2-18-19596/7 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-19596 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hagejate nõue, kostja vastuväited Hagejad R R ja A R oma seadusliku esindaja J N v J kaudu esitasid 28.12.2018.a hagiavalduse O R vastu alammääras elatise saamiseks alates hagi esitamiset. Hagejad nõuavad elatist alates 01.01.2019.a. Kostja O R kirjalikus vastuses palus jätta hagi rahuldamata, kuna osaleb niigi ja vabatahtlikult laste ülalpidamises. Tasub laste trennide ja toidu eest, ostab neile riideid, tehnikat, käib nendega väljas ja kannab vajadusel muid kulusid. Kostja kohtuistungil muutis oma seisukohta ja avaldas, et on nõus nõutud suuruses elatise väljamõistmisega. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et hageja I elab peamiselt emapoolsete vanavanemate juures T, kuna tegeleb igapäevaselt spordiga ning ei saa T ära kolida; hageja II elab koos emaga K-J; hagejate ema on peamine isik, kes peab lapsi igapäevaselt üleval. Hagejate seaduslik esindaja on hageja I (R R) ja hageja II (A R) vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 100 eurot toidukulu 200 eurot sidekulu hageja I 15 eurot ja hageja II 20 eurot tervishoiukulu hageja I 0 eurot ja hageja II 50 eurot hügieenikulu hageja I 30 - 50 eurot ja hageja II 30 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 50 eurot riiete ja jalanõude kulu hageja I 117 eurot ja hageja II 75 eurot muud vältimatud püsikulutused (trenn, taskuraha, sünnipäevad, hageja I jõusaal ja söögiraha turniiridel) hageja I 50 - 80 eurot, hageja II 30 eurot. Seega kokku hagejate ema väitel on hageja I (R R) kulud ühes kuus 712 eurot ja hageja II (A R) kulud ühes kuus 605 eurot.

2-18-19596 Hagejate seadusliku esindaja nimetatud kulud on kõik mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas hagejate vanuses laste puhul. R R on xxa ja A R on xxa. Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagejate kuludele vastu ja leidis, et mitmed kulud on liialdatud. Hiljem kohtuistungil kostja nõustus, et hagejate kulud on sellised, nagu hagejate ema on nimetanud. Hageja I vajalikud kulud ühes kuus on eeltoodust tulenevalt 712 eurot ja hageja II vajalikud kulud ühes kuus 605 eurot. Hagejate kuludest peaks kumbki vanem kandma poole ehk vastavalt hageja I kohta 356 eurot ja hageja II kohta 302,5 eurot. Hagejate nõue on esitatud elatise alammääras, mitte kogukulu ulatuses. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja I treeningute kulud tasub osaliselt kostja ja hageja II treeningukulu tasub kostja täies ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et soovib saada elatist ja edasiselt ise kõik laste kulud sh treeningukulud kanda. Seega mõistab kohus elatise välja arvestusega, et edaspidi kannab hagejate trennikulud hagejate seaduslik esindaja, kes peab lapsi igapäevaselt üleval. Käesoleval 2019.aastal on elatise alammäär 270 eurot. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada lastetoetust, mis laekub hagejate emale. Lastetoetuse suurus on käesoleval aastal 60 eurot. Elatise väljamõistmisel on võimalik arvestada, et osa laste vajadustest on kaetud peretoetusega. Seega arvestab kohus kummagi hageja puhul, et isapoolsest ülalpidamiskohustusest on 30 eurot (1⁄2 osa lastetoetusest) kaetud riikliku peretoetusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab vastavalt J N v J taotlusele, et elatis tuleb tasuda tema kontole. PkS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole.