Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja 1: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate seaduslik esindaja QQ ning lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja vandeadvokaadi abi Janne-Liisa Ottis
Istungi toimumise aeg
16.01.2019
Istungil osalenud isikud
Hageja XX ja lepinguline esindaja Peeter Malve ning kostjate seaduslik esindaja QQ ja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja vandeadvokaadi abi Janne-Liisa Ottis
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.06.2018 otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus rahuldas nõude YY vastu ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu otsusega rahuldada hagi YY vastu osaliselt ja vähendada temale väljamõistetud elatist alates 05.01.2016 kuni 30.06.2017 28 euroni kuus ja alates 01.07.2017 nullini ja jagada menetluskulud. CC vastu esitatud nõude osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.CC apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja YY apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus:
3.1.Rahuldada XX hagi CC vastu.
3.2.Vähendada Harju Maakohtu 02.02.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-62275 järgi CC-le makstava elatise suurust 0 euroni kuus alates 05.01.2016 kuni CC täisealiseks saamiseni.
3.3.Rahuldada XX hagi YY vastu osaliselt.
3.4.Vähendada Harju Maakohtu 02.02.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-62275 järgi YY-le makstava elatise suurust alates 05.01.2016 kuni 30.06.2017 28 euroni kuus ja alates 01.07.2017 0 euroni kuus kuni YY täisealiseks saamiseni.
3.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud CC vastu esitatud nõude osas CC kanda. Väljamõistetavate menetluskulude suurus on 0 eurot.
3.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud YY vastu esitatud nõude osas hageja ja YY enda kanda.
4.Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel ebaõigesti tasutud riigilõiv 325 eurot QQ-le (arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX). Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, isa) esitas 05.01.2016 Harju Maakohtusse hagi CC (kostja 1), YY (kostja 2), WW ja OO (koos lapsed) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada elatist järgmiselt: lõpetada igakuise elatise tasumine kostjatele 1 ja 2, vähendada W-le makstavat igakuist elatist kolmandiku võrra, s.o 130 euroni ja lõpetada O-le elatise maksmine.
2.02.02.2015 kohtumäärusega kinnitas Harju Maakohus kompromissi tsiviilasjas nr 2-14-62275, millega hageja kohustus kostjatele maksma igakuist elatist riiklikult kehtestatud miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Hagi esitamise ajaks oli olukord, mis valitses kirjeldatud määruse tegemise ajal, muutunud, mistõttu esines alus elatise suuruse muutmiseks.
3.Kompromissi sõlmimise ajal oli hageja kahe ettevõtte juhatuses ja tal oli võimalus saada dividenditulu. Hagi esitamise seisuga oli hageja ühe ettevõtte osa võõrandanud ja tal puudus dividenditulu saamise võimalus. Harju Maakohus kinnitas 02.11.2015 2(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-10676 kompromissi, milles lepiti kokku, et kostjad 1 ja 2 viibivad isa juures kaks nädalat ja seejärel QQ (ema) juures kaks nädalat. Isa nädalal on kostjad 1 ja 2 kolmapäeva õhtust neljapäeva hommikuni ema juures ja ema nädalal on kostjad 1 ja 2 kolmapäeva õhtust neljapäeva hommikuni isa juures. Kui kostjad 1 ja 2 on isa juures, siis W viibib isa juures reedest pühapäevani kaks nädalavahetust järjest. W viibib isa juures kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni koos kostjatega 1 ja 2, kui viimati nimetatud lapsed on ema juures kaks nädalat. Seega hakkasid pärast kompromissi kinnitamist kostjad 1 ja 2 viibima poole ajast isa ja poole ajast ema juures ning W kolmandiku ajast isa juures. Isa juures viibimise ajal on lapsed täielikult isa hoole all ja kõik kulutused on isa kanda. Perioodil 01.02.2015–10.08.2016 on hageja igakuiselt pidanud lapsi üleval keskmiselt 255,90 euro ulatuses. Hageja soovis lõpetada elatise maksmise Ole. Menetluse kestel võttis hageja tagasi nõude O vastu.
4.Peres lähtutakse kulutuste tegemisel ennekõike sellest, missugused on pere võimalused ja mitte sellest, mida on seadus jäigalt ette kirjutanud. Asjaolu, et perekonnaseaduses (PKS) on märgitud, et minimaalne elatis lapsele peab olema pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei tähenda, et sellises ulatuses kulud peaksid automaatselt olema kajastatud pere eelarves. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda lapsele tehtavatest kuludest. Eelnevaga seonduvalt märkis hageja, et kumbki vanem peab osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Laste ema varaline seisund on oluliselt parem kui hagejal, sest tema käsutuses on poolte abielu kestel soetatud ühisvara. Laste ema sai olulisel määral kasutuseelist seoses korteriomandi valdamisega, kuid hageja pidi tegema täiendavaid kulutusi ja samaaegselt maksma veel ka elatist.
5.Vastuseks kostjate etteheidetele selgitas hageja, et laste emast tulenevalt tekkis tal elatise võlgnevuse. Nimelt oli hageja nõus tasuma elatist ühisvara arvelt, kuid laste ema venitas sihilikult ühisvara jagamisega. Seepärast tasus hageja kostjatele elatist vastavalt võimalusele. Eelnevale lisaks oli laste ema teadlik ja pahatahtlik tegevus tinginud hagejal palgatöö leidmise võimatuse sise- ja välisjulgeoleku ning korrakaitse valdkondades. Kohut eksitav oli laste ema väide, et tema on tasunud kõik laste ülalpidamisega seotud kulud. Esiteks ei tasunud laste ema ühtegi arvet ajal, mil lapsed viibisid hageja juures, sh transpordikulusid, ja teiseks kompenseeris Jõelähtme Vallavalitsus alates 2012. aastast enamuse laste ema kulutustest lastele ja maksis toetusi. Hageja kandis kõik kostja 2 rehabilitatsioonist tulenevate teraapiate arved, kuid kõik toetused vallast sai laste ema. Ka riiklikult tasutavad toetused on saanud kostjate ema. Hageja palus elatise vähendamisel arvestada valla ja riiklike toetustega.
6.Hageja kandis kostjate ülalpidamisega seoses igakuiselt kulusid kostja 1 osas 212,48 eurot ja kostja 2 osas 167,48 eurot. Kostjate vastuväited
7.Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu. Laste ema oli nõus kostjale 1 makstava elatise vähendamisega kuni pooleni riiklikust elatismiinimumist, s.o 107,5 euroni kuus ja Wle makstava elatise vähendamisega kolmandiku võrra kehtivast riiklikust elatise
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76 miinimummäärast, s.o 143 euroni kuus. Kostja 2 ja O osas ei olnud kostjate seaduslik esindaja hagiga nõus.
8.Alates 2014. aasta novembrist kandis kõik laste ülalpidamisega kaasnenud kulud laste ema sõltumata lapse viibimiskohast. Hageja ei tasunud korrektselt lastele igakuiselt elatist, mistõttu oli 19.02.2016 seisuga hageja võlgnevus kostjatele kokku 12 394,13 eurot. Väär oli hageja väide, et ajal, kui kostjad 1, 2 ja W viibisid tema juures, kattis tema kõik nende kulud. Seda kinnitas mh asjaolu, et hagejal puudus ametlik sissetulek. Laste ema kandis igakuiselt kostjatega seonduvalt kulutusi oluliselt suuremas mahus kui hageja, sh kandis ainuisikuliselt laste hariduskulud ja huviringidega seonduvad kulud. Kulude kandmine hageja ja laste seadusliku esindaja poolt oli eriti tasakaalust väljas kostja 2 puhul, kellel on erivajadus, mis nõudis ja nõuab jätkuvalt suuremaid väljaminekuid.
9.Laste ema igakuised kulud laste ülalpidamiseks on kostja 1 osas 108 eurot ja kostja 2 osas 312,54 eurot. Laste ema vaidles vastu laste isa esitatud ülalpidamiskuludele. Hageja esitatud andmetel kulub tal kostja 2 ülalpidamiseks 167,48 eurot kuus ja kostja 1 ülalpidamiseks 212,48 eurot kuus. Laste ema pidas põhjendatud kuludeks lapse kohta 41,84 eurot (eluasemekulu) ja 78.92 (toidu- ja esmatarbekulu), kokku 120,76 eurot kuus. Vahepealne menetlus
10.Maakohus jättis 03.01.2017 otsusega hagi OO vastu läbi vaatamata ja hageja taotluse enda vande all ülekuulamiseks rahuldamata ning rahuldas hagi osaliselt. Maakohus muutis WW ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt WW ülalpidamiseks välja elatise, mis vastab 2/3 kehtivast elatise miinimummäärale. Maakohus muutis kostja 1 ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja 1 ülalpidamiseks välja elatise pooles elatise miinimummääras. Kostja 2 elatise suuruse muutmise osas jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.03.2017 otsusega maakohtu 03.01.2017 otsuse osas, millega kohus muutis kostja 1 ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja 1 ülalpidamiseks välja elatise, mis vastab poolele elatise miinimummäärale ja jättis hagi kostja 2 vastu elatise suuruse muutmiseks rahuldamata. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas 29.06.2018 otsusega hagi ja vähendas kostjale 1 ja kostjale 2 makstava elatise suuruse 0 euroni alates 05.01.2016 kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
13.Maakohus ei hinnanud vanemate kulusid eluasemele, söögile, ravimitele, meelelahutusele, riietele, TV-le ega internetile, kuna lapsed viibivad võrdselt mõlema vanema juures ja mõlemad vanemad kannavad nimetatud kulusid ajal, mil lapsed on tema hoole all. 20.04.2018 istungil avaldas laste ema, et ei vaidle vastu, et isa rahaline 4(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76 panus oli ühes kuus 182,22 eurot lapse kohta, kuid oli kindel, et neid kulusid ei kanna isa isiklikult. Hageja soovis laste transpordikulude hüvitamist, kuid ei tõendanud kulude kandmist ning maakohus ei arvestanud transpordikulusid. Seega leidis maakohus, et hageja kulud moodustasid 182,22 eurot lapse kohta.
14.Maakohus tuvastas, et laste ema kulud, mida ta kandis üksinda Y-le, olid perioodil 01.07.2016–29.05.2017 haridusele 184,45 eurot (puudetoetus kattis sellest 80 eurot), huviring 32,50 eurot, telefon 6,96 eurot ja perioodil 30.05.2017–30.10.2017 haridusele 185 eurot (puudetoetus kattis 80 eurot), koolitarvetele 10 eurot, huviring 65 eurot, telefon 6,54 eurot ja prillid 8 eurot. Laste ema on saanud Y-le huvi- ja sporditegevuse toetust 2016. aastal 99 eurot, 2017. aastal 224 eurot ja 2018. aastal 112 eurot. Laste ema esitas tõendid, et Y kulu sporditegevusele, kui hüvitis maha arvata, oli 2017. aastal kokku 116,50 eurot. Laste ema arvestuse kohaselt 2018. aasta kulu sporditegevusele on suurem, siis tuleb aasta kulu (kui hüvitis maha arvata) kokku 361 eurot, mis teeb keskmiselt 30 eurot kuus.
15.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ema poolt maha arvestatud toetusi, tegi laste ema keskmiselt Y-le kulutusi ühes kuus kokku 134,96 eurot.
16.Laste ema kulud, mida ta kandis üksinda C-le samadel ajavahemikel olid lasteaed 48,20 eurot ja 61 eurot kuus, huviring 21,50 eurot ja 29 eurot kuus. Laste ema esitas arvestuse, et kui hüvitis maha arvata, oli 2017. aasta C kulu sporditegevusele kokku 68,90 eurot. Arvestades ema poolt maha arvestatud toetusi, kandis laste ema keskmiselt C kulusid ühes kuus 60 eurot.
17.Võrreldes hageja ja laste ema tehtud kulutusi, arvestades riigipoolset elatisabi, arvestamata jõulutoetust ja peretoetust ning hindamata laste isa varanduslikku olukorda, rahuldas maakohus hagi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu 29.06.2018 otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
19.Maakohus leidis, et kostjate seaduslik esindaja ei vaielnud vastu, et hageja kulud ühe lapse kohta kuus on 182,22 eurot. Kostjad sellise seisukohaga ei nõustu. Istungil kinnitas kostjate seaduslik esindaja, et lapsed elavad pool aega isa juures ja keegi sel ajal kulusid kannab, kuid ei tea, kas need kulud on 180 eurot kuus. Seega ei võtnud kostjad omaks hageja kulutusi ühe kuu osas. Kuna maakohus ei kontrollinud hageja tehtud kulutusi, jõudis kohus ekslikult järeldusele, et hageja kulutused ühes kuus lapse kohta on 182,22 eurot.
20.Hinnates hageja ja kostjate seadusliku esindaja kulusid lastele, ei hinnanud maakohus eluasemele, söögile, ravimitele, meelelahutusele, riietele, TV-le ja internetile tehtavaid kulutusi. Maakohus hindas vaid laste ema kulutusi haridusele, lasteaiale ning huvi- ja sporditegevusele, jättes hindamata laste ema igapäeva kulutused. Seetõttu jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et laste ema kannab igal kuul hagejast väiksemas ulatuses kulusid. Arvestades, et maakohus pidas põhjendatuks hageja igakuiseid kulusid summas 182,22 eurot lapse kohta, oleks põhjendamatu eeldada, et laste ema kulud on väiksemad, kuna lapsed viibivad mõlema vanema juures võrdselt. Kui arvestada, et laste emal on samuti iga kuu 364,44 euro (182,22 x 2) ulatuses lastele 5(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76 kulutusi ning lisaks igapäevastele kulutustele teeb ta kostjate huvides kulutusi, mida hageja ei kanna ega hüvita summas 194,96 eurot, mistõttu on tema igakuised kulutused kokku 559,40 eurot. Seega ei ole laste ema ja hageja kulutused võrdsed, nagu leidis maakohus.
21.Maakohus vähendas kostjatele makstava elatise 0 euroni. Riigikohus on selgitanud, et kohtutel tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise. Seega on maakohus vastustajalt välja mõistnud miinimumelatisest väiksema elatise, kuid on jätnud täielikult hindamata laste põhjendatud vajadused ning neile reaalselt tehtud kulutused.
22.Lisaks on laste isa ja ema vahel pooleli menetlus isa ja ema ühise hooldusõiguse lõpetamise üle (tsiviilasi nr 2-18-13569). Viidatud asjas tegi maakohus 21.05.2018 määruse, millega rahuldas laste ema avalduse osaliselt ja lõpetas laste ema ja isa ühise hooldusõiguse kostjate ja WW osas ning muutis 02.11.2015 kehtestatud suhtluskorda. Uue suhtluskorra alusel ei viibi kostjad enam võrdselt ema ja isa juures. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega, leiab, et maakohtu lõppjäreldus kostja 1 vastu hagi rahuldamise kohta on õige, kuid muuta tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja 2 vastu esitatud nõude osas tehtud otsus tuleb osaliselt tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2) ja nõue rahuldada osaliselt.
25.Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Elatist võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1124-15, p 11). Riigikohus on selgitanud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid vajadusel tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kohus peab elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised 6(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76 kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Seejuures saab kohus ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p-d 12–13 ja tsiviilasjas nr 3-21-56-15 p 11). Riigikohus on selgitanud, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine üldjuhul eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 23.4).
26.Hageja esitas maakohtule hagi, milles soovis tsiviilasjas nr 2-14-62275 02.02.2015 kompromissi määrusega miinimummääras väljamõistetud elatise muutmist, kuna pärast seda olid elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolude muutunud. 02.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-10676 oli kinnitatud hageja ja kostjate ema vahel lastega suhtlemise kord, mille kohaselt elavad kostjad kummagi vanema juures võrdse aja. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et suhtluskord toimib senini viisil, kus poole aega elavad kostjad ema ja poole isa juures. 02.02.2015, s.o ajal, kui elatise maksmise kompromiss kinnitati, elasid kostjad ema juures. Hageja väitis, et ta kannab ajal, kui kostjad on tema juures kõik kulud ja kostjate ema kannab kulud ajal, kui kostjad on tema juures. Lisaks on muutunud hageja majanduslik seisund - 02.02.2015 sai hageja dividende, kuid praegu talle neid ega juhatuse liikme tasu ei maksta ja tal puudub sissetulek. Hageja pere vajadused katab hageja elukaaslane TT.
27.Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjaolud, mis olid 02.02.2015 määruse tegemise ajal, olid hagi esitamise ajaks muutunud, s.t alates 02.11.2015 viibisid kostjad võrdse aja hageja ja ema juures. Samuti on hageja tõendanud, et tal puudub sissetulek, kuid arvestades seda, et hageja ei ole esile toonud, et tal puuduvad sissetuleku teenimiseks arvestatavad põhjused, ei anna kolleegiumi arvates veel see alust elatise suurust muuta. Hageja ei ole esile toonud, et ta on tegutsenud eesmärgil saada sissetulekut. Pigem näib kohtule, et tegemist on hageja vaba valikuga.
28.Selleks, et määrata elatise vajadus ja selle suurus, tuli kohtul tuvastada poolte poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes, milliseid kulutusi tegid kostjatele hageja ja milliseid nende ema.
29.Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud kostjate ema igapäevased kulutused elatise suuruse määramisel arvestamata, lugedes, et hageja teeb igakuiselt kulutusi 182,22 eurot lapse kohta ja ema kulud koosnesid kostja 2 puhul ainult kuludest haridusele, koolitarvetele, huviringile, telefonile ja prillidele ning kostja 1 puhul arvestas maakohus kulusid lasteaiale ja huviringile. Kostjad on apellatsioonkaebuses palunud hageja ja laste ema igapäevased kulutused lugeda võrdseks ja elatise vajaduse ja suuruse määramisel arvestada ainult kulusid, mida teeb kostjate ema lisaks igapäevastele kuludele. Hageja arvates on tema lastele panustanud enam kui nende ema.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76
30.Kuna lapsed on mõlema vanema juures proportsionaalselt sama aja, siis eelduslikult selle aja jooksul kannab vanem, kelle juures on lapsed, otsesed kulud (kulu söögile, eluasemele jm sarnane) ja neid saab kolleegiumi arvates pidada võrdseteks. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis veenaks kohut hageja väidete osas, et kostjate ema on tõendanud ühe lapse kohta toidukulusid 14,78 eurot kuus, kuid samal ajal on hageja väidete kohaselt tema kulutused ühe lapse toidule 72,37 eurot (IV kd, tl 53). Samuti kannab kumbki vanem lastega viibimise ajal kulud elektrile, interneti püsiühendusele ja muudele sellistele teenustele, mis on seotud eluasemega ja mis on poolte esitatu kohaselt võrdses suurusjärgus. Hageja ja kostjate ema on esile toonud, et nad mõlemad on lastele ostnud riideid ja jalanõusid ning panustanud laste vabaaja veetmisele, tervishoiule ja hügieenitarvetele. Vastavate kulutuste kandmine nähtub ka poolte esitatud tšekkidest ja pangakonto väljavõtetest. Poolte poolt väljatoodud vastavad kulud ei ole olulises määras erinevad.
31.Maakohtu 20.04.2018 kohtuistungil on hageja selgitanud, et kui kostjate seaduslik esindaja ei nõustu sellega, et tema kulud lastele on 182,22 eurot, siis palub ta üle kuulata tunnistajana oma elukaaslase TT, kes vastavad kulud kannab. Kostjate seaduslik esindaja on möönnud, et ajal, kui lapsed on ühe vanema juures, siis keegi ka kulutusi kannab, kas need on täpselt 180 eurot või mitte, ei soovinud ta lahata (IV kd, tl 31). Eeltoodust saab kolleegiumi arvates järeldada seda, et kostjate ema oli nõus, et igapäevased kulutused on võrdsed, mitte aga seda, et hageja kulutused on just täpselt tema poolt väidetud suuruses. Seda, et hageja poolt kantud igapäevased kulutused ületaksid kostjate ema kulutusi, kolleegiumi arvates hageja tõendanud ei ole.
32.Seega saab elatise vähendamise üle otsustamisel lähtuda ainult sellest, milliseid kulutusi on kostjate ema kandnud lisaks igapäevastele kuludele ja kas peretoetusi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstud toetusi arvestades on ta osalenud laste vajaduste katmises suuremas ulatuses kui hageja. Peretoetusi ja muid toetusi, mis on ette nähtud laste kulude katmiseks, on palunud arvestada hageja. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kõik laste vajaduste katteks makstavad toetused saab kostjate ema.
33.Esmalt analüüsib kolleegium hageja nõuet kostjale 1 02.02.20015 määrusega väljamõistetud elatise vähendamise kohta. Kostja 1 osas on esile toodud, et ema kannab kulud lasteaiale, mis olid 2016. aastal 48 eurot ja hilisemal perioodil 61 eurot kuus, keskmiselt 55 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja 1 käis huviringis, mille maksumus oli 2016. aastal kuus 21 eurot ja hilisemalt 29 eurot. Lisaks on ema teinud kulutusi kostja 1 sünnipäevale ja teiste laste sünnipäevadele, kus kostja 1 käib, 18 eurot kuus (III kd, tl 71). Seega kokku oli kostjate seadusliku esindaja kulu kostjale 1 108 eurot kuus. 2018. aastast alates käib kostja 1 Muusikakooli ettevalmistusklassis ja selle kulu 60 eurot tasub hageja. Kostjate ema sellele kulule ringkonnakohtu istungil vastu ei vaielnud. Hageja väidete kohaselt on kostja 1 kulud, mida ema kannab, kaetud saadud peretoetuste ja kohaliku omavalitsuse poolt makstud toetustega. Vastavalt sotsiaalkindlustusameti õiendile (IV kd, tl 10) on laste emale makstud perioodil alates hagi esitamisest kostja 1 eest lapsetoetust 100 eurot kuus, lisaks sellele on Jõelähtme vallavalitsus hüvitanud kostja 1 huvi- ja sporditegevuse katteks 2017. aastal 201,10 eurot ja 2018. aastal 96 eurot (IV kd, tl 12). Kostjate seadusliku esindaja selgituse kohaselt hüvitab kohalik omavalitsus spordi- ja huvitegevusekulud kaks korda aastas 8(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76 kuludokumentide alusel. Kuna vallavalitsus on esitanud vastavad andmed 07.03.2018, siis eeldatavasti oli 2018. aasta eest õigus saada täiendavat hüvitist. Alates 01.07.2017 makstakse kostjate emale ka perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetust 300 eurot. Arvestades toetuste suurust, siis perioodil 2016.-2018 olid kostjale 1 ema poolt tehtud kulutused kaetud kohaliku omavalitsuse toetustega ja riiklike peretoetustega. Seega on maakohus kostja 1 suhtes õigesti hagi rahuldanud ja vähendanud elatise alates hagi esitamisest 0-ni, see tähendab vabastanud hageja kostjale 1 elatise tasumise kohustusest, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi kostja 1 vastu esitatud nõude lahendamise osas, kuna maakohus ei arvestanud lahendi tegemisel seda, et igapäevased kulud kannavad vanemad võrdselt ja leidis, et isegi riiklikke peretoetusi arvestamata on kostja 1 vajadused kaetud valla toetuste ja elatisabiga. Elatisabi osas märgib ringkonnakohus, et elatise suuruse muutmisel ei saa seda arvestada, kuna elatisabi on makstud hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu ja elatise suuruse vähendamisel lõppeb ka selle maksmine.
34.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust kostjale 2 väljamõistetud elatise vähendamise kohta. Kostja 2 osas on esile toodud, et ema kannab kulud HHH-le 185 eurot kuus. Hageja selle kulu suurusele vastu ei vaielnud ega ka sellele, et laps pandi vanemate ühise otsusega erakooli, kus on väiksed klassid, kuid hageja selgitas, et praeguseks ajaks on olemas väikeklassid ka tavakoolides ja seal ei peaks kooli eest tasuma. Hageja arvamuse kohaselt peaks kostja 2 vanust arvestades harjutama teda tavakooli keskkonnaga. Kostjate seaduslik esindaja vaidles kooli vahetamisele vastu, kuna laps on harjunud HHHs, tema erivajadustest tulenevalt ei ole tavakool talle sobilik ja koolivahetus võib olla lapsele häiriv. Kolleegium leiab, et kuna kooli valikuks oli olemas mõlema vanema nõusolek ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis veenaks, et praeguseks hetkeks on kostja 2 erakoolis käimine mittevajalik, siis peab ringkonnakohus seda kulutust vajalikuks ja põhjendatuks. Lisaks teeb ema kulutusi kostja 2 koolitarvetele 10 eurot kuus (III kd, tl 71). Hageja esitatud kulude tabelist (IV kd, tl 53) sellise kulu kandmine ei nähtu. Kolleegium peab kulu koolitarvetele põhjendatuks. Kostja 2 huvitegevuse osas on kostjate ema esile toonud kulu 65 eurot kuus, mis tasuti kostja 2 ujumistrenni eest ja hõlmas ka muid kulusid tervisele. Hageja vaidles kulule vastu, selgitades, et tegemist oli kursustega ja kostja 2 seal enam ei käi. Samas ei eitanud hageja, et laps vajab lisaks koolile ka huvitegevust. Kulude kohta märkis hageja, et kostja 2 huvitegevuse kulud kattis omavalitsus. Kolleegium peab põhjendatuks seda, et ka erivajadustega laps tegeleks võimete piires spordi või mõne muu huvitegevusega. Tõendatud on, et kostjate ema on tasunud perioodil jaanuar kuni mai MTÜ-le O igas kuus 32,50 eurot (V kd, tl 45), oktoobris 2017 48 eurot ja novembris ja detsembris 2017 65 eurot (V kd, tl 49). Aasta keskmine kulu ühes kuus on 23 eurot. Osaliselt õige on hageja väide, et vastavad kulud hüvitab omavalitsus. Nii on 29.06.2017 Jõelähtme vallavalitsuse korraldusega nr 580 hüvitatud 112 eurot (V kd, tl 51) ja 04.01.2018 korraldusega 112 eurot (V kd, tl 52). Seega on kokku 2017 aasta eest hüvitatud 224 eurot, mis teeb ühe kuu kohta ca 18 eurot. Huvitegevuse kuludest jääb igakuiselt katmata 5 eurot. See, et kulutuste hüvitamine toimub kuludokumentide alusel pärast kulude kandmist, ei muuda lõppkokkuvõttes tehtud kulude suurust. Kostja 2 seaduslik esindaja on esile toonud, et 9(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76 ta kulutab lapse juuksurile 10 eurot, mille kohta hageja selgitas, et see on liiga kallis ja tema tuttava juures saaks tasuta. Juuksuri kulu peab kolleegium põhjendatuks, kuna hageja poolt pakutud tasuta juuksur asub Keilas, kuhu sõiduks on kulu sama kui Tallinnas juuksuris käies. Sünnipäeva peo korraldamiseks kulus 2016.a 148 eurot, mis teeb iga kuu kohta 12 eurot, ja 2017. a 159 eurot, mis teeb kuu kohta 13 eurot. Lisaks on kulu kingitustele 5 eurot kuus. Kolleegium leiab, et lapse sünnipäeva korraldamine ja teiste sünnipäevadel kinkide ostmine on tarvilik ja kuus võib sellele arvestada kulu 12 eurot. Samuti saab vajalikuks pidada kulu kostja 2 prillidele 8 eurot kuus. Kuna tegemist on kasvava lapsega, siis vajavad prillid vahetamist. Samuti saab põhjendatuks pidada kulu lapse telefonile 6,54 eurot. Kuna lapsed elavad võrdse aja kummagi vanema juures, siis eelduslikult saavad nad mõlemalt vanemalt taskuraha. Kostjate seaduslik esindaja ei ole muutnud usutavaks asjaolu, et hageja lastele taskuraha ei anna. Seega on kokku kostjale 2 ema poolt tehtud kulud, mida kannab ema üksi, ühes kuus 236,54 eurot. Hageja on palunud arvestada elatise suuruse üle otsustamisel ka seda, et ema saab riigi poolt peretoetusi, mis on ette nähtud laste vajaduste katmiseks, ja kostja 2 saab puudetoetust. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti õiendile saab kostja 2 lapsetoetust 100 eurot ja puudega lapse toetust 80,55 eurot. See on kokku kuus 180,55 eurot. Alates 01.07.2017 lisandub sellele lasterikka pere toetus 300 eurot, millest Marki osa on eelduslikult 75 eurot (peres on 3 alaealist last ja üks laps, kes jätkas 01.07.2017 õpinguid keskhariduse omandamiseks). Seega alates 01.07.2017 on ema poolt tehtud kulutused kostjale 2 kaetud riigi poolt makstud toetustega. Perioodil jaanuar 2016 kuni 01.07.2017 jäi riigi toetustega katmata ema kuludest 56 eurot. Hagi kostja 2 vastu on põhjendatud perioodi eest alates 05.01.2016 kuni 30.06.2017 osaliselt ja elatist tuleb vähendada summani 28 eurot kuus. Alates 01.07.2017 kuulub nõue kostja 2 vastu rahuldamisele ja elatis vähendamisele nullini.
35.Apellandid palusid arvestada sellega, et kohtus on käimas vaidlus laste hooldusõiguse ja suhtluskorra üle. Kuna vastav kohtulahend ei ole jõustunud, siis sellega praeguse vaidluse lahendamisel arvestada ei saa. Juhul, kui suhtluskord muutub, saab elatist saama õigustatud või maksma kohustatud isik esitada uue avalduse elatise suuruse muutmiseks.
36.Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, jättes nende rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna hagejal hüvitatavad menetluskulud puudusid. Seoses otsuse osalise tühistamisega tuleb tühistada maakohtu otsus osaliselt ka menetluskulude jaotuse osas.
37.Kostja 1 nõude osas tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja 1 kanda. Kuna hagejal hüvitatavad menetluskulud puudusid, siis kulude rahaline suurus kindlaksmääramisele ei kuulu. Kostja 2 vastu esitatud hagi osas tuleb menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.
38.Seoses kostja 1 vastu esitatud nõude osas apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb selles osas TsMS § 171 lg 1 järgi jätta menetluskulud kostja 1 kanda. Kuna hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad, siis nende rahaline suurus kindlaksmääramisele ei kuulu. Kostja 2 osas kuulus apellatsioonkaebus osalisele rahuldamisele, mistõttu kostja 2 apellatsioonkaebuse läbivaatamise kulud jäävad kostja 2 ja hageja enda kanda. 10(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-76
39.Kostjad tasusid 30.07.2018 apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 325 eurot. Riigilõivu on tasutud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid arvelt EE11010220250118224. Ringkonnakohtu istungil esitasid kostjad taotluse tagastada ekslikult tasutud riigilõiv kostjate seaduslikule esindajale QQ-le. Ringkonnakohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei tule elatise muutmise nõudelt riigilõivu tasuda. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Kuna kostjad on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu ekslikult, siis tuleb see tagastada nende poolt näidatud isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.