XXXhagi Korteriühistu XXX vastu tunnistada kehtetuks Korteriühistu XXX 29.04.2013.a üldkoosolelu päevakorra punktide 1 ja 4 otsused
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Tamm (epost: [email protected]) Kostja: Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Armand Reinmaa ja vandeadvokaadi abi Karola Sisask ([email protected])
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Korteriühistult XXX välja XXXkasuks menetluskulud summas 6 002,40 eurot.
3.Jätta rahuldamata XXXavaldus menetluskulude väljamõistmiseks 2 515,68 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 17.04.2014.a otsusega XXXhagi Korteriühistu XXX vastu ning jättis menetluskulud Korteriühistu XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.11.2014.a otsusega Harju Maakohtu 17.04.2014.a otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti Korteriühistu XXX kanda. Riigikohus jättis 25.02.2015.a määrusega 3-7-1-2-1230-14 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Kohtulahend jõustus 25.02.2015.a. Harju Maakohtu 13.03.2015.a määrusega andis kohus hagejale 7-päevase tähtaja menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja sai eelnimetatud määruse kätte 17.03.2015.a ning esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19.03.2015.a tähtaegselt. Hageja soovib riigilõivu summas 300 eurot ning õigusabikulude summas 8 218,08 eurot hüvitamist kostja poolt. Hageja märgib, et ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotleb menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga. Lisaks kinnitab hageja, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
3.Harju Maakohus edastas hageja 19.03.2015.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 26.03.2015.a kostja esindajale, andes kostjale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja esindaja esitas kostja vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale 06.04.2015.a. Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
4.Kostja, olles tutvunud menetluskulude nimekirjaga, vaidleb hageja õigusabikulude suurusele vastu ja ei pea sellises ulatuses kulusid põhjendatuks ega vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõistes. Hageja kulud on kostja hinnangul ülepaisutatud ning kulusid tuleb oluliselt vähendada. Hageja poolt kantud õigusabikulude suurust tuleb oluliselt vähendada, sest õigusabi tunnihind ei ole mõistlik. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et tema esindaja tunnihind oli menetluses keskmiselt 161 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on viidanud Riigikohtu Halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-82-14, milles on peetud mõistlikuks esindaja tunnihinda 193 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Sellest tulenevalt on hageja asunud seisukohale, et tunnihind 161 eurot + km on igati mõistlik. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga ja vaidleb vastu hageja esindaja tunnitasu suurusele. Käesolev vaidlus on tsiviilasi, menetluskulude hüvitamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kostja leiab, et menetluskulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust tuleb igakordselt eraldi hinnata ning kostja hinnangul on hageja poolt taotletud kulud ülepaisutatud. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluses aktsepteeritud keskmisest tunnitasust. Riigikohus on 11.02.2015 määruses 3-2-1-115-14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust
ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 01.10.2013 määruses nr 3-2-1-92-13 on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 koos käibemaksuga. Hageja esitatud arvetest nähtub, et kohati on tunnihinnaks ka 200 eurot. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et lähtuda tuleb tsiviilkohtumenetluses väljakujunenud Riigikohtu seisukohtadest ja pidada põhjendatuks tunnitasu mitte rohkem kui 120 eurot koos käibemaksuga. Kostja palub tunnitasu hindamisel ja kulude suuruse määramisel arvestada ka asjaoluga, et kostja näol on tegemist korteriühistuga, mitte kasumliku äriühinguga.
5.Hageja poolt esitatud õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kokku 42,6 tundi hageja esindamiseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses. Kostja arvates on selline ajakulu ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tsiviilasjas nr 2-13-37566 vaidlustas hageja korteriühistu üldkoosoleku otsuse, tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Kostja arvates on hageja esindaja märgitud ajakulu põhjendamatult suur. Täies ulatuses tuleb jätta välja mõistmata teise esindaja väidetavad kulud. Hagejat esindas menetluses advokaat Kristjan Tamm, õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on aga Urmas Volens kokku kulutanud 1,6 tundi hageja esindamisele ning hageja taotleb ka selle kulu väljamõistmist. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja ei ole käesoleva menetluse jooksul esindajat vahetanud ning teisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine ei ole ka põhjendatav asja keerukusega. Seega tuleb käesolevas asjas jätta hüvitamata teise esindaja, Urmas Volensi, kulutused kokku summas 278,4 eurot (lisandub käibemaks).
6.Hageja õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal väidetavalt kulunud kokku 8,7 tundi materjalide analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks. Hagiavalduse näol oli tegemist dokumendiga, milles sisulist teksti on vähem kui 4 lehekülge, samuti ei tulnud hagi koostamise käigus analüüsida keerukaid dokumente. Seega ei ole põhjendatud ajakulu materjalide analüüsiks 4,7 tundi ja hagi koostamiseks täiendavalt 3 tundi. Urmas Volens’i poolt teostatud toimingu „hagiavalduse koostamises osalemine“ osas palus kostja kogu kulu jätta välja mõistmata, sest mitme esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud.
7.Hageja õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal väidetavalt kulunud kokku 10,6 tundi kostja seisukohale vastuse koostamiseks. Hageja 30.09.2013 vastuses on sisulist tekstiosa vaid 3 lehekülge ning ei ole võimalik pidada mõistlikuks sellise dokumendi koostamiseks kulutatud ajakulu 10,6 tundi. 30.09.2013 menetlusdokument ei sisaldanud ka hageja poolt olulisi uusi andmeid, tõendina oli lisatud vaid üks foto.
8.20.11.2013 on hageja esindajal väidetavalt kulunud 2,9 tundi kohtuistungiks ettevalmistumisele, nõupidamisele kliendiga ja osalemisele Harju Maakohtu istungil. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1 h – kostja arvates ei ole seega põhjendatud eelistungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg 1,9 tundi.
9.Lisaks ei ole põhjendatud 06.03.2014 ajakulu 3,3 tundi istungi ettevalmistamiseks, kliendiga nõupidamiseks ja istungil osalemiseks. Hageja esitatud kulurealt ei ole arusaadav detailne kulude koosseis, so kui palju aega kulus istungi ettevalmistamiseks ja kliendiga nõupidamiseks. Antud juhul on keeruline hinnata, kui palju aega ja milleks kulutas esindaja enne istungit.
10.Põhjendamatu ja käesoleva tsiviilasjaga seost mitteomav on 11.02.2014 märgitud ajakulu 1 tund kliendiga nõupidamiseks. Hageja poolt esitatud 19.02.2014 arvelt nr 313/14EE nähtub, et ajakulu 1 tund on märgitud järgmiselt: „Kliendiga nõupidamine tõendite esitamise teemal. Lisapinna legaliseerimist ja soojuspumpadega seonduvat hüvitist puudutav arutelu.“ Tegemist ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluga, sest lisapinna legaliseerimise ja soojuspumpade küsimus on eraldi teemad, mis kohtuvaidlusesse ei puutu. Seega viidatud 1 tunni ulatuses tuleb kulusid vähendada.
11.Lisaks on põhjendamatu ja käesoleva menetlusega seost mitteomav ajakulu 1,1 tundi kuupäeval 16.05.2014. Hageja esindaja on väidetavalt kulutanud 1,1 tundi kliendi küsimuste analüüsile. 30.06.2014 arve nr 1575/14EE spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindaja 16.05.2014 tegelenud järgmise tegevusega: „Kliendi küsimuse analüüs, kas korterit kui vallasasja saab omandada igamisega vallasasja regulatsiooni järgi ning kuidas oleks võimalik saavutada lisapinna kandmine kinnistusraamatusse.“ Hageja esindaja on osutanud seega 16.05.2014 õigusabi menetlusega mitteseonduvalt ja see kulu ei kuulu hüvitamisele.
12.Põhjendamatu on ka 20.05.2014 ajakulu, milles esindaja andis tõenäoliselt kliendile eelnevas punktis märgitud menetlusvälise küsimuse osas tagasisidet (antud kuupäeval ei ole ühtegi menetlusdokumenti esitatud). Järeldub, et hageja esindaja ajakulu ja seega ka hageja poolt esindajale makstud tasu kokku 1,5 tunni osas ei ole seotud tsiviilasjaga nr 2-13-37566, mistõttu ei saa kulu välja mõista. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses seega esitanud ebaõige kinnituse, väites, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Ajakulu 2,5 tunni ulatuses ei ole menetlusega seotud.
13.17.06.2014 ja 18.06.2014 on hageja esindaja väidetavalt kulutanud kokku 5,3 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Hageja vastus koosneb vaid 3-leheküljelisest sisulisest osast ja hageja ei ole vastuse koostamisel pidanud analüüsima uusi tõendeid ega väiteid. Seega ei ole ajakulu 5,3 tundi kostja arvates põhjendatud.
14.04.11.2014 kohtuistung Tallinna Ringkonnakohtus kestis 38 minutit, seega on hageja esindaja ajakulu 1,5 tundi 04.11.2014.a istungiks ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks ülepaisutatud. Kostja hinnangul ei ole usutav, et hageja esindaja kulutas istungiks ettevalmistusele tund aega, kui istungil sisulist arutelu ei toimunud.
15.Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul vähendada hageja õigusabikulusid. Põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista teise esindaja kulusid, menetlusega mitteseotud kulusid ning tasu ülepaisutatud ajakulu eest. Menetluse sisu ja olemust arvestades ei ole usutav, et hageja esindajal kulus põhjendatud ja vajalikus ulatuses õigusteenuse osutamiseks 42,6 tundi. Samuti tuleb vähendada hageja õigusabikulusid esindaja tunnitasu vähendamisega, sest tunnitasu 161 eurot ilma käibemaksuta ei ole Riigikohtu praktika kohaselt keskmine ega tavapärane. Kohtumääruse põhjendused
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete
kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
19.Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot, õigusabikulu summas 8 218,08 eurot, kokku summas 8 518,08 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinna määraga 150 – 200 eurot/h (käibemaksuta). Hageja palub tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista menetluskulud summas 8 518,08 eurot.
20.Hageja avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot. Vastava kulu (riigilõiv 300 eurot) kandmine hageja poolt on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenus summas 8 218,08 eurot (käibemaksuga). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinna määraga 150 – 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
22.Esmalt hindab kohus hageja lepinguliste esindajate tunnihinde ning mitme esindaja menetlusse kaasamise põhjendatust. Kostja esitas hageja lepinguliste esindajate tunnihindele vastuväite, pidades mõistlikuks tunnitasu määraks vastavalt Riigikohtu praktikale 120 eurot käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 – 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel tavapärasest kõrgema tunnitasu määraga, mis käesoleva vaidluse puhul ei ole põhjendatud. Käesolev vaidlus ei ole tavapärasest keerukam, kuivõrd menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet, tõendite maht ei ole tavapärasest mahukam ning vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis annaks võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramisel selgitanud, et hageja lepinguliste esindajate kulud õigusabile on mõistlikud ja vajalikud ning kooskõlas asja keerukusega. Hageja tugineb Riigikohtu lahendile 3-3-1-82-14, milles peeti
mõistlikuks esindaja tunnihinda 193 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks, on kohus seisukohal, et mitme esindaja kasutamine menetluses on põhjendatud, kui esindajad ei dubleeri üksteise teostatud toiminguid. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks mitme esindaja kasutamise käesoleva tsiviilasja menetluses ulatuses, milles hageja esindajad ei ole teineteise tööd dubleerinud ning õigusabi osutamisel põhjendamatult aega kulutanud.
23.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja esindajatel on materjalide analüüsile, hagiavalduse koostamisele, tõendite komplekteerimisele, telefoninõupidamistele kliendiga ning hagi edastamisele kohtule kulunud 8,7 tundi. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse näol oli tegemist dokumendiga, milles sisulist teksti on vähem kui 4 lehekülge, samuti ei tulnud hagi koostamise käigus analüüsida keerukaid dokumente. Seega ei ole põhjendatud ajakulu materjalide analüüsiks 4,7 tundi ja hagi koostamiseks täiendavalt 3 tundi. Urmas Volens’i poolt teostatud toimingu „hagiavalduse koostamises osalemine“ osas palus kostja kogu kulu jätta välja mõistmata, sest mitme esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga. Kohtutoimikust nähtub, et 13.08.2013.a esitatud hagiavaldus on koostatud kuuel leheküljel, omades sisulist osa ca nelja lehekülje ulatuses. Hagiavalduse lisad moodustavad ca 33 lk. Kohus on eelnevalt hinnanud mitme esindaja osalemist hagejale õigusteenuse pakkumisel ning leidnud, et kui esindajad ei dubleeri teineteise tööd ega kasuta aega põhjendamatult, on mitme esindaja kasutamine käesolevas kohtumenetluses põhjendatud. Arvestades mõlema esindaja teostatud toiminguid ning esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et märgitud ajakulu 8,7 tunni ulatuses on põhjendatud. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 2279 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 2279 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 9 tundi summas 1 296 eurot [(9h x
120 eurot/h) + km].
24.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr 2740 kohaselt on hageja esindajatel kulunud kostja seisukohaga tutvumisele ning analüüsile, kliendikohtumiseks ettevalmistumiseks ning kliendiga kohtumisele hageja vastuse teemal 5,4 tundi ning vastuse koostamisele kostja seisukohale 5,5 tundi. Kostja leiab, et hageja 30.09.2013 vastuses on sisulist tekstiosa vaid 3 lehekülge, mistõttu ei ole võimalik pidada mõistlikuks ajakulu 10,6 tundi hageja vastuse koostamiseks. 30.09.2013.a menetlusdokument ei sisaldanud ka hageja poolt olulisi uusi andmeid, tõendina oli lisatud vaid üks foto. Kohus leiab, et hageja esindajate märgitud ajakulu on põhjendatud. Kostja 13.09.2013.a vastus on koostatud 12-l leheküljel, mille lisad moodustavad ca 34 lehekülge. Kohus, arvestades kostja vastuse sisu ning mahtu, lisaks kostja esitatud menetlusdokumendi läbitöötamisele ning analüüsile kulunud aega, samuti kliendikohtumiste läbiviimist, on seisukohal, et ajakulu 5,4 tundi on põhjendatud ning mõistlik. Kohtutoimikust nähtub, et hageja 30.09.2013.a seisukoht kostja vastusele on esitatud viiel leheküljel, mille sisulise osa maht moodustab ca 3,5 lehekülge. Kuigi hageja vastuses on osaliselt tuginetud hageja varasematele seisukohtadele, on menetlusdokumendi argumenteerivas osas kasutatud varem mitteesitatud Riigikohtu praktikat ning lahendeid, lisaks selgitatud hageja seisukohta kostja vastuses väljatoodud asjaolude suhtes. Kohus leiab, et hageja esindajate märgitud ajakulu 5,5 tunni ulatuses hageja seisukoha koostamisele on põhjendatud ning vajalik. Kokku loeb kohus arvel nr 2740 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 10,9 tundi summas 1 569,60 eurot [(10,9h x 120 eurot/h) + km].
25.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 3146 nähtub, et hageja esindajal on kohtuistungiks ettevalmistumisele, kohtuistungi eelsele nõupidamisele kliendiga ning kliendi esindamisele Harju maakohtu istungil kulunud 2,9 tundi. Kostja arvates ei ole põhjendatud eelistungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg 1,9 tundi, kuivõrd kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1 tund. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. 20.11.2013.a kohtuistungi protokollist nähtub, et istung avati kell 13:00 ning istung lõppes 14:00, kogukestusega 1 tund. Istungiks ettevalmistumise aeg ning kliendiga nõupidamine 1,9 tunni ulatuses on mõistlik ning vajalik, kuivõrd istungiks ettevalmistumine on kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks ning kliendi parimaks esindamiseks vajalik. Lisaks peab esindaja arvestama kohtumenetluse käigus esindatava arvamuse ning seisukohtadega, mille välja selgitamine on võimalik vaid läbi kliendisuhtluse. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 3146 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 3146 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 3,2 tundi summas 460,80 eurot [(3,2h x 120 eurot/h) + km].
26.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr 313 kohaselt on hageja esindajal kulunud suhtlusele kliendi, vastaspoole ning eksperdiga, vastaspoole paikvaatluse taotluse analüüsile, kostja taotlusele vastamisele, tõendite komplekteerimisele, vastaspoole seisukoha analüüsile ning täiendava seisukoha ja taotluse koostamisele seoses täiendavate
tõendite vastuvõtmiseks 5,6 tundi. Kostja hinnangul on põhjendamatu ja käesoleva tsiviilasjaga seost mitteomav 11.02.2014.a märgitud ajakulu 1 tund kliendiga nõupidamiseks. Hageja poolt esitatud 19.02.2014 arvelt nr 313/14EE nähtub, et ajakulu 1 tund on märgitud järgmiselt: „Kliendiga nõupidamine tõendite esitamise teemal. Lisapinna legaliseerimist ja soojuspumpadega seonduvat hüvitist puudutav arutelu.“ Tegemist ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluga. Kohus nõustub kostja esitatud seisukohaga osaliselt. Hageja poolt esitatud arve nr 313 spetsifikatsioonilt on nähtav, et lisaks kliendiga nõupidamisele tõendite esitamise teemal, on hageja esindajal kulunud aega arutelule seoses lisapinna legaliseerimise ja soojuspumpadega seonduva hüvitisega. Käesolevas menetluses esitati hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu ei saa eeltoodud sisuga arutelu kliendiga pidada põhjendatud menetluskuluks antud menetluse raames. Kohtu hinnangul on põhjendatud ning vajalik nõupidamine kliendiga, kuid mitte arve nr 313 spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu arutelule. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik hinnata mõlema toimingu ajakulu eraldi, sest toimingud on esitatud kobarkirjena, vähendab kohus nimekirjas märgitud ajakulu 0,5 tunni võrra. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on ekspertiisialasele suhtlusele kliendiga ning tõendite komplekteerimisele kulunud 1 tund. Arvele nr 313 lisatud toimingute spetsifikatsioonis ei ole eelnimetatud toimingud osutatud õigusteenusena välja toodud. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kulu kandmine ei ole tõendatud, jätab kohus ajakulu 1 tunni ulatuses rahuldamata. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 313 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 313 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 4,1 tundi summas 590,40 eurot [(4,1h x 120 eurot/h) + km].
27.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr 727 kohaselt kulus hageja esindajal kliendi kirjale vastamisele, kohtuistungiks ettevalmistumisele, sellega seotud istungieelsele nõupidamisele kliendiga ning esindamisele kohtuistungil, kohtuistungi protokolliga tutvumisele, kohtukõne teeside koostamisele ning vastaspoole kohtuteesidega tutvumisele 4,9 tundi. Kostja leiab, et hageja märgitud ajakulu 06.03.2014.a istungiks ettevalmistumiseks, kliendiga nõupidamiseks ning istungil osalemiseks ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga. 06.03.2014.a kohtuistungi protokollist nähtub, et istung avati kell 10:00 ning lõppes 12:00 – istungi kestis kokku 2 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistumist ning kliendiga nõupidamist 1,3 tunni ulatuses peab kohus põhjendatud ning mõistliku ajakuluna. Istungiks ettevalmistumine on kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks ning kliendi parimaks esindamiseks vajalik. Lisaks peab esindaja arvestama kohtumenetluse käigus esindatava arvamuse ning seisukohtadega, mille välja selgitamine on võimalik vaid läbi kliendisuhtluse. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 727 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik
ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 727 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 4,9 tundi summas 705,60 eurot [(4,9h x 120 eurot/h) + km].
28.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 1575 nähtub, et hageja esindaja on kliendi küsimuste analüüsile, telefoninõupidamisele kliendiga, kohtumisele kliendiga apellatsioonkaebuse vastuse teemal, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele ning vastustaja seisukoha täpsustamisele kulutanud 7,3 tundi. Kostja hinnangul on põhjendamatu ja käesoleva menetlusega seost mitteomav ajakulu 1,1 tundi kuupäeval 16.05.2014.a. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindaja 16.05.2014.a tegelenud järgmise tegevusega: „Kliendi küsimuse analüüs, kas korterit kui vallasasja saab omandada igamisega vallasasja regulatsiooni järgi ning kuidas oleks võimalik saavutada lisapinna kandmine kinnistusraamatusse.“ Hageja esindaja on osutanud seega 16.05.2014.a õigusabi menetlusega mitteseonduvalt ja see kulu ei kuulu hüvitamisele. Kohus nõustub kostja esitatud seisukohaga. Käesolevas menetluses esitati hagi üldkoosoleku otsuse p 1 ja p 4 kehtetuks tunnistamiseks. Hageja esindaja poolt teostatud toiming ei ole seotud käesoleva menetlusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus eelnimetatud toimingu ajakulu 1,1 tunni ulatuses rahuldamata. Põhjendamatu on kostja hinnangul ka 20.05.2014.a ajakulu, milles esindaja andis tõenäoliselt kliendile eelnevas punktis märgitud menetlusvälise küsimuse osas tagasisidet (antud kuupäeval ei ole ühtegi menetlusdokumenti esitatud). Kohus on seisukohal, et esitatud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtule jääb arusaamatuks, millist edasist tegevuskava kliendiga arutati, kuivõrd Harju Maakohus tegi 17.04.2014.a otsuse, millega hageja hagi rahuldati. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja esindaja märgitud ajakulu 0,4 tunni ulatuses rahuldamata. Kostja on esitanud vastuväite hageja esindaja ajakulule seoses hageja vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele. Hageja vastus koosneb vaid 3-leheküljelisest sisulisest osast ja hageja ei ole vastuse koostamisel pidanud analüüsima uusi tõendeid ega väiteid. Seega ei ole ajakulu 5,3 tundi kostja arvates põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga. Kohtutoimikust nähtub, et hageja vastus apellatsioonkaebusele on koostatud kuuel leheküljel, omades sisulist osa ca 4,5 lehekülje ulatuses. Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et hageja esindaja märgitud ajakulu 5,3 tunni ulatuses on põhjendatud. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 1575 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 1575 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 5,8 tundi summas 835,20 eurot [(5,8h x 120 eurot/h) + km].
29.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 3150 nähtub, et hageja esindajal on kliendi esindamisele ringkonnakohtu istungil ning selleks ettevalmistumisele, lisaks ringkonnakohtu otsusega tutvumisele kulunud 1,7 tundi. Kostja leiab, et hageja esindaja ajakulu 1,5 tundi 04.11.2014.a istungiks ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks on
ülepaisutatud, kuivõrd kohtuistung kestis 38 minutit. Kostja hinnangul ei ole usutav, et hageja esindaja kulutas istungiks ettevalmistusele tund aega, kui istungil sisulist arutelu ei toimunud. Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 38 minutit. Istungiks ettevalmistumist 52 minuti ulatuses peab kohus põhjendatuks ning vajalikuks. Istungiks ettevalmistumine on kliendile kvaliteetse õigusteenuse osutamise ning parima esindamise seisukohalt vajalik. Esindaja valmistub istungiks põhjalikult, sõltumata võimalikust istungi kestusest. Eeltoodust tulenevalt peab kohus esindaja esitatud ajakulu 1,5 tunni ulatuses põhjendatuks. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 3150 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 3150 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 1,7 tundi summas 835,20 eurot [(1,7h x 120 eurot/h) + km].
30.Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 39,6 tundi summas 5 702,40 eurot. Hageja menetluskulud on kohtumenetluses kokku 6 002,40 eurot (riigilõiv 300 eurot + lepinguliste esindajate kulu 5702,40 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtumenetluse kulud summas 6 002,40 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 2 515,68 eurot (taotletud summa 8 518,08 eurot – rahuldatud summa 6 002,40 eurot).
31.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.