2-18-6257/47 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01. juulit 2010 PKS1995 ja pärast seda PKS (PKS § 210 lg 1). Enne 01. juulit 2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim (PKS1995 § 14 jj), 01. juulist 2010 kohaldub poolte varasuhtele PKS §-des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga varaühisus (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoober 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 16). PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01. juulit 2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele PKS1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga PKS (PKS § 210 lg 1). Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul ühisvara PKS1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka PKS § 25 järgi. Ühisvara koosseis määratakse PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et kui üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne 01. juulit 2010 mingi eseme, tuleb selle otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada PKS1995. Kuna ühisvara jagamise hagi esitati pärast PKS-i jõustumist 01. juulil 2010, kohaldub ka enne seda kuupäeva soetatud ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 järgi PKS (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1417, p 16). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseadus AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on kaasomand või ühisomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt Riigikohutu 21.05.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxx Tallinnas. Abielu lahutati 27.09.2018.aastal.

2-18-6257 Pooltele kuulub järgnev vara mille ühis-või lahusvarasse kuuluvuse osa vaidlust ei ole ja mida soovitakse jagada või asja kuuluvust tunnistada:  Kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx). Kinnisasja ainuomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Kinnisasja omandas hageja abielu kestel pärimise teel ning see kuulub hagejale lahusvarana.  Osalus OSAÜHINGUS Xxxx, registrikood xxxx, aadress xxxx, nimiväärtusega 639,00 eurot, mis moodustab 25 % osaühingu osakapitalist. Osaühingu osalus on omandatud enne hageja ja kostja abielu sõlmimist ning kuulub hagejale lahusvarana.  Kinnisasi asukohaga xxxx, mille reaalosadeks on korter number xxxx (registriosa xxxx) ja korter number xxxx (registriosa xxxx). Korteriomandi omandamise aluseks olevas lepingus jagasid pooled ühtlasi ühisvara osaliselt ning leppisid kokku, et nimetatud korteriomandid hakkavad kuuluma hagejale ja kostjale kaasomandina selliselt, et hagejale hakkas kuuluma korteriomandist 2/3 suurune kaasomandiosa ja kostjale 1/3 suurune kaasomandiosa. Korteriomanditele on seatud hüpoteek, millega on tagatud Xxxx AS nõuded hageja ja kostja vastu, mis tulenevad hageja, kostja ja Xxxx AS vahel 11.12.2006.a. sõlmitud laenulepingust number 06-230956-EL.  Xxxx AS (endine ärinimi AS Xxxx) hageja, ja kostja vahel 11.12.2006.a. sõlmitud laenulepingust number 06-230956-EL tulenevad Xxxx AS nõuded hageja ja kostja vastu. Laenujääk hagiavalduse kohtule esitamise päeval on 48606.10 eurot. Laenu sihtotstarve oli korteriomandi asukohaga xxxx, sinna juurde kuuluva panipaiga ja autoparkimiskoha nr xxxx ostmine.  Sõiduauto xxxx, riikliku registreerimismärgiga xxxx, esmane registreerimine 20.04.2007.a., VIN kood xxxx. Sõiduk on registreeritud kostja nimele, kuid on omandatud abielu kestel ning kuulub poolte ühisvarasse.  Hageja ja kostja arvetel krediidiasutustes olevad raha ja väärtpaberid. Kuigi poolte vahel ei ole antud juhul vaidlust jagatava ühisvara koosseisu ega viisi üle, oli poolte vahel menetluses üleval vaidlus kahe varaeseme - xxxx kinnistu ja sõiduauto xxxx, väärtuse osas. Hageja avaldas 26.09.2018 eelistungil et soovib, et xxxx kinnistust 1/3 kostjale kuuluv kaasomandi osa jääks hagejale ja et hageja on nõus selle osa väärtuse kostjale kompenseerima. Seejuures avaldas hageja, et on nõus kostja seisukohas toodud ühisvaraks oleva auto hinnaga. Seega ei ole asjas enam vaidlust auto väärtuse üle. Kostja avaldas, et on nõus xxxx kinnistust kostjale kuuluva 1/3 suuruse kaasomandi osa hagejale jätmisega, kui hageja hüvitab selle õiglase väärtuse kostjale. Xxxx kinnistust, mille reaalosadeks on korter number xxxx (registriosa xxxx) ja korter number xxxx (registriosa xxxx) kuulub registri kohaselt 2/3 hagejale ja 1/3 kostjale. Kohtu 09.11.2018 määruse alusel viidi kinnistu väärtuse osas läbi ekspertiis milles leiti, et pooltele kuuluva xxxx kinnistu turuväärtuseks on kokku 92 800 eurot (korteriomand ja panipaik ning parkimiskoht). Kumbki pool kinnisvaraekspertiisi tulemusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et ei saa jagada eelviidatud xxxx kinnistu pooltele kuuluvaid osasid ühisvara jagamise hagi raames poolte vahel, kuivõrd kumbki pool ei ole selleks menetluslikku nõuet esitanud ja vastav vara on juba tegelikkuses poolte vahel jagatud 18.12.2006 notariaalselt tõestatud lepingus (tlk 66) P 5 mille kohaselt kinnistust 2/3 on kostja lahusvara ja 1/3 hageja lahusvara. Kohus möönab, et pooled küll arutasid menetluse ajal vastava kinnistu hagejale jätmist, kuid kumbki pool kohtule konkreetset kinnisasja jagamise nõuet ei esitanud. Seejuures nagu kohus eespool viitas, on vastav kinnistu poolte vahel juba notariaalselt lahusvara osadeks jaotatud, mistõttu ei kuulu asi üldse ühisvara jagamise hagi juurde. Kui hageja soovib kostjalt 1/3 suuruse osa omandada ja kostja on sellega jätkuvalt nõus, saavad pooled seda teha omavahelise tavapärase kinnisvaratehingu raames.

Kohus leiab, et põhjendatud on jätta poolte ühine laenukohustus, st Xxxx AS nõuded T R-T ja A T vastu, mis tulenevad nende vahel 05.12.2006.a. sõlmitud laenulepingust number 06230956, T R-T ja A T omavahelises suhtes 2/3 suuruses mõttelises osas T R-Ti ja 1/3 ulatuses A Ti kanda, kuivõrd vastava laenukohustusega seotud kinnisasi kuulub samuti lahusvarana T R-T’ile 2/3 suuruses mõttelises osas ja A T’ile 1/3 suuruses mõttelises osas. Kohus selgitab, et kuigi vastav kinnisasi kuulub pooltele lahusvaraliste mõtteliste osadena, on laenukohustus panga ees ühisvaraline ühine kohustus. Seejuures saab kohus ilma kolmanda osapoole (st panga) nõusolekuta jagada vastava kohustuse poolte vahel üksnes poolte omavahelises suhtes ja panga ees vastutavad pooled siiski solidaarvõlgnikena. Poole omavahelises suhtes kohustuse jagamine tähendab seda, et kui pank peaks nõudma kogu kohustuse välja ühel poolelt, on sellel poolel õigus omakorda käesoleva kohtuotsuse alusel nõuda teiselt poolelt tema osa hüvitamist vastavalt eeltoodud jaotisele. Pooltele kuulub ühisvarana sõiduauto xxxx. Pooled on menetluse kestel jõudnud ühel meelel, et sõiduauto väärtus on 1500 eurot. Hageja on palunud jätta vastava sõiduauto kostja ainuomandiks ja palunud kohustada kostjat hüvitama hagejale enamsaadud ühisvara eest poole selle väärtusest. Kostja on jagamise viisiga nõus. Eeltoodust tulenevalt jagab kohus poolte vastava ühisvara, jättes selle kostja A T ainuomandisse ja mõistes välja kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitise enamsaadu ühisvara arvelt 750 eurot (st pool sõiduauto väärtusest). Seaduse kohaselt on poolte ühisvaraks nende arvetel krediidiasutustes olevad raha ja väärtpaberid. Hageja on palunud jätta kummagi abikaasa arvel olevad raha ja väärpaberid sellele, kelle nimel arve on avatud. Kostja ei ole jagamise viisile vastu vaielnud. Kohus leiab, et mõistlikuks ja mõlemaid pooli vähem koormavaks on, kui kummagi abikaasa arvel olevad raha ja väärpaberid hakkavad kuuluma sellele, kelle nimel arve on avatud. Seetõttu jagab kohus poolte arvetel krediidiasutustes olevad rahasummad ja väärtpaberid niiviisi, et kummagi abikaasa arvel olevad raha ja väärpaberid jäävad sellele, kelle nimel arve on avatud. Nagu kohus eelpool märkis, ei ole vaidlust asjaolus, et kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx) kuulub hagejale lahusvarana. Seejuures on vara hageja lahusvarasse kuulumine põhjendatud ka seetõttu, et vaatamata sellele, et kinnisasi omandati abielu kestel, omandas hageja nimetatud kinnisasja pärimise teel. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus vastava vara hageja lahusvaraks. Kohus märgib, et peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist, ei saa vaidlust enam olla selles, et ainult hagejal kui lahusvaralise kinnisasja ainuomanikul on õigus määrata, kes võib või ei või asuda eelnimetatud kinnisasjal ja seetõttu juhuks, kui kostja ei peaks vabatahtlikult vabastama kostja kinnisasja valdust, kohustab kohus käesoleva otsusega kostjat A T vabastama kinnisasja valdus ühe (1) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrab, et kinnisasja otsese valduse tähtaegse üleandmata jätmise korral tuleb A T tõsta koos talle kuuluva varaga xxxx asuvalt kinnisasjalt välja. Nagu kohus eelpool märkis, ei ole vaidlust asjaolus, et osalus OSAÜHINGUS Xxxx, registrikood xxxx, aadress xxxx nimiväärtusega 639,00 eurot, mis moodustab 25 % osaühingu osakapitalist kuulub hagejale lahusvarana. Seejuures on vara hageja lahusvarasse kuulumine põhjendatud ka seetõttu, et osaühingu osalus on omandatud enne hageja ja kostja abielu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus vastava vara hageja lahusvaraks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi järgneval kujul: