea usu põhimõttega. Kohtu

hinnangul ei ole MTÜ juhatuse 30.06.2012. a otsus ning seda kinnitav 22.09.2012. a üldkoosoleku otsus vastuolus heade kommetega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.R.H. esitas 05.02.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole hagejale toimetatud kätte kostja täiendavaid seisukohti. Maakohus ei toimetanud hagejale kätte 19.11.2014. a määrust, millega määrati otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaeg (kirjalikus menetluses). Maakohus rikkus TsMS § 403 lg 1 nõudeid; 2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 16 lg-t 4. Maakohtu hinnang MTÜS § 16 lg-le 4 on ebaõige, sest regulatsioon kehtib vaid juhul, kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ. Väljaarvamise otsustuse on teinud jahiseltsi juhatus; 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 38 lg-t 4. Maakohus on jätnud otsuses täielikult tähelepanuta ja käsitlemata hageja nõude MTÜ Viiratsi Jahiseltsi juhatuse 30.06.2012. a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ega kolmandad isikud ei olnud otsuse tegemise ajal juhatuse liikmed ja seetõttu nad ei saanudki osaleda otsuse tegemisel. Juhatus on otsust vastu võttes käsitlenud hagejat ja kolmandaid isikuid eelkõige kui eelmise koosseisu juhatuse liikmeid, mitte kui ühingu liikmeid. Ühingu liikme väljaarvamise alused nimetab põhikirja p 3.8, mida juhatus ei ole käsitlenud. Apellant on seisukohal, et nimetatud otsus on selgelt vastuolus heade kommetega ja hea usu põhimõtetega.
6.MTÜ Viiratsi Jahiselts vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja kohtu seisukohaga, et hageja ega kolmandad isikud ei ole kasutanud MTÜS § 24 lg-s 3 toodud võimalust esitada oma vastuväide otsusele, kuna isikud ei olnud organite liikmed; 2) on kohus õigesti kohaldanud MTÜS § 16 lg-t 4. MTÜ Viiratsi Jahiseltsi juhatus tegi otsuse koostoimes põhikirja punktiga 3.8. ja MTÜS § 16 lg-ga 4. Vastustaja arvates konstateerib MTÜS § 16 lg 4 teine lause juba toimunud sündmust, mistõttu ei ole teisele lausele viitamine õige. Vastustaja leiab, et õige on maakohtu seisukoht selles, et enne vastavasisulise taotluse esitamist üldkoosolekule peab tegemist olema juba välja arvatud liikmega ning MTÜ endise liikme avalduse mõtteks peab olema saada taas üldkoosoleku otsusega ühingu liikmeks; 3) on hageja ja kolmandad isikud arvatud jahiseltsist välja MTÜ Viiratsi Jahiseltsi juhatuse 30.06.2012. a otsusega ja see on kehtiv. Apellandi taotlus tuvastada vastavasisulise üldkoosoleku otsuse puudumine tuleb jätta tähelepanuta, kuna sellekohast taotlust ei ole maakohtule esitatud; 4) olid endised juhatuse liikmed väljaarvamise ajal seltsi liikmed. Seltsi põhikirja p 4.6 kohaselt juhib ühingut juhatus, kuhu kuulub kolm kuni seitse liiget ühingu täisliikmete

hulgast. See tähendab seda, et isiku tegevust ei saa vaadelda eraldi kas seltsi liikme või juhatuse liikme tegevusena; 5) ei ole vaidlusalune otsus vastuolus heade kommetega ega hea usuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi ning hagi rahuldamata jätmisel tuleb arvestada käesoleva otsuse põhjendustega.
8.Hageja esitas nõude tuvastada MTÜ Viiratsi Jahiseltsi 30.06.2012. a juhatuse koosoleku protokolli nr 3-2012 punktis 2 sisalduva otsuse tühisus ning MTÜ Viiratsi Jahiseltsi 22.09.2012. a üldkoosoleku protokollis nr 3-2012 sisalduva otsuse tühisus liikmete ennistamata jätmise osas või alternatiivselt tuvastada viidatud otsuste kehtetus.
9.Ringkonnakohus leiab, et otsused ei ole tühised. Ringkonnakohus leiab, et jahiseltsi liige peab järgima põhikirja, tegutsema kooskõlas seltsi eesmärkide ja eetikaga ning hoidma seltsi mainet. Asja materjalidest nähtub, et hageja oli jahiseltsi juhatuse liige ajal, mil juhatus ületas oma volitusi ning tekitas oma tegevusega seltsile kahju. Hageja väljaarvamine seltsist on toimunud kooskõlas MTÜS §-ga 16 ja MTÜ Viiratsi Jahiseltsi põhikirja p-ga 3.8. Konkreetsed väljaarvamise alused on loetletud põhikirja p-des 3.81.-3.8.5. Põhikirja p 3.8.3 kohaselt on ühingu juhatuse otsusega õigus välja arvata liige, kes ei täida ühingu üldkoosoleku otsuseid. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kostja väitele, et juhatus ei täitnud üldkoosoleku otsuseid ja raamatupidamine oli pikka aega olulisel määral korrast ära. Ringkonnakohus nõustub, et seltsi liikme väljaarvamiseks peavad olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad seltsi edasist tegutsemist või diskrediteerivad seltsi. Liikme väljaarvamine võib olla õigustatud ka juhul, kui kohustuste täitmata jätmisega on seltsi oluliselt kahjustatud. Seltsi liikme väljaarvamine peab olema põhjendatud ja sellega ei tohi diskrimineerida mõnda ühingu liiget teiste liikmetega võrreldes. Asja materjalidest nähtub, et välja arvati kõik seltsi juhatuse endised liikmed, kuna selts lähtus solidaarvastutuse põhimõttest. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus. Ringkonnakohus leiab, et isikul on õigus tugineda heade kommete rikkumisele TsÜS § 86 alusel, eelkõige eeldusel, et liige on järginud seltsi põhikirja ning ei ole oma kohustusi rikkunud ega õigusi vääralt kasutanud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja seltsi liikmena rikkus oma kohustusi ning puuduvad alused tuvastada, et hageja suhtes tehtud otsused oleksid tühised TsÜS § 86 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tema vabadust kuuluda ühingutesse on seadusevastaselt või põhiõigusi rikkudes piiratud. Liige, kes oma kohustusi on seltsi suhtes rikkunud ei saa nõuda, et talle oleks tagatud konkreetsesse mittetulundusühingusse kuulumise õigus. Ühinemisvabadus hõlmab ka teiste liikmete õigust avaldada seisukohta liikme suhtes, kes ei austa ühiseks tegutsemiseks kehtestatud reegleid.
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et üldkoosolek ei ole MTÜS § 16 lg 4 alusel nõuetekohast otsust teinud. Seadusest tulenevalt on juhatusel pädevus liige ühingust välja arvata, kuid liikme taotlusel peab väljaarvamise kehtivalt otsustama üldkoosolek.

22.09.2012 MTÜ Viiratsi Jahiseltsi üldkoosoleku protokolli nr 3-2012 kohaselt arutati kuue endise seltsi liikme ennistamist. Protokollis on märgitud, et juhatus tegi otsuse nende väljaarvamise kohta ja vastavalt seadusele on neil õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Nad on esitanud vastava taotluse, kus paluvad üldkoosolekul tunnistada kehtetuks juhatuse otsuse väljaarvamise kohta ja kinnitada nende jätkuvat liikmelisust. Üldkoosoleku otsuse kohaselt liikmeid ei ennistatud (lk 10). Formaalselt on apellandi väide õige, et üldkoosolek ei saa MTÜS § 16 lg 4 alusel juhatuse otsust kehtetuks tunnistada ega ka liikmeid ennistada. Ringkonnakohus märgib, et juriidilise isiku sh MTÜ organite otsused on mitmepoolsed tehingud, mida saab tõlgendada VÕS § 29 alusel. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu arvates taotlesid väljaarvatud liikmed, sh hageja, et üldkoosolek otsustaks nende liikmelisuse üle. Üldkoosolek ka tegi seda ning leidis, et liikmed tuleb välja arvata. Asjaolu, et otsus vormistati sõnastuses, et liikmeid ei ennistata, ei muuda otsuse sisu. Tegemist on liikme väljaarvamise kohta tehtud otsusega.

11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagejal puudus õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et hageja osales koosolekul, ei tähenda antud juhul seda, et ta osales otsuste vastuvõtmisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigust taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist ei takista TsÜS § 38 lg 4. Samas leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse otsused kehtetuks tunnistada. Apellandi väide, et liikme väljaarvamise aluseks oli liikme tegevus juhatuse liikmena, on õige. Ringkonnakohtu arvates ei vabane mittetulundusühistu liige seoses juhatuse liikmeks nimetamisega seaduse ja põhikirjaga liikmele ettenähtud õiguste ja kohustuste täitmisest. Käesolevas asjas on väljaarvamise põhjendusena etteheidetud üldkoosoleku otsuste mittejärgimist ja kahju tekitamist. Asjaolu, et liige oli juhatuses, ei vabasta teda nende rikkumiste eest vastutamisest.
12.Apellandi väide, et maakohus ei toimetanud talle kätte 19.11.2014 koostatud menetluse korraldamise määrust ja seetõttu ei olnud täidetud kirjaliku lahendi tegemise eeldused ning hageja ei saanud kasutada menetlusosalise õigusi, on osaliselt õige. E-toimiku kaudu kinnitasid määruse kättesaamist 19.11.2014 T.L. ja 20.11. 2014 M.K., keda esindas hagejaga ühine esindaja T. Sarapuu. T. Sarapuu kinnitas kättesaamist 7.01.2015. Ringkonnakohtu arvates ei saa esindatavatele kättetoimetatud määrust lugeda kättetoimetatuks esindajale. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuid see rikkumine ei ole oluline menetlusnormi rikkumine ega toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus selgitab, et kui apellant leidis, et määruse kättetoimetamise tõttu jäi tal menetlustoiming tegemata, sh tõendid esitamata, siis pidi ta TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel esitama vastavad taotlused koos apellatsioonkaebusega.
13.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud R.H. ́i kanda. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast käesolevas asjas otsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 alusel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium