Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-2078
Tsiviilasi
XXX OÜ hagi XXXvastu võla nõudes
Hagi hind 36 737 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, XXX); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tambet Mullari ja advokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo Mullari & Koch, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, telefon 6004460, faks 6501221, e-post: [email protected], [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: XXX (isikukood XXX, Soome isikukood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst 6, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hageja nõue kostja vastu makstud dividendide 34 000 euro tagastamise nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ XXX kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt XXX (registrikood XXX) kostja XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja lepingulise esindaja kulud summas 2883 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) eurot.
Mõista hagejalt OÜ-lt XXX (registrikood XXX) kostja XXX(isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2883 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 1. novembril 2013.a toimus OÜ XXX osanike koosolek, kus võeti vastu otsus maksta osanikele dividende summas 100 000 eurot ning teha osanikele väljamaksed igakuulistes võrdsetes osades kuue jooksul iga kuu esimesel kuupäeval alates
1.novembrist 2013. a võrdeliselt osanike osade nimiväärtusega ehk kostja XXX 51 000 eurot, XXX 37 000 eurot, XXX 6 000 eurot ja XXX 6 000 eurot. 2. detsembri 2013.a kohtuotsusega tuvastas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-55189, et OÜ XXX osanike 1. novembri 2013.a otsus oli tühine.
2.8. jaanuaril 2014.a sõlmisid hageja ja OÜ XXX nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas OÜ XXX hagejale nõude kostja ning teiste osanike vastu, sest tühise osanike otsuse alusel osanikele väljamakstud dividendid tuli tagastada. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja saanud nelja kuu eest dividende summas 34 000 eurot.
3.Dividendide väljamaksed kostjale olid OÜ XXX arvelt tehtud tühise osanike otsuse alusel, mistõttu on kostja alusetult rikastunud ja OÜ-l XXX oli tekkinud nõue saadu väljanõudmiseks kostjalt. Hageja viitas VÕS § 1028 lõikele 1 ning § 1032 lõikele 1. Kokku oli OÜ XXX alates 01.11.2013.a tasunud osanikele dividendidena 58 500 eurot. Hageja viitas TsÜS § 84 lõikele 1 ja leidis, et tühisel tehingul ei ole algusest peale tagajärgi. Alusetust rikastumisest tulenev nõue on loovutatud hagejale VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 alusel.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista makstud dividendidena 34 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni TsMS § 367 järgi.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et viimane ei olnud teadlik OÜ XXX osanike 01.11.2013.a otsuse tühisusest. Kostja oli või pidi olema sellest teadlik ning ÄS § 158 lg 2 ei välista hageja nõudeõigust. Asjaolu, et kostja ei olnud teadlik kohtumenetlusest, ei ole ÄS § 158 lg 2 kohaldamisel määrav. Dividendi väljamaksed ei muutu alusetuks mitte äriühingu otsuse tühisuse tuvastamisel kohtu poolt, vaid juba otsuse tühisus kui selline tingib väljamaksete alusetuse. Kostja mitteteadlikkus kohtumenetlusest on asjasse puutumatu.
6.Juba enne, kui kostja OÜ XXX enamusosanikuna 1. novembril 2013.a otsuse vastu võttis, esitas OÜ XXX osanik ja juhatuse liige XXXkirjaliku vastuväite otsusele, milles ta selgitas dividendide väljamaksmise kahjulikku mõju ning otsuse vastuolu seadusega ja hea usu põhimõttega. XXXselgitas, et ÄS § 158 lg 1 alusel tekib osanikel kohustus nimetatud otsuse
alusel tehtud dividendi väljamaksed tagastada. Seega võttis kostja otsuse vastu vaatamata asjaolule, et teda oli eelnevalt teavitatud dividendimaksete kahjulikkusest ja tühisusest.
7.Kostja teadlikkust tühisusest kinnitab asjaolu, et kuigi otsus nägi kostjale ette igakuiste dividendi väljamaksete tegemise summas 8 500 eurot, maksis kostja juba otsuse vastuvõtmise päeval endale välja 25 000 eurot ehk kolm korda rohkem. Eelnev viitab sellele, et kostja oli teadlik, et vastuvõetud otsus on tühine ning seda asutakse vaidlustama, mistõttu ta ennetavalt võtta äriühingust välja suurema rahasumma.
8.Isegi, kui kostja poleks olnud 1. novembri 2013.a otsuse tühisusest teadlik, oli ta igal juhul teadlik, et 1. novembril 2013.a polnud kostjal õigust väljamaksele summas 25 000 eurot. 01.11.2013.a oli kostja teadlik, et tal ei olnud õigust väljamaksele summas 26 500 eurot. Kostja on seadnud kahtluse alla nõude loovutamise lepingu, kuid ei ole oma seisukohti põhjendanud.
9.Puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid osanike 1. novembri 2013.a otsuse tühisuse uuesti ülevaatamist. Kohtuotsuse saavutamise eesmärgiks ei olnud kostja õiguste kahjustamine, vaid soov ära hoida dividendide maksmine olukorras, kus osanike otsuse eesmärgiks oli rahaliste vahendite suures ulatuses äriühingust välja viimine. Seega oli XXX eesmärgiks otsuse vaidlustamisel kaitsta OÜ XXX makseraskustesse sattumise eest. Kostja kui OÜ XXX enamusosaniku huvides oleks pidanud olema äriühingu jätkusuutlikkus. Kostja vastupidised väited on paljasõnalised ning tõendamata.
10.Juhul, kui kohus peaks rahuldama kostja taotluse ning OÜ XXX osanike 1. novembri 2013.a otsuse kehtivuse uuesti üle vaatama, on otsus tühine tulenevalt selle vastuolust heade kommetega. Hageja viitas TsÜS § 38 lõikele 2, § 138 lõikele 1 ning ÄS § 1771 lõikele 1. 1. novembri 2013.a otsuse puhul oli tegemist teiste osanike huvisid kahjustava otsusega, mis on vastuolus heade kommetega. Dividendide väljamaksmise otsustamisel ei arvestatud sellega, et väljamakse kahjustas oluliselt äriühingu majandusliku seisu ja viinud ettevõttest välja olulise osa käibekapitalist, mis omakorda oleks võinud viia maksejõuetuse tekkimiseni. Maksejõuetuse tekkimisel oleksid olnud kahjustatud teiste osanike huvid, sest oleks vähenenud nende osade väärtus. Kostja kui enamusosanik ei käitunud otsuse vastuvõtmisel heas usus.
11.Dividendide väljamaksmisel kogu ulatuses oleks OÜ-l XXX vastavalt tulumaksuseaduse §-le 50 tekkinud kohustus tasuda tulumaksu summas 26 582,28 eurot. Seega oleks dividendide väljamaksmisel 100 000 euro ulatuses tekkinud kohustus kokku 126 582,28 eurot, mistõttu oleks osaühingu kasum vähenenud vähemalt summas 26 582,28 eurot. Dividendide väljamaksmine 100 000 euro ulatuses oleks muutnud OÜ XXX rahavoo negatiivseks. Hageja esitas OÜ XXX raamatupidaja õiendi selle kohta, milline oleks olnud dividendide väljamakse mõju äriühingule novembris – aprillis 2014.a. Analüüsis on kajastatud nii mõju, mida võis prognoosida 1. novembri 2013.a seisuga kui dividendide täies ulatuses väljamaksmise mõju, lähtudes äriühingu tegelikest majandustulemustest.
12.Kuue kuu vältel oleks igakuine dividendide väljamaksmisest tulenev koormus 21 097 eurot (dividendid ja tulumaks). See summa moodustas prognoositavalt 25,73% OÜ XXX novembri 2013. a käibest. Samal ajal oli prognoositud kasum novembris 2013.a kõigest 10 900 eurot (ja tegelik 7 985 eurot). Seega võis 1. novembri 2013.a seisuga eeldada novembris kahjumit summas 10 197 eurot.
13.21 097 eurot (dividendid ja tulumaks) moodustas prognoositavalt 32,46% OÜ XXX detsembri 2013.a käibest. Samal ajal oli prognoositud kahjum detsembris 2013.a 3200 eurot (tegelikult oli kahjum 3 382 eurot). Seega võis 1. novembri 2013.a seisuga eeldada detsembris kahjumit summas 24 297 eurot. 2014. a jaanuaris oli prognoositav kahjum 6 097 eurot, veebruaris 16 997 eurot, märtsis 14 297 eurot ja aprillis 8 397 eurot.
14.Kokkuvõttes võis 1. novembri 2013.a seisuga prognoosida kogu otsuse ulatuses dividendide väljamaksmise mõjuks 2014.a aprilli lõpuks kahjumit 80 282 eurot. Tegelikele majandustulemustele tuginedes saab tagantjärgi öelda, et kahjum oleks olnud mõnevõrra väiksem, kuid siiski samas suurusjärgus ehk 74 169 eurot. OÜ XXX 1. novembri 2013.a otsuse hindamisel tuleb lähtuda sellest olukorrast, mida võis prognoosida otsuse vastuvõtmisel. Nagu lisatud analüüsist nähtub, ei oleks OÜ-l XXX jätkunud kõigi dividendide väljamaksmise korral 2014.a aprilli lõpuks enam rahalisi vahendeid.
15.Kui dividendid oleks välja makstud, ei oleks OÜ XXX ei suutnud ettenähtavas tulevikus taastada oma majanduslikku seisundit sel määral, et tema tegevus oleks pärast dividendide väljamaksmist olnud jätkusuutlik. Dividendide väljamaksmisega 100 000 euro ulatuses oleks võinud tekkida olukord, kus OÜ XXX vara ei oleks katnud püsivalt tema kohustusi ning ta ei oleks suutnud püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab äriühing end kindlustama majanduslanguste vastu tulevikus, mis on vajalik võlausaldajate huvide kaitsmiseks.
16.OÜ XXX põhitegevusala on klambri- ja naelalööjate müük. Lisategevusalad on plastmassist ehitustarvikute, teemantketaste, kõvasulamketaste, segumasinate, ehitustööriistade ja -masinate müük. OÜ XXX põhilisteks klientideks on ehitusettevõtted. Seega on
OÜ XXX
tulevikuprognooside määramisel oluline tähtsus ehitussektori üldisel käekäigul. Ehitussektoris valitses 1. novembri 2013.a seisuga suur määramatus tuleviku suhtes, mistõttu oli eelkõige vajalik piisavate reservide hoidmine raske perioodi üleelamiseks. Kiirkorras dividendide väljamaksmine ohustas oluliselt äriühingu majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikkust. Muu hulgas tugines XXX esitatud vastuväites SEB Panga makroanalüütik XXX 27. septembri 2013.a hinnangule, mille järgi võis 2013.a septembris prognoosida järgnevateks aastateks ehitusmahtude süvenevat langust.
17.Lisaks oli OÜ XXX 1. novembri 2013.a otsus vastuolus heade kommetega seetõttu, et osanike vahel toimusid otsuse vastuvõtmise hetkel läbirääkimised seoses kostjale kuuluva osa võõrandamisega teistele osanikele. Läbirääkimiste ajal ja eelduslikult seetõttu, et kostjale ei meeldinud teiste osanike poolt pakutud osa hind, oli otsus dividendide väljamaksmise kohta, millega oleks äriühing varatuks muutunud, igal juhul vastuolus heade kommetega. Läbirääkimiste käigus tehti kostjale ostupakkumine teadmises, et müügiese ehk osaühingu osa vastab tingimustele (sealhulgas ettevõtte kapitaliseeritus), mis võimaldab osaühingu jätkusuutlikku majandamist jätkata. Hageja viitas VÕS § 6 lõikele 1. Kostja kui 51% osa osanik ei käitunud heas usus ja kooskõlas heade kommetega, kui otsustas oma häältega lepingueelsete läbirääkimiste kestel 100 000 euro ulatuses dividendide väljamaksmise, millega oleks muudetud äriühing varatuks.
18.OÜ XXX tegutseb edasi suuresti seetõttu, et teised osanikud 1. novembri 2013.a otsuse tühisusest tulenevalt enda dividendimaksetest loobusid. Dividendide väljamaksmise otsustamisega eelistas enamusosanik enda erahuve äriühingu ja teiste osanike huvidele, seades küsimuse alla äriühingu majandusliku jätkusuutlikkuse ning luues äriühingu maksejõuetuse tekkimise ohu. Enamusosanik rikkus ka kohustust käituda oma osaluse müügi läbirääkimistel heas usus.
19.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostjal ei olnud õigust dividende saada ning ta on kohustatud saadu ÄS § 158 lg 1 alusel tagastama. Nõude rahuldamiseks ÄS § 158 lg 1 alusel on vaja tuvastada, et osanikule on tehtud väljamakse ja et osanikul ei olnud õigus temale tehtud väljamakset saada. Kostjale on tehtud OÜ XXX arvel väljamakseid 01.11.2013.a osanike otsuse alusel summas 34 000 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist on kostjale tehtud veel makseid 1. veebruaril, 1. märtsil ja 1. aprillil kokku summas
25 500 eurot, kuid hageja ei ole nimetatud maksetest lähtudes hagiavalduses esitatud nõuet suurendanud.
20.Kostjal ei olnud õigust tehtud väljamakseid saada, kuivõrd need tehti tühise otsuse alusel ja otsuse tühisus on kohtuotsusega tuvastatud. Tulenevalt TsMS § 457 lõikest 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 5 näeb ette, et kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja selle tühisuse tuvastamise kohta kehtib kõigi juriidilise isiku osanike, aktsionäride või liikmete ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud. Analoogse regulatsiooni näeb ette ÄS § 178 lg 5 ja TsÜS § 38 lg 8. Kuna otsusel ei ole algusest peale tagajärgi ning kohtulahend on kohustuslik ka kostja suhtes, sõltumata tema osalemisest kohtumenetluses, ei olnud OÜ-l XXX tegelikkuses algusest peale kohustust osanikele dividende maksta ega kostjal õigust dividendimakseid saada.
21.Otsuse tühisust ei saa käesolevas kohtumenetluses uuesti läbi vaadata. Kostja on esitanud vastava taotluse ja kuigi kohus 6. aprilli 2015.a istungil teatas, et otsust uuesti läbi ei vaadata, on kostja esitanud 10. juunil 2015.a korduva taotluse. Hageja palus taotluse jätta rahuldamata. Kostja väited ei põhine seadusel. Kostja viidatud Riigikohtu lahendis toodud asjaolud ei ole võrreldavad antud vaidluse asjaoludega. Tegemist oli olukorraga, kus kohtulahendi uuesti läbivaatamist taotlesid juriidilise isiku endised osanikud ehk isikud, kes osanike otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsuse tegemise ajal enam juriidilise isiku osanikud ei olnud. Õiguskantsler on kostja viidatud kirjas samuti rõhutanud, et tegemist on endiste osanike õiguskaitsevahendite küsimusega.
22.Käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid otsuse kehtivuse uuesti hindamist. Riigikohus on märkinud, et otsuse teistkordne ülevaatamine on õigustatud, kui kohtuotsuse saavutamise ainsaks või põhiliseks eesmärgiks võis olla kohtumenetluses mitteosalenud isikute huvide kahjustamine. Selliseid asjaolusid ei esinenud ning kostja vastupidised väited on ebaõiged. Otsuse vaidlustamise eesmärgiks oli kaitsta OÜ XXX makseraskustesse sattumise eest.
23.ÄS § 158 lõikes 2 ei esine aluseid, mis välistaksid kostjalt alusetult saadud maksete tagasinõudmise. Ebaõige on kostja arusaam, et kuna ta ei olnud teadlik kohtumenetlusest ja otsuse tühisusest, välistab ÄS § 158 lg 2 temalt alusetute maksete tagasinõudmist. Hageja on tõendanud, et kostja oli teadlik või pidi olema teadlik väljamaksete alusetusest, mida tõendab juhatuse liikme kirjalik vastuväide. Kostja väide, et vastuväite alusel ei saanud ta olla teadlik otsuse tühisusest, on paljasõnaline. 1. novembri 2013.a seisuga oli osanikel võimalus vaid prognoosida dividendimaksete teoreetilist riski äriühingule. Vastuväites informeeriti kostjat, et tühise otsuse alusel tehtud maksed tuleb tagastada, millest pidi kostja eeldama, et äriühingu huve kahjustav otsus vaidlustatakse kohtus.
24.Hageja esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja maksis juba otsuse vastuvõtmise päeval endale 8500 euro asemel 25 500 eurot ehk kolm korda rohkem. Kostja pole antud asjaolu selgitanud. Dividendide väljamaksmise otsustamisega eelistas kostja kui enamusosanik enda erahuve äriühingu ja teiste osanike huvidele, seades küsimuse alla äriühingu majandusliku jätkusuutlikkuse ning luues äriühingu maksejõuetuse tekkimise ohu.
25.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et hageja esitatud OÜ XXX raamatupidaja analüüs ei ole piisav tõend, sest selle koostaja ei ole erapooletu. Kostja väited erapoolikuse kohta on alusetud. Nimelt raamatupidaja tunneb põhjalikult äriühingu majanduslikku olukorda. Analüüsist nähtub selgelt, et kõigi dividendide väljamaksmiseks ei oleks äriühingul jätkunud rahalisi vahendeid. Olukorda, kus äriühing on sunnitud dividendide väljamaksmiseks võõrandama enda
vara, ei saa pidada jätkusuutlikuks. Kostja ei ole tõendanud väidet, et OÜ-l XXX olid vastavad rahalised vahendid olemas. Kostja esindaja väitel ei olnud pangakontode väljavõtteid kostja haigestumise tõttu võimalik esitada, kuid samas on esindaja väitnud, et ta on üle vaadanud kõik OÜ XXX pangakontode väljavõtted alates otsuse vastuvõtmisest kuni 10. juunini 2015.a.
26.Asjakohatud on kostja väited, et käesoleval juhul oleks olnud võimalik tegeliku olukorra alusel tuvastada, kas negatiivsed mõjud OÜ XXX majandustegevusele tegelikult esinesid või mitte. Dividendide väljamakse võimalikku mõju tuli hinnata 1. novembri 2013.a seisuga. Äriühingu juhtimisel tuli edasisi otsused teha nii, et vaatamata kostjale tehtud dividendimaksetele oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Kuna dividendide väljamakseid täies ulatuses ei tehtud, ei ole võimalik tegeliku olukorra alusel tuvastada, kas negatiivsed mõjud esinesid.
27.Hageja huviks on saada tagasi alusetud dividendimaksed mis on tehtud tühise otsuse alusel. Hageja on selgitanud, miks oli otsus tühine. Kostja käsitluse kohaselt ei oleks hageja võinud sellist põhjendust esitada, kuid selline väide ei ole loogiline. Dividendimakseid tagasi nõudes ei ole OÜ XXX osanikke erinevalt koheldud. Erinevalt kostjast teised osanikud dividendimaksetest loobusid.
28.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et müügilepingu sõlmimise eelsetel läbirääkimistel ei olnud mõju ÄS §-s 168 nimetatud pädevuste teostamisele ja juriidilise isiku organi otsusele. Otsus oli vastuolus heade kommetega, sest osanike vahel toimusid läbirääkimised seoses kostjale kuuluva osa võõrandamisega. Vastupidiselt kostja väidetele ei olnud läbirääkimised otsuse vastuvõtmise hetkeks lõppenud ning hageja ei ole sellist väidet kinnitanud. Pooled ei olnud veel saavutanud hinna suhtes kokkulepet.
29.Kostja väitis, et osa müügi läbirääkimistel esitati kostjale teiste osanike poolt analüüs, milles püstitati hüpotees, et 2014.a võiks osaühing maksta dividende 120 000 eurot ning ükski osanik sellise hüpoteesi vastu 2013.a oktoobrikuus ei protestinud. Sellest ei saa järeldada, et äriühing oli
1.novembril 2013.a võimeline välja maksma dividende 100 000 euro ulatuses. 4. oktoobri 2013.a arvamuses toodud hüpoteetilise dividendimäära aluseks oli võetud 2012.a osanikele väljamakstud dividendid, milleks oli 120 189 eurot. 2012.a majandusaasta aruanne oli 4. oktoobri 2013.a arvamuse koostamise ajal viimane olemasolev OÜ XXX majandusaasta aruanne. Samas oli äriühingu 2012.a ärikasum 118 101 eurot, välja makstud dividendidele lisandus tulumaks 26 968 eurot ja 2012.a dividendide tasumisega kaasnenud negatiivne rahavoog oli kokku 147 157 eurot, mis ületas 2012.a teenitud ärikasumit 29 056 euro võrra.
30.Kostja palus viivist vähendada ja muuta viivise arvestuse algust, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks on nõutav viivis tema suhtes ebaõiglane või teda liigselt koormav. Kostja viitab, et sai hagi materjalid kätte alles 8. detsembril 2014.a ja sai alles siis teada otsuse tühisusest. Hageja leidis, et kostja pidi juba otsuse vastuvõtmisel olema teadlik otsuse tühisusest esitatud vastuväite tõttu. Koos nõude loovutamisega on hagejale VÕS täielikult üle läinud ka kõrvalkohustustest tulenevad nõuded ehk õigus nõuda kostjalt viivist.
31.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 34 000 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest 15.01.2014.a.
32.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 950 eurot. Kohus võttis vastu hageja loobumise nõuetest teiste kostjate suhtes ning kohtu määruste järgi on hageja tasunud nende kostjate vastu esitatud nõuete eest riigilõivu 397,87 eurot (sellest on tagastatud pool ehk 198,93 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista
riigilõivuna 552,13 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
33.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et ta on OO XXX juhatuse liige ja osanik, kellele kuulub 51% osakapitalist. Samuti nõustus kostja, et osanike 01.11.2013.a koosoleku päevakorras oli eelmiste perioodide jaotamata kasumi väljamaksmise otsustamine ning osanikud otsustasid maksta dividende summas 100 000 eurot ning teha väljamaksed võrdeliselt osaniku osa nimiväärtusega. Kostja osalusele 51% vastas dividendide summa 51 000 eurot.
34.Hageja tugineb nõudes tsiviilasjas nr 2-13-55189 jõustunud otsusega tuvastatud 01.11.2013.a osanike koosoleku otsuse tühisusele, kuid see on kostjale üllatuslik. Kuigi kostja on OÜ XXX juhatuse liige, ei olnud talle teada tsiviilasjas esitanud nõue. Samuti ei olnud kostjale teada 02.12.2013.a kohtuotsus. Kostja sai 02.12.2013.a kohtuotsusega tutvuda alles käesolevas asjas. Kostja tutvus tsiviilasja 2-13-55189 kohtutoimikuga 29.12.2014.a.
35.Kogu nõude aluseks olev kohtumenetlus toimus kostja selja taga. Kostjale on teadmata põhjused, miks OÜ XXX võttis tsiviilasjas nr 2-13-55189 hagi õigeks. Tsiviilasjas nr 2-1355189 jäid kohtu poolt osanike otsuse tühisuse alused kontrollimata. Kui kostja oleks saanud menetluses osaleda, ei oleks kohus sellist otsust teinud. OÜ XXX tegevuses ei esinenud otsuse vastuvõtmise ajal dividendide väljamaksmise võimatust.
36.Tegemist võib olla heade kommete vastase käitumisega, mille eesmärgiks on kostjale kahju tekitamine. Kostja ja teiste osanike vahel oli tekkinud lahkarvamus, mis võis esile tuua XXX(kes on äriühingu juhatuse liige, tegevjuht ja kelle osa moodustab 37% osakapitalist) soovi kohtumenetlustega manipuleerimisega kahjustada kostja huve. Manipuleerimisele viitab see, et hagejat ja XXX esindab sama lepinguline esindaja. Näiteks esindas hageja lepinguline esindaja XXX huve vaidlustatud 01.11.2013.a osanike koosolekul, mis nähtub osanike koosoleku protokollist. Hageja lepinguline esindaja väljastas kostja lepingulisele esindajale 04.10.2013.a ekirja, milles kinnitas XXX ja teiste osanike huvide esindamist. Kostja leidis, et need asjaolud seavad kahtluse alla nõude loovutamise lepingu sõlmimise.
37.Kostja esitas kohtule taotluse OÜ XXX osanike 01.11.2013.a otsuse tühisuse tuvastamise uueks otsustamiseks. Ilma tsiviilasjas nr 2-13-55184 tehtud otsuseta ei oleks olnud võimalik kostja vastu nõuet esitada. Hagi esitas OÜ XXX osanik XXX, kes töötab äriühingu raamatupidajana. Hagile vastas ja hagi võttis õigeks OÜ XXX osanik, juhatuse liige ja tegevjuht XXX, kelle alluvuses töötab hageja XXX. Kostja leidis, et otsuse tegemine kostja õigeksvõtu alusel on selline erandlik asjaolu, mis võimaldab uuesti hinnata otsuse tühisust.
38.OÜ XXX 01.11.2013.a osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamisega rikuti kostja õigusi. Kostjat ei teavitatud hagiavalduse esitamisest, osaühingu poolt õigeksvõtust ega kohtulahendist. Kostjale ei teatatud osanike otsuse vaidlustamisest, kuigi OÜ XXX esindajal oli tulenevalt TsÜS § 32 kohustus kostjat menetlusest teavitada. Kostja ei saanud esitada vastuväiteid ega taotleda kehtivuse tuvastamist, millega piirati ebaproportsionaalselt kostja õigusi. Kostjalt võeti pahatahtlikult ära võimalus esitada vastuväiteid haginõudele. Kostja ei saanud enda huve kaitsta olukorras, kus OÜ XXX teine juhatuse liige võttis hagi õigeks.
39.Hagiavalduses selgitati, et osanikud XXX ja XXX olid huvitatud kostjalt osaluse omandamisest. Vaidlust ei ole, et selline pakkumine kostjale tehti, kuid kostja ei olnud nõus nende pakutud hinnaga osalust müüma, kuna kostja arvates oli osaluse turuväärtus tellitud
hinnangu alusel mitu korda kõrgem. Kostja suhtes hakati seejärel pahatahtlikult käituma. Kotjale ei esitatud enam OÜ XXX majandustulemuste andmeid, tema teabenõudeid ignoreeriti. Võttes kostjalt ära võimaluse saada osaühingut dividende, lootsid teised osanikud survestada kostjat oma osalust võõrandama. Kostja leidis, et seetõttu oli osanike otsuse tühisuse tuvastamine vastuolus hea usu põhimõttega ja otsuse tühisust tuleb uuesti hinnata.
40.Kostja leidis, et otsus ei ole tühine. Hagiavalduses väideti, et otsus oli tühine, sest rikuti osanike kokkukutsumise korda, kuivõrd teadet ei saadetud hagejast osaniku nimekirja kantud aadressil XXX, Tallinn. Kostja sellega ei nõustunud. Osanike nimekirja pidas XXX, kes keeldus kostjale nimekirjas kantud andmeid väljastamast. Riigikohus selgitas, et ÄS § 172 tulenev nõue esitada koosoleku kutse osanike nimekirja kantud aadressile ei ole absoluutne ning kutse tuleb saata aadressile, kust on teada, et osanik selle kätte saab.
41.Kostja saatis 24.10.2013.a OÜ XXX juhatuse liikmena osanikele osanike koosoleku kokkukutsumise teate toimumise aja ja päevakorra kohta. Kostja saatis teated osanike e-posti aadressidele, milliseid osanikud igapäevaselt kasutavad töökohustuste täitmisel, need aadressid on nähtavad kokkukutsumise teatest, teatele oli lisatud otsuse eelnõu. Ühegi e-kirja osas ei saanud kostja tagasiteadet kirja kohale toimetamata jätmise kohta ega muud veateadet. Arvestades, et teised osanikud ei ole eitanud teate kättesaamist, on ilmne, et nad said teated kätte.
42.Kostja I kasutas XXX iga igapäevaselt suhtlemiseks e-posti aadressi XXX. Pärast 24.10.2014.a koosoleku kokkukutsumise teate edastamist suhtlesid XXX ja kostja sageli. Kostja küsis XXX korduvalt OÜ XXX majandusperioodide aruandeid. 25.10.2013.a palus kostja XXX teatada, kas ta sai koosoleku kokkukutsumise teate kätte. XXX vastas 25.10.2013, kuid jättis täielikult vastamata küsimusele, kas ta on teadlik osanike koosoleku toimumisest. Hea usu põhimõttest lähtuvalt pidi igal juhul juhatuse liige XXX teavitama teisi osanike koosolekust, kui ta oleks teadnud, et osanikud ei saanud 24.10.2013.a saadetud e-posti aadressidel koosoleku kutset kätte.
43.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et dividendide väljamaksmise otsus oli äriühingu huvidega vastuolus. Asjas puuduvad tõendid, millised tõendaksid OÜ XXX majandusliku seisundi nõrkust. 2013.a majandusaasta aruande kohaselt lõppes aasta osaühingule positiivselt. Ka kostjale enne 01.11.2013.a koosoleku toimumist XXX poolt väljastatud 01.01.-30.09.2013.a perioodi aruandest ei nähtu, et äriühing oleks olnud majanduslikult halvas seisus. Selle aruande kohaselt oli 30.09.2013.a seisuga osaühingul varasid kokku 465 850 eurot ning kohustusi 171 296 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasumiks oli 191 652 eurot ning 2013. aruandel märgitud perioodi kasum oli 90 046 eurot. Hageja väited, et 6 kuu jooksul 100 000 euro ulatuses dividendide väljamaksmine oleks kahjustanud oluliselt osaühingu majanduslikku seisu, on alusetud.
44.Kapitaliühingu peamine eesmärk on tulu teenimine, mis tähendab, et ühingu osanikul on õigus saada äriühingust tulu enda osaluse ulatuses. See, kuidas osanikud kasutavad ühingu teenitud kasumit, võttes selle kas välja dividendidena või investeerides edasi osaühingu arengusse, on täielikult osanike otsustada. See kuulub ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt osaniku peamiste õiguste hulka. Antud juhul ei oleks dividendide väljamaksmine kahjustanud osanike ega ühingu võlausaldajate huve. Ebaõiged on hageja väited, et kostja eesmärgiks oli äriühingu varatuks muutmine.
45.Kostjale ei olnud teada 01.11.2013.a osanike otsuse tühisus. XXX ei täitnud TsÜS §-st 32 tulenevat kohustust ja ta ei teavitanud kostjat kohtumenetlusest. Kuna kostja ei olnud teadlik dividendide maksmise alusetusest, ei saa temalt nõuda dividendide tagastamist ÄS § 158 lg 2 alusel. Kostja leidis, et osanike 01.11.2013.a otsuse seaduslikkust tuleb antud menetluses uuesti hinnata.
46.10.06.2015.a seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole selgitanud, milles seisnes osanike 01.11.2013.a tühisus ja vastuolu heade kommetega. Hageja ei ole selgitanud, miks esitati kohtusse hagi otsuse vaidlustamiseks, miks see koheselt õigeks võeti ning miks on pooltel olnud sama esindaja. Kohus saab antud menetluses kostja vastuväidete alusel uuesti hinnata, kas osanike otsus on tühine või mitte.
47.Tsiviilasja nr 2-13-55189 kohtumenetluse käigus ei toimunud 01.11.2013.a osanike otsuse tühisuse asjaolude sisulist hindamist ja vähemusosanikud kasutasid soodsat võimalust kujundada endale sobilik kohtulahend. Kostja ei olnud teadlik tsiviilasjas nr 2-13-55189 toimuvast kohtumenetlusest, kostja õigusi on võimalik kaitsta käesolevas menetluses osanike 01.11.2013.a otsuse tühisuse uuesti hindamisega. Õiguskantsler on leidnud oma märgukirjas, et varasema kohtulahendi uuesti hindamisega tagatakse osanikele PS § 24 lg-s 2 nimetatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures ning osanikud said uues kohtumenetluses esitada argumendid oma õiguste kaitseks.
48.Kostja ei teadnud 01.11.2013.a otsuse tühisusest ja hageja ei ole tõendanud kostja poolt teadmist. Ainuüksi hageja väide, et XXX esitas 01.11.2013.a koosolekul kirjaliku vastuväite, ei saa olla kostja teadmise aluseks. Kostja sai tsiviilasjas nr 2-13-55189 osanike 01.11.2013.a otsuse tühistamise kohtuotsusest teada alles koos antud asjas hagimaterjalide saamisega. OÜ XXX juhatuse liige XXX, kes oli tsiviilasjas nr 2-13-55189 kostja OÜ XXX esindaja, ei teatanud menetlusest kostjale. Hageja väited kostja poolt teadmise kohta on paljasõnalised.
49.XXX märkis oma 01.11.2013.a vastuväites, et OÜ XXX majanduslik olukord võib pärast dividendide ja sellelt arvutatud tulumaksu maksmist halveneda, kuid need väited ei ole tõsiselt võetavad. Igal äriühingul kaasneb iga kord, kui äriühing maksab dividende või näiteks töötasu ning nendega seotud makse, hetkeline olukorra halvenemine ehk pärast väljamakset raha hulk pangakontol väheneb. Kas sellega kaasneb püsiv majandusliku seisundi halvenemine või võlausaldajate huvide kahjustamine, selgub alles hiljem.
50.XXX vastuväite argumendid heade kommete rikkumise osas ja OÜ XXX majandusraskuste kohta ei vasta tõele ega ole otsuse tühisuse aluseks. Kostja ei pidanud eeldama ja teadma, et otsus on tühine. Hageja esitas esimest korda majandusliku seisundi halvenemine väite 28.01.2015.a, kuid ei märkinud, et kas 28.01.2015.a seisuga OÜ XXX majanduslik seis halvenes või kas esines võlausaldajate huvide kahjustamist. Hagejal oli võimalus XXX 01.11.2013.a hüpoteesi tõendada, kuid hageja ei esitanud tõendeid 01.11.2013.a otsuse järgselt äriühingu majandusliku olukorra halvenemise kohta. Seega ei halvendanud kostjatele dividendide väljamaksmine OÜ XXX majanduslikku seisu ega kahjustanud võlausaldajate huve. XXX 01.11.2013.a vastuväide oli paljasõnaline.
51.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kuna dividendidelt tuli arvutada ja riigile maksta tulumaksu, oleks see võinud viia rahavoo negatiivseks ja osaühing ei oleks suutnud ettenähtavas tulevikus taastada majanduslikku olukorda. Hageja esitas XXX analüüsi, kuid see ei ole piisav tõend. Analüüs on erapoolik, sest XXX on OÜ XXX raamatupidajana isiklikult huvitatud kohtumenetluse käigust, samuti on ta alluvussuhtes XXX. 01.11.2013.a osanike otsusega otsustati jaotada ning välja maksta dividende eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Eelmiste perioodide jaotamata kasumiks oli 191 652 eurot. 01.11.2013.a otsustati välja maksta dividende summas 100 000 eurot. Seega oleks pärast kõikide dividendide väljamaksmist jäänud jaotamata kasumiks veel 91 652 eurot.
52.Asjaolu, et 2013.a majandusaasta kasum oleks vähenenud 26 582,28 euro võrra dividendide tulumaksu tõttu, ei ole tühisuse aluseks. OÜ-l XXX olid olemas rahalised vahendid tulumaksu tasumiseks. OÜ XXX 2013.a majandusaasta aruande kohaselt lõppes osaühingu majandusaasta
55 473 euro suuruse kasumiga ja rahavoogude aruandest ei nähtu rahavoogude negatiivseks muutmist. Negatiivseid mõjusid ei esinenud ning ei ole teada ühegi võlausaldaja huvi kahjustamisest.
53.Kostja leidis, et XXX analüüs on väär, sest selles on arvestatud dividendide väljamaksmist tulevikus tekkiva käibe ja kasumi arvelt. Sellist arvestust võiks oleks teoreetiliselt teha siis, kui OÜ-l XXX ei oleks olnud eelmistest perioodidest jaotamata kasumit ning dividendid oleks makstud välja tulevikus saadava kasumi arvelt. Analüüsis toodud käsitlus ei ole praktikas võimalik, kuivõrd dividende saabki jaotada ainult eelnevatel majandusperioodidel tekkinud kasumist. Hageja ja XXX kasutavad sõna „oleks“. Kuna tänaseks on 01.11.2013.a otsusest möödas poolteist aastat, oleks saanud tuvastada tegelikku olukorda ja negatiivsete mõjude tegelikku esinemist. Raamatupidajal XXX olid 2015.a maikuus analüüsi tegemisel olemas kõik vajalikud andmed 2013. ja 2014.a osas, kuid neid ei esitatud. Järelikult ei esinenud 2015.a maikuu seisuga mingeid dividendid väljamaksmisega seotud kahjulikke mõjusid.
54.Hageja on üllatuslikult asunud hagis kaitsma oma varasemaid kostjaid, sest tema hinnangul rikkus 01.11.2013.a osanike otsus teiste osanike huvisid. Kostja hinnangul on ebaharilik hageja poolt teiste kostjate huvide kaitsmine. Hageja tegelikuks eesmärgiks on kahjustada kostjat. Hageja kirjeldas hagis, et 01.11.2013.a osanike otsusega said ka teised osanikud dividende. Hageja ei andnud neile väljamaksetele hinnangut, seega hageja loeb, et teistele osanikele tehtud väljamaksed on õiguspärased. Kui hageja nõuab kostjalt dividendide tagasimaksmist, peaks samasuguselt kohtlema teisi osanikke, kes ei ole dividende tagasi maksnud.
55.Kõigi ühine esindaja esitas 21.11.2013.a Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-55189 praeguse XXX nimel hagi osanike 01.11.2013.a otsuse tühistamiseks. Sellele esitas 27.11.2013.a ilma viivituseta XXXOÜ XXX nimel omaksvõtva vastuse. Kostja vastus on koostatud hageja esindaja poolt. Hageja nimel esitas sama esindaja 15.01.2015.a hagiavalduse nelja kostja vastu ja väitis, et on nõude omandanud loovutamise teel. Edasi esitasid teised kostjad kohtule vastused ja teatasid, et on sõlminud hagejaga kompromissi ning hageja loobus hagist nende vastu. Pooled ei avaldanud kohtule kompromissi tingimusi, seega on võimalik, et teised osanikud ei pidanud saadud dividende tagasi maksma.
56.Kostja kinnitas, et on üle vaadanud OÜ XXX pangakontode väljavõtted alates 01.11.2013 kuni tänaseni. Kostja ei ole üheltki pangakontolt näinud, et XXX oleks laekunud 18 500 eurot või XXX ja XXX mõlemalt 3000 eurot. Ka ei ole hageja XXX OÜ maksnud OÜ-le XXX. Kui teised osanikud ei ole dividende tagasi maksnud, on hagi eesmärgiks ainult kostjale kahju tekitamine.
57.Vaidlusaluse 01.11.2013.a otsusega jaotati dividendid summas 100 000 eurot proportsionaalselt lähtuvalt osanike osalusest. Seega oli teistel osanikel õigus saada dividende lähtuvalt oma osaluse suurusele. Dividendide saamisel on osanikke koheldud võrdselt ning osanike huve ei ole kahjustatud.
58.Enne 01.11.2013.a otsuse vastuvõtmist analüüsisid kõik OÜ XXX osanikud 2013.a oktoobrikuus väga põhjalikult osaühingu majanduslikku seisundit ja selle edasisi väljavaateid. Põhjuseks oli see, et arutati senise koostöö lõpetamist ja kostja poolt oma osa teistele osanikele müümist. Peamine probleem oli kostja võõrandatava osa hind. Mõlemad pooled lähtusid OÜ XXX 2013.a 9 kuu majandustulemustest, millised väljastas kostjatele raamatupidaja Andres Velvet. OÜ XXX majandusnäitajad olid 30.09.2013.a seisuga head, selleks ajaks oli jaotamata kasum 191 652 eurot, jooksva aasta puhaskasum 90 046 eurot.
59.Läbirääkimisi pidavad pooled esitasid hinna kujunduse osas oma asjatundjate arvamused. Teised osanikud tellisid arvamuse hageja esindajalt, kus pakuti kostja osa hinnaks 134 640 eurot.
Arvamuse lk 4 püstitab autor huvitava hüpoteesi, et 2014.a võiks osaühing maksta dividende 120 000 eurot. Arvamuses ei tehtud järeldust, sellises määras dividendide maksmine kahjustaks või hävitaks osaühingu majanduslikult. Ükski kostjatest ei protestinud 2013.a oktoobrikuus sellise hüpoteesi vastu, sh raamatupidaja XXX. Hageja ei ole selgitanud, kuidas 2013.a makstav dividend summas 100 000 eurot kahjustas osaühingu majanduslikku seisu enam kui 2014.a makstav dividend summas 120 000 eurot.
60.Kostja tellis samuti arvamuse asjatundjalt hr XXX, kes 11.10.2013.a arvamuses jõudis järeldusele, et kostja osa väärtus börsivälise tehingu korral võiks olla 369 067 eurot ja börsitehingu korral 492 660 eurot.
61.Osanike 01.11.2013.a otsuse tegemise ajal olid poolte vahel läbirääkimised lõppenud, pooled teadsid, et kostja osa võõrandamine jääb ära. XXX 01.11.2013.a vastuväites on toodud läbirääkimise kronoloogia. Vastuväite p 1.4.5 on selgitatud, et kostja soovis arutada enne osanike 01.11.2013.a koosoleku toimumist müügi küsimust. Enne koosoleku algust arutati tõepoolest kostja osaluse müüki. XXX tegi 04.10.2013.a arvamusele tuginedes hinnapakkumise, milline oli umbes kolm korda väiksem kostja soovitust. Pooled ei saavutanud hinna osas üksmeelt ning läbirääkimised lõpetati. Pärast seda alustati koosoleku läbiviimist ning otsustati dividendide väljamaksmine. Müügilepingu eelsetel läbirääkimistel ei olnud mõju osanike ÄS § 168 nimetatud pädevuste teostamisele ja juriidilise isiku organi otsusele. Kostja leidis, et 01.11.2013.a seisuga oli OÜ XXX arvelduskontol piisvalt raha, muidu ei oleks saanud ülekandeid teha.
62.Kostja palus juhul, kui kohus kaalub hagi rahuldamist, vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt viivist olulises ulatuses, kuna nõutav viivis on kostja suhtes ebaõiglane ja teda liigselt koormav. Kostja palus samuti muuta viivise arvestuse algust, sest kostja sai hagi materjalid kätte alles 08.12.2014.a ning sai alles teada osanike 01.11.2013.a otsuse väidetavast tühisusest.
63.Kokkuvõtlikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja väited on vastuolulised ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis dividendide väljamaksmise alusetusest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja eelistas dividendide väljamaksmisel oma erahuve ja et kostja seadis küsimuse alla äriühingu majandusliku jätkusuutlikkuse ning lõi äriühingu maksejõuetuse tekkimise ohu. Hageja ei ole selgitanud, mida ta peab silmas kostja erahuvi all. Kosja on füüsiline isik, kes tegutsebki oma erahuvides ja OÜ XXX on eraõiguslik juriidiline isik, milline samuti tegutseb oma erahuvides.
64.ÄS § 157 lg 1 sätestab, millal võib dividende maksta. Pooled ei vaidle selle üle, et otsuse kohaselt tuli dividende välja maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi arvel, jaotamata kasumi suuruseks oli 191 652 eurot, otsuse alusel otsustati välja maksta dividendideks 100 000 eurot ning jaotamata kasumist jäi alles veel 91 652 eurot. Seega olid otsuse vastuvõtmise ajal täidetud ÄS § 157 lg 1 eeldused.
65.Hageja ei ole tõendanud, et otsusega seati kahtluse alla äriühingu majanduslik jätkusuutlikus või loodud maksejõuetuse tekkimise oht. Kostja on esitanud OÜ XXX 2013.a 9 kuu majandustulemused, millised esitas raamatupidaja XXX. Bilansist on näha, et 30.09.2013.a oli jaotamata kasumi suuruseks 191 652 eurot ja 2013.a 9 kuu puhaskasum 90 046 eurot. Hageja ei ole neid andmeid vaidlustanud ja seega oli OÜ XXX 30.09.2013.a väga heas majanduslikus seisus. Kostja esitatud asjatundja arvamuses ei ole märgitud, et
OÜ XXX
majandusandmed annaksid indikatsiooni maksejõuetuse tekkimisele. Hageja enda esindaja 04.10.2013.a arvamuse kohaselt puudusid andmed OÜ XXX majanduslik seisu nõrgenemise ja eelseisvatele majandusraskuste kohta. Arvamuses järeldati, et 2014.a võib dividende maksta 120 000 eurot. Hageja ainus väide tugineb XXX01.11.2013.a osanike koosolekul esitatud vastuväitele. XXX ei ole oma vastuväites märgitud asjaolusid tõendanud, need on paljasõnalised.
66.Hageja väidab, et kostja ei ole tõendanud, et OÜ-l XXX oli dividendide väljamaksmiseks 01.11.2013.a olemas rahalised vahendid. Hageja eksib tõendamiskoormuse osas. Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada, et 01.11.2013.a seisuga ei olnud arvel raha. Hageja seda teinud ei ole, järelikult oli arvel raha olemas. Seda kinnitab toodud asjaolu, et enne hagi esitamist maksti neljale osanikule dividende välja 58 500 eurot. Dividendide tagasimaksmise nõude esitamisel on hageja kohelnud osanikke erinevalt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagi esitamise seisuga oli dividendide väljamakseid tehtud kõigile neljale osanikule.
67.OÜ XXX 01.11.2013.a osanike otsus ei ole vastuolus heade kommetega ning tühine. Hageja ei ole selgitanud varasema kohtumenetlusega seotud asjaolusid. Nõude loovutamiseks puudus igasugune mõistlik põhjendus.
68.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2883 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
69.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
70.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on OÜ XXX juhatuse liige ja 51% suuruse osa omanik; 2) 01.11.2013.a toimus OÜ XXX osanike koosolek, kus võeti vastu otsus maksta osanikele dividende summas 100 000 eurot ning teha osanikele väljamaksed igakuulistes võrdsetes osades kuue jooksul iga kuu esimesel kuupäeval alates 1. novembrist 2013.a võrdeliselt osanike osade nimiväärtusega, kusjuures kostja pidi saama perioodiliste maksetega kokku dividende summas 51 000 eurot; 3) hagiavalduse esitamise ajaks 15.01.2014.a oli kostja saanud dividendimakseid summas 34 000 eurot; 4) Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-13-55189 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse, mille kohaselt on OÜ XXX osanike 1. novembri 2013.a otsus tühine; 5) kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-13-55189 toimunud menetlusest teadlik.
71.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal oli õigus saada osanike 01.11.2013.a otsuse alusel dividendimakseid ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt dividendide kui alusetult saadu tagastamist. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja suhtes on käesoleva asja menetluses kohaldatav ja siduv Harju Maakohtu varasem lahend.
72.Hageja viitas sellele, et ta omandas OÜ-lt XXX alusetult saadud dividendide tagasinõude õiguse nõude loovutamise lepingu alusel. Kuivõrd dividende maksti tühise otsuse alusel, tuleb kostjal dividendid tagastada. Kuigi kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-13-55189 toimuvast kohtumenetlusest teadlik, ei ole see asjakohane. Enne 01.11.2013.a otsuse vastuvõtmist esitas OÜ XXX teine osanik XXX vastuväite, milles selgitas, et planeeritud dividendide väljamaksmise otsustamine seab kahtluse alla äriühingu edasise jätkusuutlikkuse ja on äriühingule majanduslikult kahjulik. Seetõttu oli osanike otsus vastuolus seaduse ja hea usu põhimõttega ning kostja oli sellest teadlik. Kostja teadlikkust tõendab asjaolu, et otsuse kohaselt oleks kostja pidanud saama igakuiselt väljamakseid kuni 8500 euro suuruses summas, kuid juba esimese väljamaksena sai kostja 25 000 eurot.
73.Samuti leidis hageja, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid osanike 01.11.2013.a otsuse teistkordset hindamist. Kohtumenetluse eesmärgiks ei olnud kostja huvide kahjustamine, vaid püüti kaitsta OÜ XXX makseraskustesse sattumise eest. OÜ XXX osanike 01.11.2013.a otsus oli tühine, sest see oli vastuolus heade kommetega. Dividendide väljamakse oleks oluliselt kahjustanud ettevõtte majanduslikku olukorda. Kui dividende oleks tulnud maksta välja summas 100 000 eurot, oleks tegelik väljamakse koos tulumaksuga olnud 26 582,28 eurot. Osanike otsuse hindamisel tuleb lähtuda sellest teabest, mis oli olemas otsuse tegemise ajal. Lisaks on otsus vastuolus heade kommetega, sest sellele eelnesid läbirääkimised osanike vahel kostja osa müügiks, kus kokkuleppele ei jõutud. OÜ XXX on jätkuvalt maksejõuline seetõttu, et teised osanikud loobusid dividendide väljavõtmisest.
74.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et käesolevas menetluses tuleks sisuliselt uuesti hinnata osanike 01.11.2013.a otsuse seaduslikkust. Kostja on OÜ XXX juhatuse liige ja osanik, kuid teda ei teavitatud eelmisest kohtumenetlusest ning hageja viidatud kohtuotsuse sai kostja kätte alles käesolevas tsiviilasjas. Kostja leidis, et antud asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad otsuse teistkordset hindamist. Hageja lepinguline esindaja esindas ka XXX . Hagi esitas teine osanik ja OÜ XXX töötaja XXX. Need asjaolud seavad kahtluse alla ka nõude loovutamise lepingu. Eelmine kohtumenetlus puudutas kostja õigusi, kuid kostja ei saanud esitada vastuväiteid. OÜ XXX teine juhatuse liige võttis hagi õigeks ning osanike otsuse sisulist hindamist ei toimunud kohtu poolt.
75.OÜ XXX osanike koosoleku kutsed saatis kostja koos päevakorra ja otsuse eelnõuga teistele osanikele nende töökoha e-posti aadressidel. Ühegi e-kirja osas ei saanud kostja tagasisidet, et adressaadid ei saanud neid kätte. Hageja ei ole ka tõendanud, et dividende väljamaksmine oleks olnud vastuolus OÜ XXX huvidega. Hageja esitatud tõendid kajastavad teoreetilisi seisukohti, kuid tegelikult dividendide väljamaksmine ettevõttele majanduslikke raskusi kaasa ei toonud. OÜ XXX 2013.a majandusaasta aruandest raskusi ei nähtu. Ühtlasi kohtleb hageja ebavõrdselt kostjat võrreldes teiste osanikega, sest teistelt osanikelt dividendide tagasimaksmist nõutud ei ole. Dividendide väljamaksmisel ei olnud kostja teadlik maksmise alusetusest.
76.Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik kostja vastuväiteid arvestades sisuliselt hinnata, kas hageja nõudel on olemas alus. Hageja on esitanud kostja vastu alusetult saadu tagastamise nõude. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik ehk saaja on teiselt isikult ehk üleandjalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohutuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust tuleneb, et kui kostjale maksti dividende osanike otsuse alusel, peab väljamaksmiseks puuduma õiguslik alus ehk kehtiv osanike otsus. Hagejal tuleb tõendada, et kehtiv osanike otsus puudus ning selle väite tõendamiseks on hageja esitanud jõustunud kohtulahendi.
77.Hageja esitas Harju Maakohtu 02.12.2013.a otsuse tsiviilasjas nr 2-13-55189 (toimiku 1. kd, lk 11-12). Antud otsus oli tehtud kostja õigeksvõtu alusel, sellega rahuldati hageja hagi ja tuvastati OÜ XXX 01.11.2013.a osanike otsuse tühisus. Kohtuotsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu ei ole kohus lahendi tegemisel sisuliselt hinnanud, kas otsus oli tühine või mitte.
78.TsÜS § 38 lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui
see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
79.TsÜS § 38 lg 4 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. TsÜS § 38 lõikest 8 tuleneb, et organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Eeltoodud sätetest tuleneb, et osanike koosolekul otsuse vastuvõtmisele vastuväite esitanud osanikul on õigus pöörduda kohtusse hagiga vastu võetud otsuse vaidlustamiseks ning kostja sellises menetluses on äriühing. Samuti tuleneb eeltoodud sätetest, et kui kostja ei olnud kohtumenetlusest teadlik, ei saanud menetluses esitada oma vastuväiteid ning kui otsus tehti OÜ XXX teise juhatuse liikme poolse omaksvõtu alusel, peaks selline otsus üldjuhul olla kehtiv ka kostja suhtes, kes on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige.
80.Analoogiliselt sätestab TsMS § 457 lg 5, et kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja selle tühisuse tuvastamise kohta kehtib kõigi juriidilise isiku osanike, aktsionäride või liikmete ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud. Sama sätestab ÄS § 178 lg 5, mille kohaselt kehtib osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.
81.Samas on Riigikohus korduvalt leidnud, et erandlikel asjaoludel saab tuginemist eelviidatud sätetele (TsMS § 457 lg 5) teises kohtumenetluses pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja lubamatuks, kui kohus tuvastab koosoleku otsuse tühisuse kostja õigeksvõtu alusel, osanik ei saanud menetluses osaleda, otsus võis mõjutada tema õigusi ning kohtuotsuse ainsaks ja peamiseks eesmärgiks võis olla osaniku huvide kahjustamine (RK TKm 3-2-1-133-11, p 22, RK TKo 3-2-1-116-10, p 23). Kohus ei nõustu hageja esitatud väidetega, et antud Riigikohtu seisukoht puudutab vaid juhtumit, kus tegemist on endiste osanike õigustega. Sellisel viisil ei ole Riigikohus oma seisukohta väljendanud ning Riigikohus ei ole ka esitanud lõplikku ja ammendavat loetelu erandlikest asjaoludest. Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kohtul sisuliselt hinnata, kas osanike 01.11.2013.a otsus oli tühine või mitte.
82.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et enne 01.11.2013.a osanike otsuse vastuvõtmist toimusid kostja ja teiste osanike, sh XXX ja XXX vahel läbirääkimised kostja osa müümiseks, milles kokkuleppele ei jõutud. Kostja kui enamusosaniku häältega võeti vastu otsus dividendide väljamaksmise kohta, mille seejärel vaidlustas üks osanik ning võttis kohtus õigeks teine osanik. Otsus tehti õigeksvõtu alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kohus sisuliselt osanike 01.11.2013.a otsuse kehtivust ei hinnanud. Otsuse tühisuse tuvastamine puudutas olulisel määral kostja õigusi, kuid kostjat kohtumenetlusest ei teavitatud. Hageja käesolevas menetluses esitatud väidetest nähtub selgelt, et otsuse vaidlustamise peamiseks eesmärgiks oli välistada dividendide väljamaksmine ettevõttest kostjale ehk kohtumenetluse peamiseks eesmärgiks oli takistada dividendide väljamaksmist kostjale. Kirjeldatud olukorras oleks tulnud kostjat kohtumenetlusest teavitada ning anda talle võimalus esitada sisulisi vastuväiteid, mida ei tehtud.
83.Ühtlasi esitas kostja kohtule tõendina XXX volikirja (toimiku 1. kd, lk 177), millega viimane volitas hageja lepingulist esindajat ennast esindama OÜ XXX 21.10.2014.a osanike koosolekul. Samuti esitas kostja kohtule e-kirja, kus üks hageja lepingulistest esindajatest on kostja esindajale teatanud, et advokaadibüroo Mullari & Koch kliendiks on OÜ XXX teised osanikud
XXX, XXX ja XXX. Kuigi iseenesest ei pruugi kirjeldatud olukorras olla tegemist huvide konfliktiga, mida advokaat oleks pidanud vältima, ei saa samas välistada, et hageja lepinguline esindaja esindab käesolevas vaidluses lisaks hageja huvidele teiste OÜ XXX osanike huve.
84.Eeltoodud asjaolusid kokku võttes leiab kohus, et esinevad erandlikud asjaolud, milliste tõttu ei ole käesolevas menetluses arasem Harju Maakohtu lahend kohtule siduvaks tõendiks ning kohus saab sisuliselt hinnata, kas OÜ XXX osanike 01.11.2013.a otsus oli kehtiv ja seaduslik.
85.Hageja väitis käesolevas asjas, et osanike otsus oli tühine, sest see oli vastuolus heade kommetega. Kohus selgitas hagejale 06.04.2015.a istungil (toimiku 2. kd, lk 23), et hagejal tuleb põhistada oma väiteid otsuse vastuolu kohta heade kommetega. Samuti selgitas kohus hagejale, et ainuüksi vastuolude tõttu heade kommetega ei saa otsus olla tühine. Kohus palus hagejal välja tuua, miks esitati kohtusse hagi, miks see koheselt õigeks võeti ja miks oli mõlemal poolel sama esindaja. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja kohtu hinnangul piisavalt põhistanud ega tõendanud, et osanike 01.11.2013.a otsus oli tühine.
86.TsÜS § 138 lg 1 näeb ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Ühtlasi näeb TsÜS § 138 lg 2 ette, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
87.Osanikele väljamaksete tegemist reguleerib ÄS § 157, mille lõike 1 järgi võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. ÄS § 157 lg 2 alusel makstakse osa kasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 157 lg 3 kohaselt ei tohi osanikele teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. ÄS § 157 lg 4 järgi on osanikul õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Seega tuleneb antud õigusnormist, et vaid üsna piiratud juhtudel on dividendide väljamakse vastuolus seadusega. Kui äriühingu netovara on suurem kui osakapitali ja reservide kogusumma, on reeglina dividendide väljamaksmine seaduslik ja võimalik.
88.Ebaseaduslike väljamaksete tagastamist reguleerib ÄS § 158, mille lõige 1 näeb ette, et kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Samas näeb ÄS § 158 lg 2 ette, et kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud sättest tuleneb, et ainuüksi osanikule dividendide väljamaksmise otsuse tühisus ei ole piisav tasutud dividendide tagasinõudmiseks. Tühise osanike otsuse alusel makstud dividende saab tagasi nõuda, kui osanik teadis või pidi teadma väljamakset saades selle alusetusest või kui osanik sellest ei teadnud, peab saadud dividend olema vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Käesolevas vaidluses ei ole hageja väitnud, et kostja poolt saadud dividend oleks vajalik mõne OÜ XXX võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Liiatigi ei ole hageja ise äriühinguks, kelle kasumi arvelt kostjale dividende maksti, vaid hageja omandas nõude selle loovutamise teel. Hageja väitis, et kostja oli teadlik dividendide saamisel väljamakse alusetusest, mistõttu tuli hagejal neid väiteid tõendada.
89.ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
90.Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõttest ei saa iseenesest tuleneda otseseid kohustamisnõudeid ning hea usu põhimõttele tuginedes ei saa vähemusaktsionärid nõuda teistsuguse kasumi jaotamise otsuse tegemist ega kasumi jaotamise otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-89-14, p 22, 30). Dividendide maksmisel on otsustusõigus enamikku hääli omavatel aktsionäridel ja nad on vabad oma tahte kujundamisel. Samuti rõhutas Riigikohus, et üldjuhul ei saa aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, tuginedes ainult TsÜS §-le 32 ja § 138 lõikele 2 (samas, p 31). Äriühing võib põhimõtteliselt vabalt otsustada, kas ta jaotab oma kasumit ja maksab dividendi, kui sellega ei kahjustata osanike ega ühingu võlausaldajate huve (RK TKo 3-2-1-116-10, p 47). Kohus leiab, et sama puudutab osanike otsust.
91.Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada koosoleku toimumisest teada või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist (RK TKo 3-2-1-76-14, p 21, 3-2-1-99-08, p 14). Riigikohus on seni järjekindlalt pidanud äriühingu osanikele või aktsionäridele koosoleku toimumisest või selle päevakorrast õigel ajal teatamata jätmist piisavalt oluliseks rikkumiseks, et lugeda koosolekul vastu võetud otsused tühiseks (RK TKo 3-2-1-116-10, p 24). Erandjuhtudel võib isegi otsuse tühisusele tuginemine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui otsuse tühisuse tuvastamise eesmärgiks on kahju tekitamine osaühingule või teistele osanikele (RK TKo 3-2-176-14, p 23). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et 01.11.2013.a osanike otsuse vastuvõtmine oli tühine, sest otsuse vastuvõtmisel esinesid olulised sisu- ja protseduurivead, sh ei saadetud osanikele nõuetekohaseid kutseid koosolekul osalemiseks.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 01.11.2013.a toimus OÜ XXX osanike koosolek, millel osales protokolli (toimiku 1. kd, lk 8-10) kohaselt kaks osanikku: kostja ja XXX. Päevakorras oli eelmiste perioodide jaotamata kasumi väljamaksmise otsustamine. Protokolli järgi võeti kostja kui enamusosaniku häältega vastu otsus maksta osanikele eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvel dividende summas 100 000 eurot. Dividendid otsustati välja maksta igakuulistes võrdsetes osades kuue kuu jooksul, kusjuures esimene väljamakse pidi toimuma
1.novembril 2013.a ja järgnevad maksed iga kuu esimesel kuupäeval kuni 1. aprillini 2014.a.
93.Osanike 01.11.2013.a koosoleku protokollile lisatud registreerimislehelt nähtub, et sellel ei osalenud osanikud XXX ja XXX. Protokollist nähtub, et osanik XXX esitas koosoleku läbiviimisele vastuväite, mille kostja sai kätte e-posti teel samal päeval. Seega võib otsuse protokollist järeldada, et vähemalt osanik XXX oli kutse koosolekule kätte saanud, sest ta osales koosoleku oma esindaja kaudu. Osanik XXX esindas koosolekul praegune hageja lepinguline esindaja.
94.24.10.2013.a koostas kostja OÜ XXX juhatuse liikmena osanike koosoleku kokkukutsumise teate (toimiku 1. kd, lk 179). Antud teate kohaselt pidi koosolek toimuma 01.11.2013.a kell 14.30 ja koosoleku päevakorras pidi olema eelmiste perioodide jaotamata kasumi väljamaksmise otsustamine. Teate kohaselt edastati see teistele osanikele ehk XXX, XXX ja XXX e-posti teel. Koos teatega edastati otsuse eelnõu (toimiku 1. kd, lk 180).
95.25.10.2013.a oli kostja saatnud e-kirja XXX (e-kiri ja tõlge eesti keelde, toimiku 1. kd, lk 181), milles ta teatas, et ootab äriühingu viimase kolme kuu kasumiaruannet selleks, et teha hinnapakkumine oma osa kohta kirja saajale ning teistele OÜ XXX osanikele. Samas kirjas palus kostja XXX kinnitada, et viimane on kätte saanud osanike 01.11.2013.a koosoleku kokku kutsumise teate. 25.10.2013.a on XXX saatnud kostjale e-kirja (e-kiri ja tõlge eesti keelde, toimiku 1. kd, lk 182), milles ta vabandas, et tal on pärast puhkust palju tööd teha. Samas kirjas lubas XXX saata raportid esmaspäeval. Koosoleku kutse kättesaamise kohta XXX midagi ei
vastanud, kuid ilmselgelt oli ta kätte saanud kostja varasema e-kirja ja pidi seega teadlik olema, et kostja oli saatnud osanike koosoleku kutse.
96.Kostja on 25.10.2013.a saatnud e-kirja XXX (e-kiri ja tõlge eesti keelde, toimiku 1. kd, lk 183), milles ta tänas vastuse eest. Samuti küsis ta, kuidas jääb dividendide koosolekuga ning palus XXX kontrollida, kas teised osanikud on kutse saanud. Eelviidatud tõenditest võib järeldada, et kostja soovis teha kõik endast oleneva, et kutsuda koosolek kokku nõuetekohaselt ja teavitada teisi osanikke selle toimumisest. Asjaolu, et teised osanikud said e-posti teel saadetud kutsed kätte, tõendab kohtu hinnangul XXX esindaja osalemine vaidlusalusel koosolekul. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja kohtule esitanud muid tõendeid ega selgitanud muid asjaolusid, milliste pinnalt võiks kohus tuvastada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised aadressid olid märgitud osanike nimekirjas või kuidas oleks koosoleku kokkukutsumine pidanud toimuma OÜ XXX põhikirja kohaselt. Sisuliselt ei ole hageja käesolevas menetluses väitnud, et koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadusest või põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kohus võib seega asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada, et koosoleku kokku kutsumine toimus seaduslikult. Hageja väited on pigem suunatud sellele, et OÜ XXX majandusliku olukorra tõttu ei oleks tohtinud dividendide väljamaksmist otsustada, mistõttu oli otsus vastuolus heade kommetega.
97.OÜ XXX 2013.a majandusaasta aruandest (toimiku 1. kd, lk 184-200) nähtub, et 2013.a oli ettevõtte eelmiste perioodide jaotamata kasumi suuruseks 191 651 eurot ning aruandeaasta kasum oli 30 157 eurot. Samas oli ettevõtte kohustuste suuruseks samal majandusaastal 140 379 eurot. Rahavoogude aruandest tuleneb, et ettevõttel oli 2013.a lõpul raha ja selle ekvivalente summas 87 704 eurot. Seega võib majandusaasta aruandest järeldada, et ettevõttel oli piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et välja maksta dividendid koos tulumaksuga osanike 01.11.2013.a otsuses toodud ulatuses.
98.OÜ TOFIKS majandusperioodi aruandest ajavahemikus 01.01.2013.a kuni 30.09.2013.a (toimiku 1. kd, lk 201-203) tuleneb, et ettevõtte omakapitali suuruseks oli seisuga 30.09.2013.a 294 554 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 191 652 eurot ja aruande perioodi kasum 90 046 eurot. Antud tõendist võib samuti järeldada, et OÜ-l XXX oli piisavalt rahalisi vahendeid dividendide väljamaksmiseks enne 01.11.2013.a otsuse tegemist. ÄS § 157 lõikes 3 toodud olukorda ei esinenud.
99.Kostja esitas kohtule hageja lepingulise esindaja poolt 04.10.2013.a koostatud arvamuse kostja osa väärtuse kohta (toimiku 2. kd, lk 52-55), milles on kostjale kuuluva osa väärtuseks hinnatud 134 640 eurot. Arvamuses on selles märgitu kohaselt lähtutud hüpoteetilisest eeldusest, et äriühing maksab järgmisel aastal dividende 120 000 eurot. Samuti on kostja kohtule esitanud TTÜ doktorandi Kalle Kase arvamuse (toimiku 2. kd, lk 56-58), milles oli kostja osa väärtuseks hinnatud 369 067 eurot. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et enne 01.11.2013.a otsuse vastuvõtmist ei esinenud ÄS § 157 lõikes 3 kirjeldatud olukorda, mis oleks seaduse alusel välistanud dividendide väljamaksmise. Veelgi enam, arvestades olemasolevaid tõendeid, ei saanud kostjale olla teada ja kostja ei pidanud teadma või eeldama, et dividendide väljamaksmine oleks olnud vastuolus ÄS § 157 lõikega 3. Kohus osundab, et seadus ei sätesta muid äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevaid piiranguid dividendide väljamaksmisele.
100.Hageja esitas kohtule XXX vastuväite OÜ XXX osanike 01.11.2013.a otsusele (toimiku 2. kd, lk 9-13). Vastuväites (mille oli XXX esindajana koostanud hageja praegune lepinguline esindaja) oli märgitud, et pärast soovitud dividende puudutava otsuse tegemist ei ole OÜ XXX enam jätkusuutlik, sest sellega väheneb oluliselt ettevõtte kasum. Kui makstakse välja dividende summas 100 000 eurot, tuleb tasuda tulumaks summas 26 582,28 eurot ning äriühingul tekiks kohustus summas 126 582,28 eurot. Vastuväite kohaselt oleks dividendide väljamaksmine sellises mahus muutnud rahavoo negatiivseks. Vastuväites peeti tõenäoliseks, et OÜ XXX ei
suuda tulevikus taastada oma majanduslikku seisundit sellisel määral, et olla pärast dividendide väljamaksmist jätkusuutlik.
101.Ühtlasi esitas hageja kohtule OÜ XXX raamatupidaja analüüsi dividendide mõjust ettevõtte kasumile (toimiku 2. kd, lk 14) ja XXX27.09.2013.a hinnangu (toimiku 2. kd, lk 15-16), mille kohaselt oli viidatud ajal ehitussektoris mahtude kahanemine alles alguses. Lähimateks aastateks ehitussektori mahtude suurenemist ei prognoositud. Täiendavalt esitas hageja kohtule OÜ XXX raamatupidaja põhjaliku analüüsi dividendide väljamakse mõjude kohta ettevõttele (toimiku 2. kd, lk 31-33). Hinnangust nähtub, et dividendide väljamaksmise tulemusena oleks OÜ XXX kasum järgmistel kuudel pärast otsuse tegemist oluliselt vähenenud. Analüüsis jõuti järeldusele, et kui ei oleks olnud Harju Maakohtu lahendit kasumi jaotamise otsuse tühisuse kohta, oleks dividendide jaotamise otsus viinud äriühingu pankrotieelsesse seisu ning seisuga 30.04.2014.a oli OÜ-l XXX rahalisi vahendeid summas 77 834 eurot.
102.Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja esitatud tõendid ei tõenda osanike 01.11.2013.a otsuse mittevastavust headele kommetele. Vaidlus puudub selle üle, et reaalselt OÜ-l XXX majanduslikke raskusi ei tekkinud. OÜ XXX 2013.a majandusaasta aruandest nähtub selgelt, et ettevõttel oli piisavalt rahalisi vahendeid dividendide väljamaksmiseks ning seda sõltumata sellest, kas teised osanikud said 01.11.2013.a otsuse alusel dividende või mitte. Kuigi dividendide väljamaksmise majanduslikku põhjendatust sai otsuse tegemise ajal tõepoolest hinnata hüpoteetiliselt ja tulevikku suunatult, ei saa vähemusosanikud ette kirjutada enamusosanikule, milline otsus teha tuleb dividendide jaotamise osas. Dividendide väljamaksmine on välistatud vaid siis, kui esinevad ÄS § 157 lõikes 3 toodud asjaolud. Antud juhul neid asjaolusid ei esinenud.
103.Riigikohtu seisukohtadest nähtub, et vähemusosanik ei saa enamusosanikule ette kirjutada, kuidas tema arvates tuleks kasumit jaotada või jaotamata jätta. Käesoleva vaidluse asjaoludest võib järeldada, et osanike vahel oli vaidlus kostja osa võõrandamise osas, milles nad kokkuleppele ei jõudnud. Kahtlemata ei olnud sellises olukorras vähemusosanike huvides dividendide väljamaksmine äriühingust, kuid ainult seetõttu ei saanud vähemusosanikud enamusosanikule ette kirjutada, milline otsus tuleb dividendide väljamaksmise osas teha. Asjaolu, et vähemusosanikud oleksid eelistanud jätta dividendid välja maksmata ja säilitada kasum järgmiste perioodide võimalike kehvemate majandustulemuste katteks, ei muuda dividendide väljamaksmise ostust vastuolus olevaks heade kommetega ega tühiseks. Käesolevaks ajaks on otsuse tegemisest möödunud juba ligi kaks aastat ning OÜ XXX ei ole muutunud maksejõuetuks. Seega reaalseid negatiivseid tagajärgi otsus kaasa ei toonud. Seda, et OÜ XXX on jätkuvalt maksejõuline vaid seetõttu, et teised osanikud dividendide väljamaksmisest loobusid, ei ole hageja tõendanud.
104.Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub alus hageja nõude rahuldamiseks kostja vastu. Osanike 01.11.2013.a otsus ei ole tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega vaatamata sellele, et kohus on varasemalt õigeksvõtul põhineva otsusega ühe osaniku hagi OÜ XXX vastu rahuldanud. Hageja ei ole tõendanud, et koosoleku kokku kutsumisel oleks oluliselt rikutud protseduurireegleid, mistõttu oli otsus tühine ning et kostja oli sellest teadlik. Hageja välja toodud asjaolud otsuse võimalikust kahjulikust mõjust OÜ XXX majandustulemustele ei saanud kaasa tuua otsuse tühisust, mistõttu ei oma tähtsust see, kas kostja oli teadlik teiste osanike seisukohtadest ja soovidest kasumi jaotamise osas või mitte.
105.Iseenesest on põhjendatud hageja väide, et kostja ei oleks tohtinud vaidlustatud otsuse alusel saada esimese maksena dividende koheselt summas 25 000 eurot. Hageja esitatud tõendite järgi kandis OÜ XXX 01.11.2013.a kostjale üle 25 000 eurot selgitusega (osanike 01.11.2013.a otsus, dividend november ja 2 kuu ettemaks“ (toimiku 1. kd, lk 24). Samas on kirjeldatud
olukorras tegemist kostja poolt osanike otsuse rikkumisega, mis ei anna alust lugeda otsust ennast tühiseks ega esitada käesoleval ajal kostja vastu dividendide tagasimakse nõuet.
106.Hageja on kohtule esitanud ka hulgaliselt tõendeid selle kohta, millal ja millistes summades on kosta veel dividendimakseid saanud (toimiku 1. kd, lk 25, lk 80 – 83, toimiku 2. kd, lk 34-44). Kohus leiab, et viidatud tõendid ei tõenda hageja nõuet kostja vastu. Väljamaksed iseenesest ei saa tõendada seda, et osanike 01.11.2013.a otsus oli tühine. Samuti ei ole hageja esitanud oma hagiavalduses kostja vastu nõuet kõigi dividendide tagasimaksmiseks.
107.Kostja väide selle kohta, et käesolevas asjas on võimalik põhjendatult kahelda nõude loovutamise lepingu tegelikku sõlmimist, ei ole aga tõendatud ega oma asjas sisulist tähtsust. OÜ XXX loovutas hagejale 08.01.2014.a sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 13-14) alusel nõude kostja ja teiste osanike vastu dividendide alusetult saadu tagastamise nõudes. Ainuüksi sellest, et hageja lepinguline esindaja on varasemalt esindanud teisi OÜ XXX osanikke, ei anna alust kahelda, et nõude loovutamise leping sõlmiti. Samas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata seetõttu, et OÜ-l XXX puudus alus nõuda kostjalt makstud dividendide tagastamist. Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude kostja vastu rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue kostja vastu.
108.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
109.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2883 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud käesolevas tsiviilasjas vajalike toimingute tegemisele (sh vastuse koostamisele ja täiendamisele, istungi ettevalmistamisele) kokku 19 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja lepingulised kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on kooskõlas esitatud dokumentide mahu ja sisuga. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks kostja menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2883 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse kohaselt tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 2883 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.