Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
16.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-37566
Tsiviilasi
RD hagi korteriühistu (KÜ) Ööbiku 29.04.2013 üldkoosoleku päevakorra punktide 1 ja 4 otsuste kehtetuks tunnistamiseks RD avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RD määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/hageja RD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Kristjan Tamm Puudutatud isik/kostja KÜ Ööbiku (registrikood 80097137), lepinguline esindaja v/adv Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.05.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.Harju Maakohus rahuldas 17.04.2014 otsusega RD hagi KÜ Ööbiku vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.11.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 25.02.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.19.03.2015 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot ning õigusabikulud 8218.08 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotles menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga. Lisaks kinnitas hageja, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja vastuväide
3.Kostja vaidles avalduses toodud õigusabikulude suurusele vastu, leides, et sellises ulatuses kulud ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõistes. Hageja kulud on ülepaisutatud ning neid tuleb oluliselt vähendada. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnihind ei ole mõistlik. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 27.05.2015 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 6002.40 eurot.
5.Kohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 8218.08 eurot, kokku 8518.08 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinna määraga 150–200 eurot/h (käibemaksuta).
6.Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot. Vastava kulu (riigilõiv 300 eurot) kandmine hageja poolt on tõendatud. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
7.Järgnevalt kontrollis kohus hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
8.Esmalt hindas kohus hageja lepinguliste esindajate tunnihinde ning mitme esindaja menetlusse kaasamise põhjendatust. Kostja esitas hageja esindajate tunnihindele vastuväite, pidades mõistlikuks tunnitasu määraks vastavalt Riigikohtu praktikale 120 eurot käibemaksuga. Kohus leidis, et hageja esindajate tunnihinna 150–200 eurot puhul on tegemist õigusteenuse osutamisel tavapärasest kõrgema tunnitasu määraga, mis käesoleva vaidluse puhul ei ole põhjendatud. Praegune vaidlus ei ole tavapärasest keerukam, kuivõrd menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet, tõendite maht ei ole tavapärasest mahukam ning vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis annaks võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Hageja on
menetluskulude kindlaksmääramisel selgitanud, et tema lepinguliste esindajate kulud õigusabile on mõistlikud ja vajalikud ning kooskõlas asja keerukusega. Hageja tugines Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-82-14, milles peeti mõistlikuks esindaja tunnihinda 193 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-14 punktis 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, so esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
14.oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147.49 eurot (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole praegusel juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks leidis kohus, et mitme esindaja kasutamine menetluses on põhjendatud, kui esindajad ei dubleeri üksteise teostatud toiminguid. Eeltoodust tulenevalt luges kohus põhjendatuks mitme esindaja kasutamise käesoleva tsiviilasja menetluses ulatuses, milles hageja esindajad ei ole teineteise tööd dubleerinud ning õigusabi osutamisel põhjendamatult aega kulutanud.
9.Kohus luges täies mahus põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetel nr 3146, nr 2740, nr 2279, nr 727 ja nr 3150 märgitud õigusabitoimingud ja neile kulutatud aja mahus 29,7 tundi summas 4276.80 eurot (käibemaksuga), arvestades kohtu poolt kohaldatud tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvetel nr 313 ja nr 1575 märgitud õigusabikulu tuli kohtu hinnangul vähendada.
10.Arve nr 313 kohaselt on hageja esindajal kulunud suhtlusele kliendi, vastaspoole ning eksperdiga, vastaspoole paikvaatluse taotluse analüüsile, kostja taotlusele vastamisele, tõendite komplekteerimisele, vastaspoole seisukoha analüüsile ning täiendava seisukoha ja taotluse koostamisele seoses täiendavate tõendite vastuvõtmiseks 5,6 tundi. Kostja hinnangul on põhjendamatu ja käesoleva tsiviilasjaga seost mitteomav 11.02.2014 märgitud ajakulu 1 tund kliendiga nõupidamiseks. Hageja esitatud 19.02.2014 arvelt nr 313/14EE nähtub, et ajakulu 1 tund on märgitud järgmiselt: „Kliendiga nõupidamine tõendite esitamise teemal. Lisapinna legaliseerimist ja soojuspumpadega seonduvat hüvitist puudutav arutelu.“ Tegemist ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluga. Kohus nõustus kostja seisukohaga osaliselt. Hageja esitatud arve nr 313 spetsifikatsioonilt on nähtav, et lisaks kliendiga nõupidamisele tõendite esitamise teemal on hageja esindajal kulunud aega arutelule seoses lisapinna legaliseerimise ja soojuspumpadega seonduva hüvitisega. Käesolevas menetluses esitati hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu ei saa eeltoodud sisuga arutelu kliendiga pidada põhjendatud menetluskuluks antud menetluse raames. Kohtu hinnangul on põhjendatud ning vajalik nõupidamine kliendiga, kuid mitte arve
nr 313 spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu arutelule. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik hinnata mõlema toimingu ajakulu eraldi, sest toimingud on esitatud kobarkirjena, vähendas kohus nimekirjas märgitud ajakulu 0,5 tunni võrra. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on ekspertiisialasele suhtlusele kliendiga ning tõendite komplekteerimisele kulunud 1 tund. Arvele nr 313 lisatud toimingute spetsifikatsioonis ei ole eelnimetatud toimingud osutatud õigusteenusena välja toodud. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kulu kandmine ei ole tõendatud, jättis kohus ajakulu 1 tunni ulatuses rahuldamata. Kõik ülejäänud arvel nr 313 märgitud õigusabitoimingud olid kohtu hinnangul märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
11.Arvelt nr 1575 nähtub, et hageja esindaja on kliendi küsimuste analüüsile, telefoninõupidamisele kliendiga, kohtumisele kliendiga apellatsioonkaebuse vastuse teemal, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele ning vastustaja seisukoha täpsustamisele kulutanud 7,3 tundi. Kostja hinnangul on põhjendamatu ja käesoleva menetlusega seost mitteomav ajakulu 1,1 tundi kuupäeval 16.05.2014. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindaja 16.05.2014 tegelenud järgmise tegevusega: „Kliendi küsimuse analüüs, kas korterit kui vallasasja saab omandada igamisega vallasasja regulatsiooni järgi ning kuidas oleks võimalik saavutada lisapinna kandmine kinnistusraamatusse.“ Hageja esindaja on osutanud seega 16.05.2014 õigusabi menetlusega mitteseonduvalt ja see kulu ei kuulu hüvitamisele. Kohus nõustus kostja seisukohaga. Käesolevas menetluses esitati hagi üldkoosoleku otsuse punktide 1 ja 4 kehtetuks tunnistamiseks. Hageja esindaja teostatud toiming ei ole seotud käesoleva menetlusega. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus eelnimetatud toimingu ajakulu 1,1 tunni ulatuses rahuldamata. Põhjendamatu on kostja hinnangul ka 20.05.2014 ajakulu, milles esindaja andis tõenäoliselt kliendile eelnevas punktis märgitud menetlusvälise küsimuse osas tagasisidet (antud kuupäeval ei ole ühtegi menetlusdokumenti esitatud). Kohus leidis, et esitatud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtule jäi arusaamatuks, millist edasist tegevuskava kliendiga arutati, kuivõrd kohus tegi 17.04.2014 otsuse, millega hagi rahuldati. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja esindaja märgitud ajakulu 0,4 tunni ulatuses rahuldamata. Ülejäänud arvel nr 1575 märgitud õigusabitoimingud luges kohus märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikuks.
12.Kokku luges kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 39,6 tundi summas 5702.40 eurot. Hageja menetluskulud on kohtumenetluses kokku 6002.40 eurot (riigilõiv 300 eurot + lepinguliste esindajate kulu 5702.40 eurot). Hageja avaldus jäi rahuldamata summas 2515.68 eurot. Määruskaebus
13.11.06.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, milles hageja avaldus jäi rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada avaldus täielikult. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu oli põhjendamatult suur ning osa hageja esindaja õigusabile kulunud ajast on põhjendamatu.
14.Maakohus on kaevatavas määruses tuvastanud ebaõigesti selle, et hageja lepingulise esindaja tasu ületas oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on tuginenud põhjendatud esindaja tunnihinna tuvastamisel Riigikohtu 2013.a lahenditele. Esiteks on nimetatud lahendite tegemisest möödunud ca kaks aastat, mille jooksul on õigusteenuse keskmine hind kasvanud. Teiseks ei ole võimalik hageja
hinnangul väita, et hageja esindaja keskmine tunnitasu 161 eurot ilma käibemaksuta ületas oluliselt keskmist Tallinnas tegutseva kvaliteetset õigusabi pakkuva advokaadibüroo tunnihinda. Hageja seisukohta kinnitab hiljutine kohtupraktika, kus on nt peetud põhjendatuks keskmist tunnihinda kuni 193 eurot tunnis, ilma käibemaksuta, millele hageja on ka oma taotluses viidanud (RKHKo nr 3-3-1-82-14). Oluline on siinkohal välja tuua ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt 10.06.2015 tehtud lahendis (haldusasjas nr 3-14-52874) märgitu, mille kohaselt: „kaebaja osundatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahenditest pole ringkonnakohtu arvates võimalik järeldada, et 120 eurot tunnis on põhjendatud esindajakulu „laeks“, pigem rõhutatakse nendes lahendites vajadust kontrollida tunnihinna põhjendatust konkreetses asjas ja hinnata, kas see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. /.../ Ringkonnakohtule pole teada, et 117-153 euro suurune tunnihind ületaks riigihankevaidluses Tallinna õigusabiturul õigusteenuse eest makstavat tasu ja seda veel oluliselt. Advokaaditeenuse tunnihinna põhjendatuse hindamisel võib arvestada, mis on vaidluse tähtsus isiku jaoks ning isikute majandusliku positsiooni võrdsust.“. Eelviidatud seisukoht ei anna alust väita, et hageja lepingulise esindaja keskmine tasu 161 eurot tunnis (käibemaksuta) ületas ühinguõiguslike vaidluste nõustamisel Tallinna õigusabiturul õigusteenuse eest makstavat tasu ja seda veel oluliselt. Isegi, kui eelnevat saaks väita, siis eelviidatud praktikat silmas pidades tulnuks põhjendatuks lugeda tunnihind 153 eurot (käibemaksuta), mitte aga 120 eurot. Hageja arvates ei saa kohus lepingulisele esindajale kantud kulu ümber hinnata, kui puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hinna turuhinnale mittevastavust. Sellist laadi tõendeid menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei esitatud. Puudub ka alus väita, et keskmine riigihankevaidlus on olemuselt keerukam kui ühinguõiguslik vaidlus. Sellest lähtuvalt ei tohiks erinevates sarnase keerukusastmega kohtuasjades lugeda sama tunnimäära ühel juhul põhjendatuks ja teisel juhul põhjendamatuks. Eelviidatud ringkonnakohtu lahendis loeti keskmiseks Tallinna õigusabituru tunnimääraks kuni 153 eurot. Hageja esindaja tunnitasu vähendamiseks puudus vajadus ka tingituna poolte majanduslikust ebavõrdsusest. Hageja näol oli tegemist eraisikuga, kes kaitses oma õigusi korteriühistu (juriidilise isiku) vastu. Juriidilist isikut ei saa lugeda halvemas majanduslikus positsioonis olevaks kui hagejat (eraisikut). Tulenevalt sellest, et vaidlus puudutas hageja kodu ja selle kulusid, oli vaidlus hageja jaoks äärmiselt tähtis, millisel juhul tuleb lugeda põhjendatuks ka seda, et hageja pöördus õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole, kelle tunnihinnad ei ole Tallinna odavaimad. Sellises olukorras osade menetluskulude jätmine hageja kanda on äärmiselt ebaõiglane.
15.Hageja ei nõustunud ka sellega, et maakohus luges osaliselt põhjendamatuks hageja esindaja poolt õigusabile kulunud aja. Teenused, mille maakohus luges põhjendamatuks, olid tegelikkuses seotud kohtuasjaga ja olid seega vajalikud ja põhjendatud. Kostja tõi ise menetlusse sisse sellised teemad nagu soojuspumpade paigaldus ja sellega seotud kulude esialgne tasumine Areatech OÜ poolt, hageja lisapinna kinnistamine ja legaliseerimine jms (vt nt vastus hagile p 2.8; 3.3.2). Hageja esindaja pidi neid väiteid ja nende väidete õiguslikku tausta analüüsima ning hindama nende väidete põhjendatust menetletud asjas. Seega nende teemade analüüsile ja sellega seotud nõupidamistele kulunud ajakulu tuleb lugeda põhjendatuks, ilma milleta ei oleks saanud kvaliteetset õigusabi osutada (ei olnud võimalik jätta osasid kostja väiteid analüüsimata ja tausta välja selgitamata). Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Edasine menetluse käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.05.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebus on esitatud hageja avalduse osaliselt rahuldamata jätmise osas. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 6002.40 eurot, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
19.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega hagejale osutatud õigusabi mahu osas: maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi 39,6 tunni ulatuses hageja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes hageja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt kostjalt väljamõistetavat menetluskulu. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud.
20.Seoses hageja lepingulise esindaja tunnitasuga leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti kohaldanud käesolevas asjas õigusabitoimingutele 120-eurost (käibemaksuta) tunnitasumäära. Lahendites nr 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-115-14 (p 11) on Riigikohus leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta. Seejuures tuleb kohtul lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, p 14). Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et maakohus lähtus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Praeguses asjas on maakohus seega õigesti hinnanud asja keerukusest lähtuvalt esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning on piisavalt põhjendanud, miks käesolevat vaidlust ei saa lugeda keskmisest keerukamaks, mille läbi on õigustanud 120-eurose (käibemaksuta) tunnihinna kohaldamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-14 punktis 14 kinnitanud 14.10.2013 tehtud lahendis nr 3-2-198-13 väljendatud seisukohta, mille kohaselt luges tavapäraseks (keskmiseks) esindaja tunnitasuks on 147.49 eurot (käibemaksuga). Seega hageja esindaja tunnitasu keskmiselt 161 eurot (käibemaksuta) võib pidada keskmisest kõrgemaks ning kuivõrd maakohtu hinnangul käesolevat vaidlust keskmiselt keerukamaks pidada ei saa, ei ole põhjendatud ka hageja soovitud tunnitasu kohaldamine. Maakohtu poolt kohaldatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ehk koos käibemaksuga 144 eurot on seega arvestades asja keerukuse astet kooskõlas Riigikohtu viimase praktikaga. Eeltoodust
tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja toimingutele põhjendatud ja mõistliku tunnitasu hindamisel tehtud kaalutlusotsus on antud juhul selgelt jälgitav ning ka selles osas ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita.
21.Määruskaebuses toodud viited kohtulahenditele haldusasjades ja käesoleva asja võrdluse haldusõigusliku vaidlusega jätab kolleegium tähelepanuta, kuna üldjuhul ei ole põhjendatud teise õigusvaldkonna kohtupraktika aluseks võtmine. Kaebuses puudub ka põhjendus, miks kaebaja tugineb just haldusasjades tehtud lahenditele selle asemel, et viidata mõnele tsiviilasjas tehtud lahendile. Seoses kaebuse väitega poolte majanduslikust ebavõrdsusest nõustub kolleegium kostja poolt määruskaebuse vastuses tooduga, mille kohaselt kostjat (korteriühistut) ei saa hinnata majanduslikus mõttes tavalise juriidilise isikuna, kuna tegemist ei ole (eelduslikult kasumliku) äriühinguga, mille sissetulek oleks tingitud äritegevusest. Ühistu sissetulek koosneb eraisikute rahalistest panustest, mistõttu on alusetu hageja seisukoht, nagu kostjal oleks majanduslikus mõttes parem või võrdne positsioon hagejaga. Maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks ei anna alust ka kaebuses viidatud vaidluse olulisus hagejale.
22.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.