2-17-120372
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.veebruaril 2019, Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-120372
Tsiviilasi
KK hagi SK vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: HK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Tiina Mölder, e-post:x Kostja: SK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Krinal, x
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-17-120372
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Avaldus HP ja SK kooselust on sündinud xx.xx.xxxx KK. Kostja ei ole aastaid lapsele kohast ülalpidamist andnud ega muul moel tema elus osalenud. Lapse vajaduste eest on hea seisnud hageja ema ainuisikuliselt. Lapsele on määratud raske puue, millest tulenevalt on vajalikud kulutused tema ülalpidamiseks suuremad kui tervel lapsel. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused kokku 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt jooksvat elatist seaduses ettenähtud miinimummäära ulatuses ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 2760 eurot. Menetluse käik Eelmenetluses on kostja vaidlustanud oma isaduse KK suhtes. Vastavalt uuringuaktile nr x saab kostja >99,999999999% tõenäosusega olla KK isa ning kostja ei ole antud uuringuaktile vastuväiteid esitanud. 28.11.2018 toimunud eelistungil on hageja tagasiulatuvast elatise nõudest loobunud. Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus lapse ema väitega nagu ta ei oleks last kasvatamisel üldse rahaliselt toetanud ega soovinud lapse elus osaleda. Pigem on lapse ema see, kes alati on teinud takistusi lapse isale lapsega kohtumiseks. Samuti ei ole kostja nõus väljatoodud kulutustega ühes kuus lapse kohta ning leiab, et need kulutused on ülepaisutatud. Kuna kostja elatub üksnes juhutöödest, on ta võimeline maksma elatist lapsele maksimaalselt 100 eurot kuus.
2-17-120372
kriminaalkorras karistatus ning kostja on eelistungil ise tunnistanud, et ta erinevate riiginõuete tõttu ametlikult tööl ei käi. Samas on kostja nõus, et laps seetõttu kannatada ei tohiks. Kuigi kostja on väitnud, et ta juba vähemalt 3 aastat ametlikult ei tööta ega ole esitanud tuludeklaratsioone, nähtub Maksu- ja Tolliameti vastusest, et vähemalt perioodil 01.05.30.09.2018 kostja töötas (tl 113). Kohus võib PKS § 102 lg 2 kohaselt elatist vähendada mõjuval põhjusel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 võib selliseks mõjuvaks põhjuseks olla lisaks vanema töövõimetusele või olukorrale, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, ka muu kohtu hinnangul mõjuv põhjus. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja on töövõimeline, tal ei ole ka teisi ülalpeetavaid ning kohtu arvates ainuüksi asjaolu, et ta ei oma alalist töökohta ja seda just paljuski enda kuritegeliku mineviku tõttu, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mida tuleks elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud määra arvestada. Kostja on väitnud ka, et lapse ema ei võimalda tal lapsega suhelda, kuid sellist nõuet ei ole kostja kohtusse esitanud ning kohus on selgitanud hageja seaduslikule esindajale kostja õigust lapsega suhelda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.