Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

Peres lähtutakse kulutuste tegemisel ennekõike sellest, missugused on pere võimalused ja mitte sellest, mida on seadus jäigalt ette kirjutanud. Asjaolu, et perekonnaseaduses (PKS) on märgitud, et minimaalne elatis lapsele peab olema poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alampalgast, ei tähenda, et selline kuluartikkel peaks automaatselt olema kajastatud pere eelarves. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda lapsele tehtavatest kuludest. Eelnevaga seonduvalt märkis hageja, et kumbki vanem peab osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kostjate seadusliku esindaja varaline seisund oli oluliselt parem kui hagejal, sest kostjate seadusliku esindaja käsutuses oli kogu poolte abielu kestel soetatud ühisvara. Kostjate seaduslik esindaja sai olulisel määral kasutuseelist seoses korteriomandi valdamisega, kuid hageja pidi tegema täiendavaid kulutusi ja samaaegselt maksma veel ka elatist. Vastuseks kostja etteheidetele märkis hageja, et kostjate seaduslik esindaja oli enda käitumisega põhjustanud elatisevõlgnevuse tekkimise. Nimelt oli hageja nõus tasuma elatist ühisvara arvelt, kuid

kostjate seaduslik esindaja venitas sihilikult ühisvara jagamise protsessiga. Seepärast tasus hageja kostjatele elatist vastavalt võimalusele. Eelnevale lisaks oli kostjate seadusliku esindaja teadlik ja pahatahtlik tegevus tinginud hagejal palgatöö leidmise võimatuse sise- ja välisjulgeoleku ning korrakaitse valdkondades. Kohut eksitav oli kostjate esindaja väide, et tema on tasunud kõik laste ülalpidamisega seotud kulud. Esiteks ei tasunud kostjate esindaja ühtegi arvet ajal, mil lapsed viibisid hageja juures, sh transpordikulusid ja teiseks kompenseeris Jõelähtme Vallavalitsus alates 2012. aastast enamuse kostja esindaja kulutustest lastele ja maksis toetusi. Hageja kandis kõik kostja II rehabilitatsioonist tulenevate teraapiate arved, kuid kõik toetused vallast sai kostjate esindaja. Hageja ei nõustunud kostjate seadusliku esindaja märgitud kulutustega lastele alljärgnevatel põhjustel: kostjate ja kostjate esindaja eluase oli liiga suur ja liiga suurte kuludega; hagejal ei olnud kohustust kostjate esindajat ülal pidada; 3-aastane kostja I ei omanud ega kasutanud telefoni, mistõttu ei saanud tal olla sidekulusid; kostjate seaduslik esindaja ei kandnud kostjaga I seonduvaid lasteaia kulusid, sest Jõelähtme Vallavolikogu oli kostjate esindaja kuludest vabastanud; kostjaga III seonduvad kulud transpordile seaduslikul esindajal puudusid; samuti puudusid kostjate seaduslikul esindajal kostjaga II seonduvad transpordikulud, sest vald kompenseeris need täies ulatuses; huviringides käimine oli kostjate esindajate ühepoolne otsus, mistõttu ei olnud hageja kohustatud nende eest tasuma. Kostjate vastuväited

kohus järgmist. Õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmise oli sätestatud TsMS §-s 459. Viidatud normi alusel oli poolel õigus nõuda igakuiselt makstava summa muutmist, kui muutunud olid maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud olid tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus jõudis lahendis 3-2-1-124-15 seisukohale, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Maakohus leidis, et hagejal oli õigus taotleda elatise suuruse muutmist, sest pärast elatise suuruse kindlaksmääramist oli muutunud laste elukorraldus ning kostjad I ja II viibisid isa juures poole ajast ning kostja III kolmandiku osa ajast. Seoses hageja nõuetega kostjate I ja II vastu selgitas kohus korduvalt hagejale tema tõendamiseset ja seda, et hagejal tuleb kohtule ära näidata igale lapsele kuluv osa kulutustest, kui lapsed on tema juures. Kohus tugines selgituste andmisel Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võivad sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, olla ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (RKTKo 3-2-1-165-13; 3-2-1-56-15). Eelnevast hoolimata ei esitanud hageja kohtule arusaadavat arvestuskäiku selle kohta, kui palju kulub hagejal iga lapse ülalpidamiseks vahetult ajal, mil lapsed on tema juures. Hagejal on olnud alates 02.08.2016 menetluses lepinguline esindaja ja kohus selgitas, et tõendamata jätmise puhul võib kohus jätta hagi rahuldamata. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et kuna elatise väljamõistmise aluseks oli elatis miinimummääras ning mille väljamõistmisel pooled ei pea tõendama lapsele tehtavaid kulutusi, tuleb sellest asjaolust lähtuda ka tema nõude menetlemisel. Hageja esitas kohtule tabeli, millest ei olnud võimalik hageja väidetavalt tehtud kulutusi siduda konkreetse kostjaga. Samuti esitas hageja kohtule hulgaliselt arveid, millest ei nähtu iga konkreetse kostja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud. Kohus ei saanud arvestada tabelis märgitud andmete ja esitatud arvetega, mis kanti enne seda, kui laste elukoha korralduse kohta ei olnud tehtud kohtulahendit (enne 02.11.2015). Hilisemate tabelis kajastatud kulude kohta märkis kohus, et ei saanud esitatud dokumendist üheselt aru, kui suur osa oli kulunud kostjatele I ja II. Lisaks märkis kohus, et ei loe kingitusi lastele nende ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kuivõrd hageja ei tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, leidis kohus, et hageja nõuded saab rahuldamata jätta kostjate I ja II osas. Kostjate seaduslik esindaja nõustus kostja I osas elatise suuruse muutmisega, vähendades seda poole võrra riiklikust elatise miinimummäärast. Eelnevaga võttis kostjate seaduslik esindaja hagi osaliselt omaks kostja I elatise osas TsMS§ 206 lg 1 koostoimes TsMS § 222 lg 1 p-ga 4. Kostja II osas tema seaduslik esindaja hagi omaks ei võtnud märkides, et kostja II on erivajadusega laps ja tema eest hoolitsemine ei ole jagunenud lapsevanemate vahel võrdselt: kostjate seaduslik esindaja kannab suurema osa kuludest ning kostjale II tehtud kulud ületavad niigi tunduvalt hagejalt väljamõistetud elatise summat. Kohus rahuldas hageja nõude kostja III osas täies ulatuses, sest kostja seaduslik esindaja nõustus hagejaga, et elatist kostja III osas tuleb vähendada kolmandiku võrra kehtivast riiklikust elatise miinimummääras. Eelnevaga võttis kostja seaduslik esindaja hagi õigeks TsMS § 206 lg 1 ja TsMS § 4 lg 3 alusel.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud nende endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja saata tsiviilasi TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust, sh viinud asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga osas, milles maakohus leidis, et kuivõrd vanem, kes soovis muutunud asjaolude tõttu elatise suurust muuta, ei tõendanud piisavalt oma igakuiseid kulutusi lastele, tuli hagi automaatselt jätta rahuldamata. Sellises olukorras tulnuks hinnata ka teise vanema kulutusi laste ülalpidamiseks ja lahendi tegemisel sellega arvestada. Lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus. Riigikohus on 07.12.2009 lahendis nr 3-2-1-127-09 selgitanud, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Kohus peab elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-165-13). Kusjuures kohus ei ole seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda (RKTKo 3-2-1-21-15). Praegusel juhul on mõlemad vanemad esitanud menetluse kestel arvestusi kulutuste kohta ja kuludokumente, kuid kohus on jätnud mõlema vanema tõendid piisava tähelepanuta, sh hindamata, missugused asjaolud on tõendatud ja missuguste asjaolude tõendamiseks tuleks esitada täiendavaid dokumente. Samuti on kohus jätnud arvestamata hageja väitega, et kostjad ja nende seaduslik esindaja saavad vallalt erinevaid toetusi koolikohustuse täitmiseks, huvihariduse toetamiseks ja transpordikulude katmiseks ning on jätnud seisukoha võtmata hageja taotluse osas arvestada lahendi tegemisel vanemate erineva varandusliku seisundiga. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kusjuures kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kuna maakohus on rikkunud menetlusõigust, jättes eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Vastuseks teistele apellatsioonkaebuses avaldatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu maakohus oleks otsuses nentinud, et ei saanud hageja esitatud tõenditest aru. Maakohus märkis, et hageja esitas kohtule tabeli, millest ei olnud võimalik hageja väidetavalt tehtud kulutusi siduda konkreetse kostjaga. Samuti tõdes kohus, et hageja esitas hulgaliselt arveid, millest ei nähtunud iga konkreetse kostja vajaduste rahuldamiseks

tehtavad kulud. Eelnevat silmas pidades tegi kohus järelduse, et hageja ei olnud oma tõendamiskoormist täitnud, kuni ei tõendanud oma kulutusi kostjate I ja II ülalpidamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna laste vajadused on erinevad, sõltudes mh vanusest, erivajadustest ja huvidest, tuleb kulutusi lapsele arvestada iga lapse suhtes eraldi. Asjaolu, et PKSs on väljendatud, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, ei väära eelnevalt väljendatud kohtu seisukohta. Nimetatud PKS-st tulenev reegel väljendab mõtet, et ka olukorras, kus vanemal on väike sissetulek, tuleb tal lapse ülalpidamiskohustust täita ja mitte eelistada enda ülalpidamist lapsele. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et elatisevaidluses peab vanemate esitatud tõenditest nähtuma, et kulud on kandnud just nemad. Hageja on menetluse kestel esitanud hulga kuludokumente, kus ostude sooritajaks on menetlusvälised isikud (DK, HK, AR, AK jne). Nimetatud tõendeid kohus elatisevaidluses arvestada ei saa. Nõndasamuti ei saa kohus praeguses asjas tõendina arvestada kuludokumente, mis tõendavad kulutuste tegemist enne 02.11.2015. Maakohus oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu nõude tõendamise vajadusele. Hageja ei saa kostjatele tehtavaid kulutusi tõendada, esitades hulgaliselt tõendeid- kviitungeid, arveid (I kd, lk 138-203 ja II kd, lk 1-150), neid asjaoludega sidumata. Vastuseks apellatsioonkaebuses väljendatud muudele maakohtu menetluslikele eksimustele, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 329 lg-le 1 peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kirjalikus menetluses tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne taotluste esitamise tähtaja möödumist (TsMS 330 lg 1). Toimikumaterjalidest nähtuvalt andis kohus 31.05.2016 toimunud eelistungil hagejale tähtaja kostjatega I ja II seonduvate kulutuste tõendamiseks. Kohus määras tõendite esitamise tähtajaks 10.06.2016. Hageja taotlusel pikendas kohus tõendite esitamise tähtaega kuni 17.06.2016. Nimetatud kuupäevaks esitas hageja kompromissiettepaneku. 07.07.2016 kirjaga määras kohus uue tähtaja (15.08.2016) kõikide vajalike tõendite esitamiseks ja selgitas taaskord, et hageja kohustus on tõendada hagi aluseks olevaid väiteid. Samuti märkis kohus, et kui hageja jätab oma väited tõendamata, on see aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus määras 30.11.2016 kirjas pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 14.12.2016. Samaks kuupäevaks kohustas kohus pooli esitama menetluskulude nimekirjad ja teavitas, et otsuse tehakse avalikult teatavaks 03.01.2017. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud maakohus 30.11.2016 kirjaga pooltele TsMS § 330 lg 1 mõttes tähtaega tõendite esitamiseks, kuid möönab, et kiri on sõnastatud eksitavalt, mistõttu võis menetlusosalistele jääda mulje, et tegu on taaskord viimase tähtajaga dokumentide ja avalduste esitamiseks. Maakohtul tulnuks viimases kirjas selgitada, et avaldusi ja seisukohti saab kohtule esitada üksnes juhul ja ulatuses, milles TsMS seda võimaldab. TsMS § 331 lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuivõrd kohtu 30.11.2016 kiri oli pooli eksitav (kirjas oli selgitus, et pooltel ei ole kohustust esitada eelviidatud tähtajaks lõplikke seisukohti (II kd, lk 156), tulnuks maakohtul hinnata hageja 14.12.2016 taotlust sisuliselt. Samas ei viinud maakohtu vaidlustatud seisukoht vale lõpptulemuseni, sest praegusel juhul puudus alus hageja vande all ülekuulamiseks. Asjaolud, mida hageja soovis oma seletustega tõendada, ei olnud praeguses asja lahenduse seisukohalt olulised, s.t ei olnud vaieldavad. Hagejal tuli tõendada enda kulutusi kostjate I ja II ülalpidamiseks, mitte asjaolu, kui palju viibivad lapsed ema või vanavanemate juures. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.