Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamise menetlus Hageja Menetlusse kaasatud kolmandad isikud hageja poolel
Hageja ja kolmandate isikute esindaja Kostja Kostja lepinguline esindaja Kostja seaduslik esindaja
Viljandi kohtumaja 12. detsember 2014 nr 2-12-39339 Riho Hint vs MTÜ Viiratsi Jahiselts MTÜ Viiratsi Jahiselts organi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks kohtunik Toomas Lillsaar kirjalik menetlus Riho Hint (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustuse Otsustus hagis
1.Jätta hagi rahuldamata. Asja lahendamisest tulenevad muud otsustused
2.Seoses hagi lahendamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda;
2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 menetlusosaline võib nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174); 3.3 menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
I Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja on 01.10.2012 esitanud kostja vastu hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt võttis 30.06.2012 MTÜ Viiratsi Jahiselts juhatus vastu otsuse, millega muuhulgas otsustas arvata välja hageja Riho Hindi ja teised endised MTÜ liikmed välja MTÜ-st Viiratsi Jahiselts.
2.Välja arvatud ühingu liikmed edastasid 06.07.2012 kostjale ühise taotluse juhatuse 30.06.2012 otsuse kehtetuks tunnistamiseks nende välja arvamise osas ja palve kinnitada nende jätkuvat liikmelisust MTÜ’s Viiratsi Jahiselts.
3.Üldkoosolekul, mis toimus 07.07.2012, otsustati panna hagejale ja teistele endistele liikmetele koosolekust alates kaks nädalat tähtaeg asjaajamise korda ajamiseks.
4.Välja arvatud ühingu liikmed esitasid 04.09.2012 juhatusele taotluse erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks, et muuhulgas arutada endiste ühingu liikmete poolt 06.07.2012.a. esitatud avaldust.
5.Kuivõrd ühingu juhatus ei kutsunud kokku erakorralist üldkoosolekut kutsusid ühingu liikmed juhindudes MTÜS § 20 lg 3 kokku erakorralise üldkoosoleku 06.09.2012. Üldkoosolekust ei võtnud osa nõutav arv liikmeid, mistõttu ei olnud võimalik üldkoosolekut läbi viia.
6.MTÜ Viiratsi Jahiselts korraline üldkoosolek toimus 22.09.2012. Muuhulgas arutati endiste ühingu liikmete ennistamist ning otsustati jätta endised liikmed ühingusse ennistamata.
7.Hageja ei ole kostjale põhjustanud kahju ega rikkunud juhatuse liikmena talle pandud kohustusi ning seetõttu leiab hageja, et kostja 30.06.2012 juhatuse ja 22.09.2012 üldkoosoleku otsused on ebaõiged ning vastuolus seaduses sätestatuga.
8.MTÜ Viiratsi Jahiseltsi juhatuse 30.06.2012 otsuse kohaselt arvati hageja ja teised endised liikmed MTÜ’st Viiratsi Jahiselts liikmete hulgast välja alltoodud põhjustel: (a) Seltsile väidetavalt põhjustatud kahju 1757 eurot tõttu; (b) väidetavalt on hageja ja kolmandad isikud juhatuse liikmetena võtnud kohustusi (seoses seltsi maja ehitamisega) omamata selleks üldkoosoleku nõusolekut; (c) lisaks on endisele juhatuse liikmele Margus Jõhvele pandud kohustus ainuisikuliselt hüvitada väidetavalt käru kadumisest põhjustatud kahju summas 1000 eurot.
9.Ülaltoodud 30.06.2012 juhatuse otsus on hageja arvates vastuolus TsÜS § 32 sätestatuga, mistõttu palub hageja selle kehtetuks tunnistada. TsÜS § 32 kohaselt on juriidilise isiku liikmed omavahelistes suhetes kohustatud järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huvidega. Antud juhul ei ole MTÜ Viiratsi Jahiselts juhatus 30.06.2012 otsuse tegemisel järginud hea usu põhimõtet ega arvestanud endiste seltsi liikmete (s.t hageja ja kolmandate isikute) huvidega.
10.Hageja hinnangul on kostja rikkunud informatsiooni andmise kohustust. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus juriidilise isiku organi liikmete omavahelistes suhetes tähendab muu hulgas liikmete huvide jaoks tähendust omava informatsiooni avaldamist neile, vastasel juhul võib tekkida olukord, kus liige ei saa põhjendatult vastu vaielda tema vastu esitatud nõudele. Selleks, et saada aimu hageja ja kolmandate isikute vastu esitatud kahju nõudest, selle aluseks olevatest asjaoludest pöördusid hageja ja kolmandad isikud korduvalt MTÜ tegutseva juhatuse poole (mh meili teel) ning nõudsid muuhulgas ka väidetava kahju aluseks olevate dokumentide väljastamist. Hagejale ja kolmandatele isikutele ei väljastatud nende poolt ja väidetavalt MTÜ nõude aluseks olevaid dokumente ega antud neile seeläbi võimalust vastu vaielda nende vastu esitatud nõudele. Taolist juhatuse käitumist, kus asjast otseselt puudutatud isikutele (st. hageja ja kolmandad isikud) ei jagatud kostja enda poolt esitatud nõude aluseks olevat informatsiooni ega alusdokumente ei saa kindlasti pidada TsÜS § 32 kooskõlas olevaks. Hageja märgib, et hagi esitamise ajaks on esialgsest kostja poolt esitatud väidetavast nõudest (2757 eurost) järgi jäänud 1184,60 eurot, millest 1000 eurot moodustab seltsi järelhaagise kadumisega tekkinud kahju ja 184,60 eurot väidetav kassa puudujääk, milliseid alusdokumente ei ole tänaseni hagejale ja kolmandatele isikutele esitatud.
11.Hageja hinnangul on kostja rikkunud liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet. Hea usu põhimõtte järgimise kohustusega mittetulundusühingu organi liikmete omavahelistes suhetes seondub ka liikmete võrdse kohtlemise põhimõte (MTÜS § 22 lg 5). Seltsi juhatuse 30.06.2012 otsusega ei ole koheldud kõiki seltsi liikmeid võrdselt ning sellekohaseks kohtlemiseks puudub ka nende nõusolek. Esiteks on vaidlustatud otsusega pandud Seltsile kuulunud järelhaagise kadumisest tingitud kahju kandmise kohustus ainult ühele endisele seltsi liikmele, kuigi tegelikkuses ei ole tema andnud eraldi nõusolekut taolise kahju kandmiseks. Märkimist väärib asjaolu, et juhatus on oma 31.08.2012 otsusega seisukohti selles osas muutnud ning asunud seisukohale, et järelhaagise kadumisest põhjustatud kahju eest ei vastuta kolmas isik Margus Jõhve isiklikult vaid kõik endised seltsi juhatuse liikmed (s.t hageja ja kolmandad isikud). Tegelikkuses on ka taoline seisukoht vastuolus MTÜS § 22 lg 5 ja TsÜS § 32, sest ei hageja ega ükski kolmas isik ei ole andnud kostjale nõusolekut selliste kulude kandmiseks. Kõnealune järelhaagis oli kostja omandis ning selle kadumise (võimaliku varastamise) eest ei saa panna vastutust ainult osale seltsi liikmetest. Oluline on kostja ei ole kuidagi tõendanud, et just hageja ja/või mõni kolmas isik on süüdi järelhaagise kadumises. Taolistele väidetele tuginedes saaks sarnaselt väita, et järelhaagise kadumise ja sellest tingitud kahjude eest peaks hoopis vastutama näiteks mõni praegune kostja juhatuse liige.
12.Teiseks seisneb poolte ebavõrdne kohtlemine selles, et väidetavad nõuded ja sellest tulenev ühingust välja arvamine on esitatud ainult hageja ja käesolevasse protsessi kolmandate isikutena kaasatud isikute vastu. Ajavahemikul märts 2008 kuni märts 2011 tegutses lisaks hagejale ja kolmandatele isikutele ühe juhatuse liikmena ka Tiit Maisa, kes vabastati juhatuse liikme kohustusest tema omal soovil ja kinnitati uueks liikmes Romet Elmaste, kuid nende vastu ei ole kostja esitanud väidetavaid nõudeid. Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, millest on lähtunud kostja praegune juhatus otsustades selekteerida, kelle vastu endistest juhatuse liikmetest esitada väidetavaid nõudeid ja sellest tulenevaid sanktsioone (ühingust välja arvamine) ja kelle vastu mitte. MTÜS § 32 lg 2 kohaselt kohaldatakse juhatuse liikmete võimalikule vastutusele solidaarsusvastutuse põhimõtteid, mitte aga põhimõtet, et osadele liikmetele esitan nõude ja teistele mitte.
13.Alternatiivselt palub hageja 30.06.2012 otsuse kehtetuks tunnistada vastuolu tõttu põhikirjaga. Ühingu põhikirja p 3.8. sätestab eeldused, mil juhatus võib liikme ühingust välja arvata. Antud juhul ei esine kostja juhatuse 30.06.2012 otsuses ühtegi alust ning juhatus ei ole ka nende esinemisele
viidanud, mis võimaldaksid hageja ja teiste endiste liikmete välja arvamist kostja juhatuse poolt, mistõttu on vaidlustatud otsus vastuolus MTÜ Viiratsi Jahiselts põhikirjaga.
13.Kuivõrd 22.09.2012 üldkoosoleku otsus põhineb sisuliselt juhatuse 30.06.2012 otsusel, s.t. tugineb samadele alustele, siis palub hageja selle otsuse kehtetuks tunnistada vastuolu tõttu TsÜS § 32 sätestatuga või alternatiivselt vastuolu tõttu põhikirja p-ga 3.8.
14.Tõenditena on hageja esitanud kohtule MTÜ Viiratsi Jahiselts Põhikirja (tl 4-6), MTÜ Viiratsi Jahiselts 30.06.2012 juhatuse koosoleku protokolli nr 3-2012 (tl 7-8) ja MTÜ Viiratsi Jahiselts 22.09.2012 üldkoosoleku protokolli nr 3-2012 (tl 9-10 pöördel). II Kostja vastuväited ja nende põhjendused
1.Kostja on 17.10.2012 esitanud vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt olid väljaarvatud liikmed hageja, Toivo Luik, Margus Kask, Margus Jõhve, Ants Rooallik ja Riho Pulk ka kostja endised juhatuse liikmed. Kostja ei võta hagi õigeks.
2.Hageja eesmärk olevat kostja arvates koos endiste juhatuse liikmetega vastandada jõuliselt seltsi enamust ja vähemust ning destabiliseerida olukorda seltsis.
3.Üldkoosolekul 19.03.2010 (tl 24-25) asuti seisukohale, et jahimaja on vaja ning 300 000 krooniga saaks selle valmis. Pärast seda toimus 30.12.2010 Mäeltküla küla üldkoosolek (tl 26-27), kus endise juhatuse liige Margus Jõhve esines ettepanekuga, et jahimaja võiks hakata teenindama Mäeltküla ja naaberkülade elanikke. Külaelanikele ei pandud jahimaja finantseerimis- ega ülalpidamiskohustust, kõik kulud pandi kostja liikmetele, kuid seda ei olevat kostja üldkoosolek kunagi arutanud. Jahimaja ehitust arutati ka 10.03.2011 (tl 28-31), kus lepiti kokku, et ehitatakse esialgu majakarp, söödahoidla, nahastamisruum.
4.Järgnevalt sõlmis endine juhatus Viiratsi vallavalitsusega 12.01.2011 hoonestusõiguse lepingu hoonestusõiguse tähtajaga 30 aastat eesmärgiga ehitada jahimaja koos juurdepääsutee, kommunikatsioonide ja parklaga. Hoonestusõiguse eeldatav väärtus pärast hoonestuse püstitamist pidi olema 200 000 eurot (tl 32-41, hoonestusõiguse lepingu punkt 2.2.5). Seega sidus eelmine juhatus seltsi jahimaja ehituse oma äranägemisel üle kümne korra suurema summaga, võrreldes 19.03.2010 üldkoosolekul kavandatuga.
5.Jätkates tegevust oma äranägemisel korraldas endine juhatus 27.11.2011 (so 10 kuud hiljem) enne jahipäeva algust väidetava üldkoosoleku (tl 42), kus puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. Protokollist ei nähtu, et küsimuses oleks üldse toimunud sisuline arutelu, aga samuti, et oleks toimunud hääletamine või läbirääkimiste korras küsimuse otsustamine. Rääkisid ainult endised juhatuse liikmed. Eeltoodule vaatamata koostati protokoll, kus fikseeriti otsusena, et "Kehtestada 2012.a.täiendav liikmemaks ehituse finantseerimise kulude katteks kokku 360.- eurot tasumise tähtajaga 28.veebruar 2012." Sellise otsusega pandi kõik seltsi liikmed olukorda, kus 360 euro tasumata jätmisel 28.02.2011 võib seltsi liikme põhikirja punkt 3.8.2 alusel (liikmemaksu tasumata jätmine) seltsist välja arvata. Järjekordselt ei olnud koosoleku päevakorras ehituse kogumaksumuse teemat.
6.Endise juhatuse tegevust ilmestab kostja hinnangul ka oma jahikaaslaste ja protokolliga manipuleerimine. Näiteks 27.11.2011.a. üldkoosoleku allkirjastatud protokollis puudub klausel Kodukorra p-i 4 peatamise kohta. Sama koosoleku protokollis, mis jahimeestele meiliga koju saadeti, on see klausel olemas.
7.Endine juhatus tegutses raamatupidamise puudumise tingimustes jahimaja ehitamisega maksumuses, mida pole seltsi üldkoosolek kinnitanud. Seega ei olnud endise juhatuse tegutsemine üldkoosoleku nõusolekuta mitte väidetav, vaid tegelik.
8.Kostjale jääb arusaamatuks, kui suure kahju peaks tekitama, et see võiks olla aluseks seltsis väljaarvamiseks. Väikesele jahiseltsile on 1757 eurot suur summa, kahekordne seltsi aastakäive. Jahiseltsi käive koosneb liikmemaksudest ja üksikutest turistidelt teenitud tasudest. Sellise summa mitteoluliseks pidamine näitab ainult hageja üleolevat suhtumist oma jahikaaslastesse.
9.Kahju tekkis olukorras, kus MTÜ-l puudus raamatupidamine raamatupidamisseaduse mõttes. Puudus raamatupidamise sise-eeskiri, kontoplaan, kassaraamat, pearaamat. Tehingute algdokumendid puudusid. Jahiselts oli andnud laenu. Sellist tegevust ei luba ei põhikiri ega seadus. Raamatupidamine kajastas ainult osaliselt sularaha liikumist, ei ole teada, kes sularaha liikumise eest vastutasid või kellel oli õigus teha pangaülekandeid (tl 44-51, Hinnang MTÜ Viiratsi jahiselts raamatupidamise olukorrast). Raamatupidamise dokumendid puudusid (või neid varjatakse) alates 2010.a., algdokumentide säilitamistähtaeg on 7 aastat. Seltsi dokumentide üleandmine eelmiselt juhatuselt praegusele kestis märtsi algusest kuni juulini 2012.
10.Revisjonikomisjoni aktist selgub, et T. Luik on võtnud 2011.a. jooksul arveldusarvelt sularahana 7510 eurot vaatamata sellele, et seltsil on arveldusarve ja võimalus teha tehinguid ülekande korras. T. Luik ei ole sularahatehingute vajadust põhjendanud (tl 52-54, Revisjonikomisjoni akt). Jahiselts on saanud jahimaja ehitamiseks toetust PRIA-st. Kriitilise olukorra lahendamiseks otsustas üldkoosolek lõpetada PRIA projekt ja raha PRIA-le tagasi maksta. (tl 55-59, üldkoosoleku protokolli nr. 3-2021 punkt 1 "jahimaja ehitusest").
11.Väide, et raamatupidamise puudumisest tulenevaid nõudeid esitati endise juhatuse liikmetele nõuete päritolu või dokumente varjates, on demagoogiline. Kui tehingu algdokument puudub, siis maksu-ja tolliameti seisukohalt on tehing dokumentaalselt tõendamata. Pole paberit, pole kulu. See, et taolised tehingud maksustatakse erisoodusmaksuga ning raamatupidamise korrastamisel tuleb maks riigile tasuda, oli kõigil endise juhatuse liikmetel vägagi teada. Hageja märgib õieti, et esialgsest nõudest 2757 eurot on järgi jäänud 184.60 eurot (käru maksumust arvestamata) Võlgu olev summa on vähenenud seetõttu, et toodi juurde arveid ja muid kuludokumente, tänu millele sai raamatupidaja riigile võlgu olevat summat vähendada. Siiski hüvitasid endise juhatuse liikmed kulu raamatupidamise sisseseadmise ja kordategemise eest, tunnistades, et raamatupidamine oli vaja sisse seada.
12.Hageja nendib, et MTÜS § 32 lg 2 kohaselt kohaldatakse juhatuse võimalikule vastutusele solidaarvastutuse põhimõtet, mitte aga põhimõtet, et osadele juhatuse liikmetele esitatakse nõue ja teistele mitte. Kostja leiab vastupidiselt hageja väitele, et ebavõrdse kohtlemisega oleks olnud tegemist siis, kui Romet Elmaste ja Tiit Maisa vastu oleks nõue esitatud. Romet Elmaste kanti äriregistrisse juhatuse liikmena 19.04.2012, st ta ei olnud eelmise juhatuse liige. Tiit Maisa oli kantud ärirgistrisse juhatuse liikmena, kuid ta oli 25.11.2011.a. esitanud, seltsist lahkumise ja juhatuse liikmes väljaarvamise avalduse. Üldkoosolek rahuldas tema avalduse ja vabastas ta juhatuse liikme kohustustest. Tiit Maisa juhatuse liikme kanne kustutati alles uue juhatuse avalduse alusel 19.04.2012. Taoline pikk periood (25.10.11-19.04.2012), kus inimene on vastavasisulise avalduse esitanud, seltsist lahkunud, sai võimalikuks eelmise juhatuse kummalise tegevusetuse tõttu. Toivo Luik esitas küll 12.03.2012 kandeavalduse Tiit Maisa registrist kustutamiseks, kuid selleks ajaks oli Toivo Luik enda volitused juhatuse liikmena lõppenud ning registripidaja keeldus kandeavaldust rahuldamast. Lisaks üldkoosoleku otsusele muutub juhatuse liikme kanne isiku tagasiastumise tõttu ebaõigeks (MTÜS § 28 lg 3.2) Seega oleks tõeliselt ebavõrdne kohtlemine aset leidnud siis, kui nõue oleks esitatud seltsi liikmete vastu, kellest üks ei ole juhatuse liige ning teine on seltsist lahkunud, üldkoosoleku otsusega juhatuse liikme kohustustes vabastatud ning registrikanne on tagasiastumise tõttu muutunud ebaõigeks. Seega hageja väites ebavõrdse kohtlemise kohta on jäetud tähelepanuta tegelik olukord, tegemist on otsitud väitega, mis ei vasta tegelikkusele.
13.Kostja pidas vajalikuks lisada vastusele 21.09.2012 a. Keskkonnainspektsiooni koostatud protokolli eelmise juhatuse tegevuse kohta jahipidamise korraldamisel. Rikkumiste kirjeldusi jätkub kahele lehele. Värvikas on näide, kus endine juhatus andis endise juhatuse liikmele Margus Jõhvele kaks suuruluki küttimise luba M. Jõhve käis jahil 2011.a. juunis, juulis, augustis ja septembris ja tabas mitmeid ulukeid. Ajavahemikul 27. märts 2011 kuni 28. oktoober 2011 puudus aga Margus Jõhve1 kehtiv relvaluba (tl 64-65, objekti kontrollimise protokoll 21.09.2012).
14.Hageja on jätnud tähelepanuta olulise. Seadus sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma oodatava hoolsusega (MTÜS § 32) Väljaarvatud MTÜ liikmed olid kõik endise juhatuse liikmed. Juhatuse liikmetena, lasus neil kohustus täita ülesandeid, mida seadus ja põhikiri panevad MTÜ juhatuse liikmetele. Endise juhatuse liikmete MTÜ-st väljaarvamise motiivid ühtivad praktiliselt üheselt põhikirja punktis 3.8 sätestatuga. St ei ole täidetud põhikirjas sisalduvaid kohustusi või on jämedalt rikutud põhikirja nõudeid. Konkreetselt: - Juhatuse esimehe tööülesandeid ei ole juhatus kinnitanud (p 4.6) - Raamatupidamine jäeti korraldamata, mille tagajärjel on tekitanud arvukalt kahtlustusi, segadusi, puudujääke ja probleeme finantsmajanduslikus tegevuses. Raamatupidamise puudumise olukorras asus endine juhatus ehitama jahimaja ilma, et ehituse, kommunikatsioonide, ülalpidamiskulude kasvõi ligilähedane maksumuse teema oleks viidud üldkoosolekule, selle kinnitamisest rääkimata. Taolise tegevuse tagajärjeks on ehituse seiskumine, segadus, aga samuti seltsi maine tugev kahjustamine. (p 4.7.4) - Üldkoosoleku olemasolu ja tähenduse ignoreerimine, oma volituste ületamine. (p 3.8.3) - eelmine juhatus on andnud laenu, milleks tal õigus puudus (p 4.7.3) - Kahjustatud on ühingu vara. Lisaks rahalisele kahjule ilmestab olukorda fakt, kus sõiduauto haagise kadumise ilmnemisel ei suutnud endine juhatus otsustada, kes oleks pidanud seltsi vara säilimise tagama ega suuda siiani otsustada, kes peaks kahju hüvitama. - Tugevalt on kahjustatud seltsi mainet. Probleemid on ammu väljunud seltsi raamidest. (p. 3.8.5)
15.Eeltoodut kokku võttes on kostja seisukohal, et hageja avaldus tunnistada kehtetuks MTÜ Viiratsi Jahiselts 30.06.2012.a. juhatuse otsus ja seda kinnitav MTÜ Viiratsi Jahiselts üldkoosoleku 22.09.2012.a. otsus, ei tugine üheski väites tegelikule olukorrale ja on kõikides väidetes põhjendamatu ning palub jätta hagi rahuldamata. III Hageja täiendavad seisukohad
1.Hageja täpsustab 10.12.2012 oma nõuet ning palub kohtul tuvastada MTÜ Viiratsi Jahiselts 30.06.2012.a. juhatuse koosoleku protokolli nr 3-2012 punktis 2 sisalduv otsus arvata MTÜ’st Viiratsi Jahiselts välja Riho Hint, Margus Jõhve, Toivo Luik, Margus Kask, Riho Pulk ja Ants Rooallik ja seda kinnitava MTÜ Viiratsi Jahiselts 22.09.2012.a. üldkoosoleku protokolli nr 3-2012 sisalduv otsus liikmete ennistamata jätmine tühisus või tuvastada alternatiivselt viidatud otsuste kehtetus.
2.Hageja leiab, et vaidlustatud 30.06.2012 juhatuse otsus. mis puudutab hageja ja teiste endiste liikmete ühingust välja arvamist ja seda kinnitav 22.09.2012.a. üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine TsÜS § 86 lg 1 mõttes. Vaidlustatud otsuse kohaselt põhjustasid hageja ja teised endised juhatuse liikmed kostjale kahju 2757 eurot, millest väidetav MTÜ kohustus Maksu-ja Tolliametile moodustas mh 1212,50 eurot. Tegelikkuses ei esitanud Maksu-ja Tolliamet kunagi nõuet ei sellises ulatuses ega muus ulatuses kostja vastu, mistõttu on taoliste ebaõigete ja olematute nõuete esitamine ja selle alusel ühingust välja arvamine vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 järgi. Aktsepteerida ei saa ka kostja seisukohta, et nõuet kahandati põhjusel, et endised juhatuse liikmed tõid juurde puuduolevaid arveid, mille alusel sai raamatupidaja riigile võlgu olevat summat vähendada. Selleks, et esitada kahju nõue, mille alusel hageja ühingust välja arvata, oleks juhatus pidanud tuginema tegelikele asjaoludele ja õigetele andmetele. Kuivõrd kostja juhatuse liikmed seda ei teinud, siis saab asuda seisukohale, et kostja juhatuse liikmed esitasid pahatahtlikult hageja ja teiste MTÜ liikmete vastu nõude, millist ei eksisteerinud ja arvasid taolise ebaõiglase kahju hüvitamise otsuse alusel hageja ning endised seltsi liikmed ühingust välja. Vaidlustatud juhatuse otsusega on ebaõiglaselt piiratud ka hageja ja teiste seltsi liikmete ühinguvabadust (s.t. ebaõiglaselt on piiratud tema õigust olla MTÜ Viiratsi Jahiselts liige PS § 48 järgi), mistõttu on MTÜ Viiratsi Jahiselts juhatuse 30.06.2012.a. otsuse ja seda kinnitava üldkoosoleku 22.09.2012.a. otsuse näol tegemist heade kommete vastase ja seetõttu tühiste otsustega.
3.Kostja ei ole jätkuvalt esitanud hagejale ja teistele seltsi liikmetele andmeid kust ja millest tuleneb MTÜ kassapuudujääk 184 eurot. Hagejal ja teistel endistel MTÜ liikmetel puudub siiani teadmine, millest koosneb ja mille alusel moodustub väidetav puudujääk.
4.Sisuliselt esitas MTÜ praegune juhatus hageja ja teiste endiste liikmete vastu kahju hüvitamise nõude TsÜS § 37 lg 1 mõttes. Esiteks on taolise nõude esitamine hageja ja teiste endiste seltsi liikmete suhtes vastuolus MTÜS § 19 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 ning teiseks ei ole täidetud juhatuse liikme suhtes kahju hüvitamise nõude kohaldamise eeldused, mistõttu on hageja ja endiste liikmete väljaarvamine väidetavalt MTÜ-le kahju tekitamise tõttu vastuolus TsÜS § 37 lg 1 sätestatuga. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamine, s.h. võimaliku nõude esitamine endise juhatuse liikme vastu. Eelsätestatust tulenevalt oma kohustusi juriidilise isiku ees väidetavalt rikkunud juhtorgani liikme vastu kahju hüvitamise nõude põhjendatuse üle otsustamine kuulub juhtorgani, mille liikmeks võimalik kahju tekitaja on, üle kontrolli ja järelevalvet teostava organi pädevusse. Kui isiku ametiaeg juhtorgani liikmena on lõppenud, peab nõude esitama endise juhtorgani liikme vastu seoses tema tegevusega juhtorgani liikmena otsustama ikkagi seaduses ettenähtud kõrgemalseisev organ, s.o. üldkoosolek. MTÜS § 19 lg 2 kohaselt ei tohi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 nimetatud küsimuste otsustamist põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Antud juhul otsustas hageja ja endiste juhatuse liikmete vastu kahju nõude esitada aga MTÜ praegune juhatus, ületades nii oma volituse piire MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja lg 2 mõttes, mistõttu on hageja vastu 30.06.2012.a. esitatud nõue ja seega ka 30.06.2012.a. juhatuse otsus ning seda kinnitav üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega.
5.MTÜ juhatuse 30.06.2012.a. otsuse on vastuolus ka TsÜS § 37 lg-ga 1. TsÜS § 37 lg 1 kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised materiaalõiguslikud eeldused: (1) Kohustuse rikkumine; (2) Vastutus kohustuse rikkumise eest; (3) Kahju tekkimine (mh põhjusliku seose olemasolu). Vaidlustatud otsusest ega ka kostja vastusest ei nähtu, millist kohustust on hageja ja teised endised MTÜ liikmed rikkunud, mille tagajärjel on tekkinud kahju.
6.MTÜ raamatupidamise korraldamisega võis esineda mõningaid ebaolulisi puudusi, kuid mitte sellises mahus ega ulatuses nagi kirjeldab kostja oma vastuses. Hageja ja endised seltsi liikmed olid nõus isiklikest vahenditest hüvitama vabatahtlikult MTÜ raamatupidamise nn korrastamisega seotud kulud (mh 2011 majandusaasta aruande koostamise kulud). Taolist käitumist peab hageja heastamiseks VÕS § 107 lg 1 mõttes, millega nad parandasid oma raamatupidamiskohustuste korraldamisel esinenud võimalikud puudused. Hageja on täitnud oma võimaliku mittekohase kohustuse seoses MTÜ raamatupidamise korraldamisega ning seega puudub kohustuse rikkumine, mille alusel on MTÜ-le tekkinud kahju. Raamatupidaja Malle Võsa hinnang ei ole kindlasti erapooletu, mistõttu ei saa käsitelda seal välja toodud seisukohti tõsikindlate ja tõeste argumentidena. Malle Võsa on raamatupidaja, kes teostab raamatupidamist ka praeguse juhatuse ühele liikmele Imre Lossmannile.
7.Nii endisel juhatuse liikmel Margus Jõhvel kui ka hagejal ja teistel endistel MTÜ liikmetel puudub kohustus väidetava järelhaagise kadumisega seotud kahju hüvitamiseks. Esiteks ei ole Margus Jõhve, hageja ega teistega endiste liikmetega, sõlmitud selleks vajalikku kokkulepet, millega hageja, Margus Jõhve või mõni juhatuse endistest liikmetest võtab järelhaagise enda vastutavale hoiule, s.t puudub kohustus, mille väidetavas rikkumise eest on hageja koos teiste endiste liikmetega MTÜ 30.06.2012.a. juhatuse otsuse alusel välja arvatud. Margus Jõhve hoidis väidetavalt järelhaagist enda koduhoovis, talle isiklikult kuuluva järelhaagise ja muu vara (mh. sõiduautode) kõrval, kusjuures hoovis valvas ka kuri koer. Kui Margus Jõhvel või mõnel teisel endisel juhatuse liikmel oleks olnud kohustus järelhaagist hoida (mida tegelikkuses ei ole), siis oleks kohustuse täitmiseks vajalik hoolsuskohustus nende poolt täidetud TsÜS § 35 mõttes ning neid ei saa lugeda oma kohustust rikkunuks. M. Jõhve esitas politseile suulise avalduse järelhaagise võimaliku varguse kohta. Arvestades viidatut on hageja ja endised juhatuse liikmed teinud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt kõik endast sõltuva, et kaitsta kostja vara, mistõttu ei saa rääkida seoses järelhaagise kadumisega väidetava (ja olematu) hoidmiskohustuse rikkumisest.
8.Kostja ei ole tõendanud MTÜ-le kahju tekkimist ning ei esine ega ole tõendatud TsÜS § 37 lg 1 kohaldamiseks vajalikud eeldused, mistõttu puudub kostjal õigus esitada kahju nõue hageja ja teiste endiste MTÜ liikmete vastu ning olematu kahjunõude alusel hageja ning teised endised liikmed välja arvata.
9.Võrreldes hagejale ja teistele MTÜ liikmetele esitatud kahju nõudega (1184 eurot) on tegelikkuses nii tema kui teised endised juhatuse liikmed oluliselt enam materiaalselt panustanud isiklikku vara arvelt MTÜ heaolusse, mistõttu ei saa mingil juhul rääkida MTÜ kahjustamisest.
10.Nähtuvalt kostja 19.03.2010 üldkoosoleku protokollist (tl 24-25) on koosolekul arutatud jahimaja hoone rajamisega seonduvat (päevakorra p 4). Tõepoolest on K. Kase avaldanud arvamust, et enamuse maja ehitusest peaks saama ära teha nn 300 000 krooniga, aga see oli tema isiklik seisukoht ega olnud kuidagi juhatusele siduv. Kõnealusest protokollist tulenevalt ei saa kuidagi väita, et üldkoosolek oleks kehtestanud juhatusele piirid või määranud tingimused, millistest peaks lähtuma jahimaja ehitusel. Samas võeti üldkoosolekul vastu otsus ehitada oma jahimaja ning valiti välja ka asukoht ja ühtlasi otsustati selleks liikmetelt juurde korjata täiendavaid rahalisi vahendeid. Ka 2011 aastal 10.03 toimunud üldkoosoleku päevakorra (tl 28-31) punkt 4 kohaselt arutati jahimaja rajamisega seotud asjaolusid. Protokollist tulenevalt olid üldkoosolekul osalejad informeeritud, et jahimaja projekt on koostatud selliselt, et lisaks nahastamisruumile valmivad teises etapis ka muud ruumid ning toetust maja ehitamiseks on taotletud PRIA’lt, kusjuures üldkoosolek otsustas juhatuse poolt seni tehtu ja kavandatu heaks kiita.
11.Puutumuses kostja poolt asja materjalidele lisatud 27.11.2011.a. toimunud üldkoosoleku protokolliga (tl 42) täpsustab hageja, et taoline koosolek kutsutigi erakorralisena kokku jahimaja ehitusplatsile selleks, et MTÜ liikmetel oleks võimalik oma silmaga näha ja veenduda, millised tööd on juba teostatud: kruusaga täidetud ja silutud plats, sissesõidutee, vundament, kaev. Hulk tööd oli selleks ajaks juba tehtud ja nüüd oli vaja edasi minna. PRIA poolt määratud toetuse summas 51 130 euro realiseerimiseks oli vaja omafinantseeringut, mistõttu määratigi koosoleku päevakorras ainult üks punkt: Jahimaja ehituse finantseerimisest. Vastupidiselt kostja poolt väidetule tõendavad kostja poolt lisatud üldkoosolekute protokollid, et hageja ja endised liikmed täitsid oma kohustusi jahimaja ehituse osas MTÜ ja selle liikmetelt nõutava hoolega mitte vastupidi. Hageja ei ole koos teiste MTÜ liikmetega rikkunud neile pandud kohustusi jahimaja ehitusega seoses – nad tegutsesid üldkoosoleku heakskiidul ning kaasasid MTÜ liikmeid maja ehituse protsessi, mistõttu on nad oma kohustust täites käitunud üldist hoolsuskohustust järgides. PRIA otsustaski väidetavalt toetada MTÜ jahimaja ehitamisel üldkoosoleku poolt 10.03.2011 heaks kiidetud projekti alusel, mis hageja arvates näitab, et MTÜ raamatupidamine pidi vastama seaduse nõuetele ning MTÜ oli PRIA jaoks piisavalt usaldusväärne partner, et määrata toetus. MTÜ oleks saanud kostja väitel endale sisuliselt 293968,32 krooni eest (s.o. toetuse saamiseks vajalik omafinantseering) 200 000 euro väärtuses vara nagu nähtub kostja poolt asja materjalide juurde lisatud hoonestusõiguse seadmise lepingu p-st 2.2.5 (tl 32-41).
12.Võimaliku hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise võimalust, mis oli jahimaja ehitamise eelduseks just üldkoosoleku poolt heakskiidetud asukohta, arutati 19.03.2010 toimunud koosolekul, kus kiideti heaks jahimaja asukoht. Seega pidi üldkoosolek selleks, et heaks kiita jahimaja asukoht olema teadlik, et konkreetsesse asukohta jahimaja ehitades on vajalik seada MTÜ kasuks hoonestusõigus. Asjaolu, et hageja ja teised juhatuse liikmed teavitasid üldkoosolekut ülalviidatud asjaoludest tõendab 19.03.2010.a. üldkoosoleku protokoll.
13.Kostja viitab MTÜ põhikirja p-dele 2.1, 2.2, 4.7.1. ja 4.7.3 ning märgib, et enda jahimaja leidmine (kas rentimise või ehitamise näol) on olnud MTÜ siseselt arutlusel pikalt ja selle vajadus on olnud suur. Arvestades MTÜ tegevuse eesmärke (eelkõige ühiste huvidega inimeste koondamist, jahiturismiga tegelemist, vaba aja sisukat veetmist jne) oli/on igati põhjendatud ning õigustatud MTÜ-le oma isikliku jahimaja leidmine. Samuti puudus MTÜ-l ja puudub kostja vastuse esitamiseni. koht kus nülgida jahisaaki (nahastamisruum) ning selline koht oleks tulevikus pidanud asuma just ehitatavas jahimajas. Hageja leiab, et tema ja endised juhatuse liikmed on MTÜ jahimaja
ehitamisega seonduvalt, käitunud MTÜ huvides, MTÜ tegevuse eesmärke silmas pidades ja parimal võimalikul viisil ning samuti üldkoosoleku otsustest juhindudes, järgides nii TsÜS § 35, kui MTÜS § 32 lg 1 neile pandud hoolsuskohustust ning MTÜ põhikirjas sätestatut. Seega on kostja juhatuse 30.06.2012.a. ning seda kinnitav üldkoosoleku 22.09.2012.a. otsus vastuolus ka TsÜS § 35, MTÜS § 32 lg 1 sätestatuga.
14.Puutumuses üldkoosoleku 22.09.2012 otsusele lisatud nn revisjoniaktis (tl 52-54) sisalduvate seisukohtadega, juhib hageja kohtu tähelepanu, et akt sisaldab valeandmeid, mistõttu ei saa seda pidada usaldusväärseks tõendiks tõendamaks näiteks hageja ja teiste endiste liikmete võimalikke kohustuste rikkumist. Näiteks viidatakse aktis, et jahimaja ehitamiseks puudub teatis ehitamise alustamise. Tegelikkuses oli 15.11.2011.a. Viiratsi Vallavalitsuse poolt väidetavalt väljastatud jahimaja ehitamise alustamise teatis nr. 3578. Akt on koostatud ja allkirjastatud ainult ühe revisjoni komisjoni liikme poolt, mida ei saa kindlasti käsitelda kui revisjoni komisjoni akti. Teine revisjoni komisjoni liige ei nõustunud aktile alla kirjutama ning põhjendas oma tegevust ka kirjalikult 26.09.2012. Siinjuures on oluline, et revisjoni akt on koostatud selleks hagejat ja endisi juhatuse liikmeid kaasamata, mida tõendab ka teise revisjoni komisjoni liikme avaldus (tl 72, kostja revisjonikomisjoni liikme K. Klettenbergi poolt väidetavalt allkirjastatud avaldus). Revisjoniakt on ebaõigeid andmeid sisaldav ühe isiku isiklik arvamus, mitte revisjonikomisjoni akti, mida ei saa muuhulgas pidada tõendina usaldusväärseks, mistõttu palub hageja jätta selle kohtul tähelepanuta.
15.Viimases 28.10.2014 seisukohas (tl 103-104) toob hageja veel välja, et 30.06.2012 juhatuse otsuse kohaselt täidab juhatus oma kohustusi seltsi ja seltsi liikmete huvide kaitsmisel ning seetõttu arvatakse juhatuse otsusega MTÜ Viiratsi jahiseltsist välja Riho Hint, Margus Jõhve, Toivo Luik, Margus Kask, Riho Pulk ja Ants Rooallik. Otsust vastu võttes on juhatus käsitlenud hagejat ja kolmandaid isikuid eelkõige kui eelmise koosseisu juhatuse liikmeid, mitte kui ühingu liikmeid. Ühingu liikme väljaarvamise alused nimetab põhikirja p 3.8. Seda juhatus käsitlenud ei ole. Seega, otsust vastu võttes on juhatus käsitlenud hagejat ja kolmandaid isikuid eelkõige kui eelmise koosseisu juhatuse liikmeid, mitte kui ühingu liikmeid. Ühingu liikme väljaarvamise alused nimetab põhikirja p 3.8. Seda juhatus käsitlenud ei ole.
16.MTÜ Viiratsi Jahiselts korraline üldkoosolek toimus 22.09.2012, kus muuhulgas arutati endiste ühingu liikmete ennistamist ning otsustati jätta endised liikmed ühingusse ennistamata. Päevakorrapunkt oli sõnastatud kui „liikmete ennistamine“. Protokollist nähtub, et koosoleku juhataja teatab koosolekule, et “Jahiseltsi juhatus tegi suvel nende liikmete väljaarvamise otsuse ja vastavalt seadusele on neil õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Vastav taotlus on esitatud”. MTÜ põhikirjas liikmelisuse ennistamise kohta sätet ei ole. Tuleb lähtuda MTÜS § 16 lg-st 4, mille kohaselt kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Viiratsi Jahiseltsi üldkoosolek ei ole käesoleva ajani hageja ja kolmandate isikute väljaarvamist seaduse regulatsiooni kohaselt otsustanud. Liikmete üldkoosolek on kõrgeim juhtimisorgan. MTÜS § 16 lg 4 ei sätesta, et üldkoosolek kinnitaks, tühistaks, vaataks ümber või muul moel menetleks juhatuse otsust. Seadus annab üldkoosolekule ülemusliku liikme väljaarvamise otsustusõiguse ja ka otsustuskohustuse. Liikme väljaarvamine või tema ennistamine on täiesti erinevad asjad. Ennistamise eelduseks on olukord kus liige on juba lõplikult välja arvatud. Ennistamine oleks sisuliselt juhatuse otsuse tühistamine. Väljaarvamise eelduseks on, et isik on kuni sellekohase üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni veel seltsi liige; 22.09.2012 üldkoosoleku protokollist nähtub, et liikmete väljaarvamist ei ole koosolekul vähemalgi määral arutatud. Otsustatakse salajase hääletuse kasuks. Loetakse ette ainult 30.06.2012 juhatuse otsuse resolutsioon selles, et isikud arvatakse seltsist välja ja juhataja paneb hääletusele, kes on liikmete ennistamise poolt. Otsus sõnastatakse, et liikmeid ei ennistatud. Üldkoosoleku väljaarvamise kohta vastu võetud otsus oleks eelduslikult pidanud sisaldama väljaarvamise põhjust, kaalutlusi vms. Liikmele, kelle üle otsustatakse soovi korral sõna andmist vms. Hageja leiab, et eeltoodud asjaoludel on üldkoosoleku otsus vastuolus TsÜS § 32, sest seda vastu võttes ei järgitud
hea usu põhimõtet ja hageja õigustatud huve. Samuti on selline otsus vastuolus seadusega, sest üldkoosolek ei ole täitnud oma kohustust MTÜS § 16 lg 4 järgi.
17.MTÜ Viiratsi jahiseltsi põhikirja p 4.2.5 kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse revisjonikomisjoni aruande kinnitamine. Seda tehtud ei ole. IV Kostja täiendavad seisukohad
1.Kostja arvates MTÜS § 24 lg 3 kohaselt ei kuulu hageja nende isikute ringi, kes saaksid nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks tunnistamist saab nõuda isik, kes on nõude esitamise ajal ühingu liige.
2.Kostja juhatuse liikmed valiti 03.02.2008 neljaks aastaks. Juhatuse volitused lõppesid 03.02.2012. a, kuid juhatuse liikmete valimiseks üldkoosolekut kokku ei kutsutud, millega rikuti jämedalt MTÜ põhikirja.
3.Olukorra eest, kus juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid äriregistri kanne on jäänud muutmata ning senise juhatuse liikmete volitused pikendamata või uue juhatuse liikmed valimata, saavad vastutada ainult juhatuse liikmed, kes on samaaegselt MTÜ Viiratsi Jahiseltsi põhikirja alusel vastutavad seltsi liikmetena. Etteheited kostjale hea usu põhimõtte rikkumises on kohatud, kui kostja juhatuse liikmete, sh hageja poolt oma ametikohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmisega oli halvatud kostja tegevus.
4.Juhatuse volitused lõppesid 03.02.2012. aastal, kuid seniajani pole koostatud endiste juhatuse liikmete poolt dokumentatsiooni asjaajamise ja varade üleandmiseks – vastuvõtmiseks. Pahatahtlik ja kohatu on teha kostjale etteheidet koostöö puudumisest, hea usu põhimõtte eiramisest, kui endistel juhatuse liikmetel, sh hagejal endal elementaarne hoolsuskohustus kostja asjaajamisel juhatuse liikmena puudus, faktiliselt praktiseeriti ja juurutati kollegiaalse vastutuse asemel kollegiaalset vastutamatust.
5.Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2. Kohaldatava MTÜS § 241 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele. Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Üldkoosoleku otsuse ebaselge sõnastus ei ole TsÜS § 86 lg 1 järgi üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Seda ebaselgust hageja ka ette ei heida, talle oli otsus arusaadav.
6.TsÜS § 38 lg-t 1 ja lg-t 2 ei saa samal ajal kohaldada. TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttest kinnipidamise vajadus omavahelistes suhetes on hageja poolt õigesti märkimist leidnud, paraku ei hageja ega ka kõik eelmise juhatuse liikmed sellest nõudest demonstratiivselt kinni pole pidanud. Hageja etteheide kostja suhtes seoses puuduliku informatsiooniga kehtib hageja enda kohta ja on põhjendatud tema suhtes, mitte aga kostja suhtes.
7.MTÜ põhikirja p. 4.6 kohaselt juhib ühingut juhatus, kuhu kuulub 3-7 liiget ühingu täisliikmete hulgast. St kostja arvates seda, et isiku tegevust ei saa vaadelda eraldi, kas seltsi liikme või juhatuse liikme tegevusena. Juhatuse liikme tegevus on alati ka seltsi liikme tegevus ning juhatuse liikme eksimused on automaatselt seltsi liikme eksimused. On ühinguid, kus juhatuse liige ei pea olema ühingu liige, vaid sellisel juhul oleks hageja arvamus põhjendatud.
8.Mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Siit nähtub, et täiendavad põhjendused võib ja lausa peab esitama liiget kirjalikult teavitades. Seda on kostja ka teinud, saates hagejale ja kolmandatele isikutele lisaks juhatuse 30.06.2012 protokollile ka personaalsed tähitud vastavasisulised kirjad (tl 109). Juhatuse koosoleku protokolli ja kirjaliku teate koosmõjus on hageja poolt ebaõige väita, et talle ei ole nimetatud väljaarvamise põhjuseid. Hageja poolt üldkoosolekule 06.07.2014 esitatud taotluse sõnastusest võib järeldada, et hageja on tähitud kirja kätte saanud ja selles toodud selgitustega tuttav ning selle kättesaadud kirja põhjal koostati hageja ja kolmandate isikute taotlus.
9.Hageja seisukohad on vastuolulised. Hageja ise on oma 06.07.2012 taotluses palunud üldkoosolekult tunnistada kehtetuks juhatuse 30.06.2012 otsus. Hageja ei märkinud taotluses, et üldkoosolek otsustaks väljaarvamise üle. Üldkoosolek ei saanud ega pidanudki väljaarvamist otsustama, kuna ei hageja ega ka kolmandad isikud pole vastavat soovi avaldanud. Kostja ei nõustu, et seadus annab üldkoosolekule ülemusliku liikme väljaarvamise otsustusõiguse ja ka otsustuskohustuse. Kostja märgib, et MTÜS § 16 lg 1 kohaselt, koostoimes MTÜ Viiratsi Jahiseltsi põhikirja p. 3.8 võidakse ühingu liige juhatuse otsusega ühingust välja arvata. Väljaarvamise alused on toodud p-s.3.8. Väljaarvamine juhatuse otsusega põhikirja alusel toimus 30.06.2012. a pädevalt.
10.Kostja märgib, et juhatuse 30.06.2012 otsust siiski arutati. Loomulikult käsitleb protokoll seda kokkuvõtvalt. Protokollist nähtub, et üldkoosolekul sai sõna ka hageja R. Hint, kes ütles, et: “Üldkoosoleku kinnitust sellele juhatuse otsusele on vaja”. Siit nähtub, et hageja ka suuliselt soovis üldkoosolekult juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist, mitte aga teistkordselt väljaarvamisotsuse tegemist.
11.Hageja on viidanud revisjoniaktile, mis käsitleb seltsi juhatuse tegevust perioodil 2008-2012. Nimetatud akti oli vaja, kuna sel perioodil puudusid iga-aastased revisjoni aruanded hoopiski, rääkimata nende kinnitamisest. Seltsil ei olnud isegi revisjoni liikmeid. Akt võib käsitleda kas lühemat või pikemat perioodi või hoopis mõnda kontrollimist vajavat üksikjuhtumit ning selle kinnitamine üldkoosoleku poolt ei ole vajalik ega ka põhikirjaga reguleeritud. Seega ei ole kostja arvates hageja märkus asjakohane. Aktiga fikseeriti olematu raamatupidamine, juhatuse otsuseta laenu võtmine, põhikirjaga mitte lubatud laenu andmine, massilised ja põhjendamatud sularahatehingud, volitusteta väljamaksed pangast, üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku protokolli võltsimised, fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksed ehk kõik see, mida kostja peab kollektiivseks vastutamatuseks ja mis tegelikult koos oma vigade mittetunnistamisega tingiski seltsist väljaarvamise. Sisulistest selgitustest nende rikkumiste kohta on hageja ja kolmandad isikud pahatahtlikult hoidunud. V Kolmanda isiku seisukohad Kuivõrd kolmandad isikud on volitanud end esitama hagejat esindavat sama isikut, on kolmandad isikud ühinenud hageja 28.10.2014 esitatud seisukohaga. VI Kohtu põhjendused
1.Menetlus kohtus
1.1.Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.
1.2.Tartu Maakohtu 25.04.2014 määrusega on kaasatud kolmandate isikutena hageja poolel menetlusse Margus Kask, Margus Jõhve, Toivo Luik ja Ants Rooallik.
1.3.Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
2.Kohtu tuvastatud asjaolud, asjakohased normid, õiguslik analüüs ja järeldused
2.1.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 2.2 MTÜS § 16 (Üldkoosoleku kokkukutsumine) lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Õigus mittetulundusühingu juhatuse otsust kohtus vaidlustada tuleneb TsÜS §-st 38 (Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus).
2.3.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 30.06.2012 võttis MTÜ Viiratsi Jahiselts juhatus vastu otsuse, millega muuhulgas otsustas arvata välja hageja Riho Hindi ja teised endised MTÜ liikmed, sh hagimenetlusse hageja poolel kaasatud kolmandad isikud, välja MTÜ-st Viiratsi Jahiselts. Samuti toimus 22.09.2012 kostja korraline üldkoosolek, millega jäeti eelnimetatud liikmed ühingusse ennistamata. Kohus ei nõustu hageja viimase 28.10.2014 antud õigusliku tõlgendusega MTÜ liikme ennistamise ning väljaarvamise kohta. Kohtu hinnangul on MTÜ liige välja arvatud juba vastavasisulise juhatuse otsusega ning MTÜS § 16 lg-st 4 tuleneb väljaarvatud liikmele võimalus taotleda juhatuse otsuse ümberotsustamist üldkoosoleku otsusega. See tuleneb kohtu hinnangul MTÜS § 16 lg 4 mõlema lause koostoimes tõlgendamisest, nimelt sätestab sätte teine lause, et üldkoosolek võib väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Sellest järeldub eeldus, et enne vastavasisulise taotluse esitamist üldkoosolekule, peab tegemist olema juba välja arvatud liikmega ning MTÜ endise liikme avalduse mõtteks peab olema saada taas üldkoosoleku otsusega ühingu liikmeks.
2.4.Poolte põhiliseks vaidlusaluseks asjaoluks on, kas endistest juhatuse liikmetest hageja ning kolmandate isikute MTÜst välja arvamine oli õiguspärane või mitte. Hageja leiab, et eelnimetatud otsused olid alternatiivselt osaliselt kas kehtetud või tühised, kuna hageja ning kolmandad isikud ei ole kostjale põhjustanud kahju ega rikkunud juhatuse liikmetena neile pandud kohustusi. Hageja leiab, et otsused on mh vastuolus seaduse (TsÜS § 32 - Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes), heade kommetega (TsÜS § 86 - Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing) ning kostja põhikirjaga. Kostjast MTÜ on seisukohal, et hageja ning kolmandate isikute väljaarvamine MTÜ-st oli õiguspärane, kuna hageja ja kolmandad isikud on kostjale põhjustanud kahju ja rikkunud juhatuse liikmetena neile pandud kohustusi.
2.5.MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Seega saab MTÜ ise määrata kriteeriumid, mille alusel saab liikme välja arvata. Kostja põhikirja p 3.8 sätestab, et ühingu liige võidakse ühingu juhatuse otsusega ühingust välja arvata, kui ta: 1) ei täida põhikirjas sisalduvaid kohustusi ja on jämedalt rikkunud põhikirja; 2) ei tasu tähtaegselt liikmemaksu; 3) ei täida ühingu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja korraldusi; 3) paneb toime teo, mis on vastuolus ühingu eesmärkide ja eetikaga; 4) on ühingut olulisel määral kahjustanud. Kohtule esitatud kostja 30.06.2012 juhatuse otsusest (tl 7-8) selgub, et hageja ning kolmandate isikute väljaarvamise põhjuseks oli asjaolu, et nad ei tasunud seltsile tekitatud kahjude hüvitamiseks 1 757 eurot. Lisaks ei tasunud M. Jõhve 1000 eurot. Samuti ei olnud liikmed esitanud vastavalt juhatuse varasemale otsusele kirjalikku piisavat selgitust MTÜle tekitatud kahju tekkimise kohta. Seega ei selgu nimetatud otsusest kohtu hinnangul selgelt, millist põhikirja punkti otsuse vaidlustanud isikud konkreetselt rikkusid. Kohus eeldab, et juhatus on liikmete väljaarvamise otsustamisel pidanud silmas põhikirja p-de 3.8.3 ning 3.8.5 rikkumist väljaarvatute poolt. Üldkoosoleku 22.09.2012 tehtud otsuses juhatuse liikmete mitteennistamise kohta (tl 9-10) ei ole samuti esitatud konkreetset põhjendust, milliseid põhikirjapunkte 6 väljaarvatud liiget rikkusid.
2.6.TsÜS § 38 (Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus) lg 4 kohaselt saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu esitada organi liige, kes otsuse tegemisel osales, üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohtu hinnangul on hagi esitamiseks õigustatud ka mittetulundusühingu liige, kes on MTÜ-st välja arvatud – vastav tuleneb kohtu hinnangul MTÜS §-st 13 (Liikmeks vastuvõtmine), MTÜS § 24 (Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine) lg-st 3 ning samale on osundanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium
15.oktoobri 2003 lahendi (nr 3-2-1-119-03) p-s 17. Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu hageja nende isikute ringi, kes saaksid nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Üldkoosoleku 22.09.2012 otsuse protokollist selgub, et koosolekul on osalenud ka hageja. Kolmandate isikute kohalolu ei saa kohtule esitatud protokolliga tuvastada. Samas ei selgu nimetatud protokollist, et hageja (või kolmandad isikud) oleks esitanud nõutava vastuväite üldkoosoleku otsusele, mis kinnitas liikmete ühingusse ennistamata jätmist. Kohtu hinnangul
tulnuks vastav vastuväide esitada kõikidel liikmetel, kelle õigusi üldkoosoleku otsuse vastav punkt rikkus. Vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada hääletustulemustega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus hilisemalt vaidlustada. Kui isik vastuväidet ei esita, tähendab see tema poolt hääletamistulemuse ja otsusega nõustumist ning hilisem vaidlustamine oleks käsitletav vastuolulise käitumisena, mis on aga hea usu põhimõttest tulenevalt välistatud. Kuivõrd hageja (ega kolmandad isikud) ei ole vastuväidet 22.09.2012 otsusele esitanud, siis ei saa ta kohtu hinnangul enam nimetatud otsuse kehtetusele, sh otsuse vastuolule seaduse või põhikirjaga, tugineda. Seega ei analüüsi kohus poolte poolt organi otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid, mis puudutavad otsuse kehtetust vastuolu tõttu seaduse või põhikirjaga ning kontrollib alljärgnevalt, kas hagejal on siiski õigus tugineda alternatiivselt nimetatud otsuste tühisusele.
2.7.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohtu hinnangul on hageja tühisuse tuvastamiseks õigustatud isikuks, sest otsuste tühisuse korral oleks tal õigus olla MTÜ Viiratsi Jahiselts liige. MTÜS § 241 (Üldkoosoleku otsuse tühisus) esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab vastavalt RKTK 27. märtsi 2013 otsuse (nr 3-2-1-16-13) p-le 12 üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema.
2.8.Hageja on otsuse tühisusele viidates nentinud selle vastuolu heade kommetega ja seadusega. Hageja on sealjuures viidanud vastuolule TsÜS §-ga 32, TsÜS § 37 (Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus) lg-ga 1, TsÜS § 86 lg-ga 1. Kohtule jääb arusaamatuks hageja viide TsÜS § 37 lg 1 rikkumisele, kuivõrd nimetatud paragrahv sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse ning kaugeleulatuv on hageja järeldus, et MTÜ praegune juhatus on käesoleva hagimenetluse raames esitanud hageja ja teiste endiste liikmete vastu kahju hüvitamise nõude TsÜS § 37 lg 1 mõttes. Kohtule ei ole vastavasisulist vastuhagi käesoleva menetluse raames esitatud. Kohtu hinnangul tuleb otsuste tühisuse tuvastamisel lähtuda objektiivselt otsuste tegemise ajal teada olnud ning tõendatud asjaoludest. Puutuvalt TsÜS § 32 lg-sse 1, mille kohaselt peavad juhtorganite liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet, märgib kohus, et nimetatud paragrahvist ei tulene tagajärjena sätte rikkumisel otsuse tühisust. Samuti ei saa otsuse tühisuse aluseks olla selle vastuolu hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte alusel ei hinnata mitte tehingu kehtivust, vaid hea usu põhimõtte alusel kujundatakse ümber kohustuste täitmine ja õiguste teostamine. Heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab kohaldamisele tulla juhul, kui see seondub otsuse sisuga. Kostja otsuse heade kommete vastasuse on hageja sidunud väidetavalt ebaõigete ning olematute nõuete esitamisega kostja poolt hageja ning kolmandate isikute vastu ning selle alusel ühingust väljaviskamisega. Kohtu hinnangul ei ole MTÜ juhatuse 30. juuni 2012 otsus ning seda kinnitav 22. septembri 2012 üldkoosoleku otsus, millega hageja arvati ühingust välja, heade kommetega vastuolus. Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja piisavalt kaalukaid argumente, mis võimaldaksid tuvastada vaidlustatud otsuste heade kommete vastasus TsÜS § 86 lg 1 mõttes. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. novembri 2008 otsuse (nr 3-2-1-9208) p-s 14 märkinud, et nt osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta pole heade kommetega vastuolus. Vastasel korral saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust. Nimetatud
otsused peavad olema tehtud õigusaktide ja äriühingu põhikirja nõudeid järgides. ÄS § 184 lg 1 esimese lause kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt. ÄS § 184 lg 3 esimese lause kohaselt võib juhatuse liikme osanike otsusel, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Eelnimetatud võib kohtu hinnangul analoogiat kasutades rakendada ka MTÜ liikmete väljaarvamisele ühingust. Kõiki hageja ning kostja poolt esile toodud argumente koostoimes arvestades, mh seda, et MTÜ raamatupidamine oli mitme aasta vältel puudulik ja esinevad teravad vastuolud liikmete vahel, ning asjaolu, et hageja ega kolmandad isikud ei ole kasutanud MTÜS § 24 lg-s 3 määratletud võimalust esitada ning lasta protokollida organi otsuse vastuvõtmisel enda vastuväide selle kohta, leiab kohus, et 22.09.2012 üldkoosoleku otsus, millega nõustus 25 kostja liiget 43-st kohal viibinust, ei ole iseenesest ebamoraalne ning taunitav ning seetõttu heade kommetega vastuolus ja tühine. Seega on nii kostja juhatuse 30.06.2012 otsus ning seda kinnitav 22.09.2012 üldkoosoleku otsus õiguspärased ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus
3.1.TsMS § 438 lg 2 kohaselt kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).
3.2.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest 4.1 Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). 4.2 Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). 4.3 Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.