Apellant (kostja): I.P. (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): S.P. (isikukood XXX), seaduslik esindaja Kohtla-Järve Linnavalitsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. jaanuari 2019 otsus osaliselt I.P. lt S.P. väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas.
kasuks
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista I.P. lt S.P. kasuks välja elatis 90 eurot kuus alates 8. jaanuarist 2019 kuni S.P. täisealiseks saamiseni (s.o kuni X).
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 8. jaanuari 2019 otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 8. jaanuari 2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1 Rahuldada S.P. hagi I.P. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 4.2 Välja mõista I.P. lt S.P. kasuks elatis 90 eurot kuus alates 2019 kuni S.P. täisealiseks saamiseni X.“
8.jaanuarist
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.S.P. (hageja) esitas 20. septembril 2018 hagi N.K. ja I.P. (kostja) vastu, milles palus mõista kummaltki kostjalt enda kasuks välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud N.K. (ema) ja kostja kooselust. Viru Maakohtu 19. aprilli 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-6419 oli hageja esialgse õiguskaitse korras perekonnast eraldatud. Perioodil 20. aprillist 2017 kuni 11. detsembrini 2017 oli hageja riiklikul ülalpidamisel. Viru Maakohtu 27. aprilli 2017 määrusega on peatatud kostja hooldusõigus hageja suhtes kuni kostja kinnipidamisasutusest vabanemiseni ning antud ainuhooldusõigus emale. Perioodil
11.detsembrist 2017 kuni 17. jaanuarini 2018 elas hageja ema juures. Viru Maakohtu 17. jaanuari 2018 määrusega on hageja esialgse õiguskaitse korras perekonnast eraldatud. 25. juuli 2018 määrusega on emalt ära võetud isiku- ja varahooldusõigus hageja suhtes ning hageja eestkostjaks on määratud Kohtla-Järve Linnavalitsus. Praegu on hageja riiklikul ülalpidamisel asendushooldusteenusel. Ema ja kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust.
2.Kostja selgitas vastuses hagile, et ta ei ole praegusel ajal sissetulekuid ning ta on ise riiklikul ülalpidamisel, kuna on kinnipeetav. Ta on nõus täitma oma ülalpidamiskohustust alles pärast kinnipidamisasutusest vabanemist.
3.Viru Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2019 tagaseljaotsusega hageja hagi ema vastu ja mõistis emalt hageja kasuks välja igakuise elatise 270 eurot alates 8. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni X või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2019 otsusega hageja hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 270 eurot alates 8. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni X või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust elatise suuruse osas ning kostja on nõus elatist miinimummääras maksma. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-tele 1 ja 2, § 97 p-dele 1 ja 2, § 100 lg-le 2 ning § 101 lg-le 1. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Maakohus selgitas kostjale, et alaealine laps vajab ülalpidamist igapäevaselt, mitte alles siis, kui kostja vabaneb kinnipidamisasutusest. Kostjal kui lapsevanemal on kohustus täita ülalpidamiskohustust igakuiselt, mitte tingimuslikult tulevikus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt esitas kostja taotluse, et talle võimaldatakse video teel kohal olemist või etapeerimist. Maakohus eiras taotlust. Kostja on ise riigi ülalpeetav ning mittetöötav kinnipeetav. Kostja sai Kohtla-Järve lastekaitse tegemata töö tõttu kolm aasta vanglakaristust. Vabanedes võtab kostja hageja enda juurde Tallinnasse. Kostja on olnud ainus, kes on hageja eest seisnud. Kostja palub kõikide väljaminekute kohta tšekke. Kostja soovib, et hageja saaks õiget arstiabi. Kostjale jääb arusaamatuks, miks talle ei väljastata hageja haiguslugu. Kostja on seisukohal, et hageja tervis on Kohtla-Järvele kolides halvenenud. Kostja õigused on peatatud, mitte ära võetud. Kostjale jääb ka arusaamatuks, miks on elatis nii suur. 270 eurot tuleks veel pooleks teha ja ka siis oleks see summa mittetöötavale kinnipeetavale liig. Hageja ema käib tööl ning tal on suured võimalused kui kostjal. Oleks mõistlik jätta elatis ema kanda, kuni kostja viibib kinnipidamisasutuses.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 90 eurot kuus alates 8. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni X). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Hageja esitas hagi elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras. Selle sätte järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära
kehtestamine“ § 1 järgi on 2019. aastal kuutasu alammääraks 540 eurot. Seega on 2019. aastal elatise alammääraks 270 eurot. Maakohus on hagi rahuldanud ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise 270 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemise ajast, s.o 8. jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni X või kuni vanema või lapse vajaduse muutumiseni. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud jätta elatis välja mõistmata, tuginedes sellele, et kinnipidamisasutuses ei ole tal võimalik sissetulekut teenida. Kostja väidete kohaselt kavatseb ta pärast kinnipidamisasutusest vabanemist võtta laps enda juurde elama.
9.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna elatise tasumisest vabastamiseks (elatise välja mõistmata jätmiseks) alust asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses. Ka kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Siinkohal tuleb arvestada ülalpidamist saama õigustatud lapse huve. Kuna laps peab ülalpidamist saama pidevalt, mitte aga aastate pärast, kui kostja kinnipidamisasutusest vabaneb, ei saa kostjat elatise tasumisest vabastada.
11.Tallinna Vangla 18. märtsi 2019 vastusest kohtupäringule nähtub, et kostja on praegusel ajal vahistatu. Vahistatul ei ole iseenesest kohustust kinnipidamisasutuses töötada, kuid ta saab seda teha omal soovil ja siis, kui kinnipidamisasutuses on selleks võimalus (vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 7). Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjal on alaealise lapse ülalpidamise kohustus, peaks kostja vähemalt proovima kinnipidamisasutuses tööd saada. Kostja on 19. märtsi 2019 ringkonnakohtu istungil selgitanud, et ta on korduvalt palunud luba tööle minna, aga temale ei ole seda võimaldanud. Ringkonnakohus tegi 15. märtsil 2019 päringu Tallinna Vanglale, milles palus täpsustada, mis põhjustel kostja ei tööta. Tallinna Vangla 18. märtsi 2019 vastusest kohtunõudele kostja väidetud põhjust ei nähtu, kuid nähtub see, et alates 1. septembrist 2017 alustas kostja kinnipidamisasutuses hariduse omandamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal on ka vahistatuna võimalik kinnipidamisasutuses töötada ja elatise maksmiseks töötasu teenida.
12.Olukorras, kus kostja suhtes tehtud kriminaalasja otsus jõustub (kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja kaitsja esitatud kassatsioonkaebus Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamisel), saab kostjast kinnipeetav. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1 sätestab, et kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel.
13.Kuigi asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, ei anna alust elatise tasumisest vabastamiseks (elatise välja mõistmata jätmiseks), on see koostoimes kostja halva majandusliku olukorraga (sh võimalusega saada sissetulekut) aluseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.
14.Kinnipidamisasutuses on kostja võimalused sissetuleku teenimiseks oluliselt kitsendatud. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95 eurot 87 senti kuus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu pakutavatel töödel on 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis (2019. aastal seega 0,32 eurot tunnis). Sama määruse § 3 lg 2 sätestab, et tükitöö palgamäär tooteühiku kohta ei tohi olla väiksem kui §-s 2 nimetatud töötasu alammäära tunnis ja tükitöö tegemiseks normaaloludes kuluvate tundide korrutis. Tallinna Vangla 18. märtsi 2019 vastusest kohtunõudele nähtub, et majandustööde abitöödel töötavate kinnipeetavate tunnitasu on tavaliselt 63 senti, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi on 2019. aastal tunnitasu alamääraks 3,21 eurot ja kuutasu alammääraks 540 eurot.
15.Tallinna Vangla on 27. veebruaril 2019 vastuseks kohtunõudele saatnud kostja vanglasisese konto väljavõtte alates 16. jaanuarist 2017 kuni 25. veebruarini 2019. Sellelt nähtub, et erinevad isikud on teinud kostjale ülekandeid summas 15 – 50 eurot, mida kostja on kulutanud enda tarbeks tehtud ostuteks poes. 25. veebruari 2019 seisuga oli kostja vanglasisese konto jääk 6 senti. Kinnistusraamatust ja äriregistrist nähtuvalt ei ole kostjal vara.
16.Praegusel juhul viiks elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras (270 eurot kuus) ringkonnakohtu arvates selleni, et kinnipidamisasutuses viibides tekiks kostjal märkimisväärne elatise võlgnevus. See viiks omakorda selleni, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist peaks kostja tegelema elatise võlgnevuse likvideerimisega ja tõenäoliselt ei saaks maksta hagejale jooksvat elatist. Sellise olukorra tekkimine ei saa olla elatise väljamõistmise eesmärgiks. Eelneva tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust vähendada. 18. märtsi 2019 ringkonnakohtu istungil on kostja avaldanud, et kui ta kinnipidamisasutuses töötaks, saaks ta maksta elatist 100 eurot kuus. Elatise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus ka Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ kinnipeetava töötasu kohta sätestatut ning ka Tallinna Vangla 18. märtsi 2019 vastuses toodut (selle kohta vt p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda 90 euro suurust elatist.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. Olukorras, kus hageja vajadused või kostja varaline seisund muutuvad (nt kostja vabaneb kinnipidamisasutusest ning tal on olulised paremad võimalused sissetuleku teenimiseks), on hagejal TsMS § 459 lg 1 alusel õigus esitada hagi kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Kuna hagi esitamise õigus hageja vajaduste või kostja varalise seisundi muutumisel tuleneb seadusest, siis jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonist välja elatise väljamõistmise „kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni“ (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2).
18.Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.