EV-i hagi AR-i, ER-i ja EL-u vastu omandiõiguse tunnustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
623 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. jaanuari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EV-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): EV (isikukood: xxxxxxxxxxx), esindaja Lauri Vitsut Kostja I: AR (isikukood: xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kostja II: ER (isikukood: xxxxxxxxxxx), esindaja Monika Järvela Kostja III: EL (isikukood: xxxxxxxxxxx) Kolmas isik: Maa-Amet (registrikood: 70003098) esindaja Toomas Kutti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
liikmed
Gaida
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 26. jaanuari 2015. a otsuse resolutsioon, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud EV-i kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.
4.Rahuldada AR-i avaldus ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata AR-i apellatsioonimenetluse menetluskuludena kindlaks 252 eurot.
6.Välja mõista AR-i menetluskulud 252 eurot (kakssada viiskümmend kaks) EV-ilt AR-i kasuks.
7.Välja mõista EV-ilt AR-i kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta rahuldamata AR-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks lepingulise esindaja kulu 420 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.17.02.2014 esitas EV Harju Maakohtule hagi AR-i, ER-i ja EL vastu, paludes tunnustada hageja omandiõigust hageja valduses olevale 1716 m2 suurusele maa-alale, mis asub Xxxxxxxx ja Xxxxx kinnistute vahelisel alal ning mis on erastatud kaardi- ja plaanimaterjalide alusel. Hageja palus ka kohustada kolmandat isikut (Maa-ametit) viima hageja kaasomandis oleva Xxxxxxxx katastriüksuse (xxxxx:xxx:xxxx) piiripunkti nr 11 koordinaadid (x xxxxxxxx.xx ja y xxxxxx.xx) vastavusse hagejale maa ostueesõigusega erastamisel kaardi-ja plaanimaterjali alusel saadud piiripunkti koordinaatidega. Hageja kinnitas, et tal puuduvad menetluskulud.
2.Hagiavalduse kohaselt 10.07.2009 koostas maamõõtja kostja III kostja I tellimuse alusel pöördumise ja teatas, et hageja naaberkinnistu – Xxxxx katastriüksus on mõõdistatud ning piiriprotokolli allakirjutamine toimub 15.07.2009. Xxxxx katastriüksuse plaanilt (19.05.2009) on näha, et piiripunkti Xxxxxxxx ja Xxxxx vahel on muudetud. Plaanil on märgitud „vana katastri piir“ ja „mõõdetud piir“. Xxxxxxxx katastriüksuse piiripunkti on muudetud 13,4 m ja sellest tulenevalt on katastriüksuse suurus vähenenud 1716 m2. Maa-amet ei teavitanud hagejat piiripunkti koordinaatide muutmisest. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski eeldustest, mis annaks aluse Xxxxxxxx katastriüksuse ja Xxxxx katastriüksuse vahelised piiripunktid maha 2(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256 märkida teistel koordinaatidel, kui katastripidajal ostueesõigusega erastamisel plaani ja kaardimaterjali alusel kohaliku omavalitsuse poolt määratud piiripunktides. Xxxxxxxx ja Xxxxx vahelist piiri saab tähistada ainult ostueesõigusega erastamisel määratud piiriandmetest lähtuvalt. Vaidlusalusel 1716 m2 asub kasvav mets, mille on hageja maa ostueesõigusega erastamisel Eesti Vabariigile kinni maksnud. Hageja on seisukohal, et millegagi ei ole põhjendatud maa ostueesõigusega erastamisel määratud piiripunkti ümberpaigutamine 13,4 m, tuginedes mõõdistamisel tehtud lubatud veale.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Müügilepingus, millega hageja omandas 13.09.2006 Eesti Vabariigilt Xxxxxxxx maaüksuse, on märgitud omandatava maaüksuse pindalaks 9,5 ha, ja hageja oli teadlik, et maaüksuse piir ei olnud ostuhetkel koordinaatidega määratletud. Kuivõrd Xxxxxxxx katastriüksuse pindala on ebatäpne ja mõõdistamata, siis on ka hageja poolt nimetatud suuruse esitamine samuti üksnes arvutuslik, nii nagu Xxxxxxxx katastriüksuse pindalagi. Selleks, et saaks rääkida Xxxxxxxx katastriüksuse täpsest pindalast ja sellest, kui palju on Xxxxxxxx katastriüksuse pindala väidetavalt vähenenud kaardimaterjali alusel moodustatud Xxxxx katastriüksuse piiride ülemõõdistamisel, tuleb ka Xxxxxxxx katastriüksuse piir tähistada ja üle mõõdistada. Piiripunkti nr 11 koordinaatide vastavusse viimiseks maa ostueesõigusega erastamisel kaardi- ja plaanimaterjali alusel saadud piirikoordinaatidega on õiguslikult võimatu, kuna nimetatud ajal piiripunkti koordinaadid puudusid. Kostja I palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 672 eurot. Kostja II ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostjal III menetluskulud puuduvad.
4.Kolmas isik leidis, et hageja nõudeid ei ole võimalik rahuldada, kuna katastriüksuste erastamise käigus on piiripunktide koordinaadid määratud kaardilt ning omavad katastriüksuse registreerimisel üksnes abistavat tähendust. Kuivõrd Xxxxxxxx katastriüksusele ei ole kunagi koordinaate mõõdistatud, ei ole võimalik taastada seda, mida pole kunagi olemas olnud. Kuna hageja ei ole vaidlustanud Xxxxxxxx ja Xxxxx katastriüksuse piiri asukohta maastikul, vaid dokumentides esitatud andmeid, siis ei saa hageja ka väita, et olukorras, kus tal ei olnud võimalus osaleda piiride kättenäitamisel maastikul, oleks talle mingit kahju tekkinud või tekitatud. Kolmas isik kinnitas, et tal puuduvad menetluskulud. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 26.01.2015 otsusega rahuldamata EV-i hagi AR-i vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes. Kohus jättis läbi vaatamata EV-i hagi ER-i ja EL vastu. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Kohus rahuldas AR-i menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt AR-i kasuks menetluskulud 714 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude väljamõistmise taotlus jäeti rahuldamata 168 euro ulatuses.
6.Maakohus põhjendas, et kuna ER (kostja II) ei ole enam Xxxxx kinnistu kaasomanik, ei ole hagejal võimalik kostja II osas saavutada ka omandiõiguse tunnustamist naaberkinnistu omaniku poolt. Kuna maamõõtja EL (kostja III) ei ole kunagi kuulunud Xxxxx kinnistu omanike hulka, ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt III hagejale kuuluva kinnistu osas omandiõiguse tunnustamist. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hagi kostja II ja kostja III suhtes läbi vaatamata.
7.Maakohus leidis, et kuivõrd Xxxxx ja Xxxxxxxx kastastriüksused on moodustatud ostueesõigusega erastamisel kaardi- ja plaanimaterjali alusel ning katastriüksuste piirid näidati kinnistu omanikele kätte kaardil, siis tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 14 saab piiride kättenäitamine looduses toimuda üksnes katastrimõõdistamise teel. Xxxxx katastriüksuse moodustamise toimiku plaani alusel koostatud kinnistu Xxxxx reg nr xxxxxxx mõõdistamise (II kd, lk 71-91) nähtub, et kostja I ja kostja II on tellinud töö, mille eesmärgiks on olnud plaani 3(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256 alusel koostatud katastriüksuse ülemõõdistamine täpsema tulemuse saamiseks omanike soovil (II kd, lk 73). Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et Xxxxx kinnistu maakatastri andmed on üle võetud 16.08.2009, mille kohaselt on kinnistu pindala suuruseks 24,07 ha (varasemalt 23,19 ha).
8.Kohus asus seisukohale, et hagejal pidi olema teadmine, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala pole täpne, eelkõige kuna 13.09.2006 ostu-müügilepingu punktist 2.1 (I kd, lk 20-21) tulenes, et maaüksuse ligilähedane pindala on 9,5 ha. Ostumüügilepingu punktis 1.3.6 on hageja ja TV kinnitanud, et on lepingu objekti põhjalikult üle vaadanud ning on teadlikud maaüksuse suurusest ja piiridest (I kd, lk 20-21). Ka Vabariigi Valitsuse 29.04.1997 korra nr 88 „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“ punkti 8 kohaselt kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Hagejale on 31.05.1999 koostatud Kernu maaparanduspiirkonna piiriprotokollis kätte näidatud katastriüksuse piirid, millega nõustumist on hageja väljendanud enda allkirjaga (II kd, lk 32-39). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt võib jõuda veendumusele, et tegemist ei ole täpse ja korrektselt kindlaksmääratud pindalaga, vaid ligilähedase pindalaga ning hageja ja TV on väljendanud nõustumust katastriüksuse piiri ja pindalaga plaanil, mitte aga mõõdistatud ja tähistatud piiridega maastikul, seega ei ole Xxxxxxxx katastriüksusel kunagi katastrimõõdistamist toimunud. Olukorras, kus hageja on nõustunud plaani- ja kaardimaterjali alusel kindlaks määratud kastastriüksusega ning kinnitanud enda nõustumist kinnistu ligilähedase pindala osas ostu-müügilepingus, ei saanud hagejal olla teadmist katastriüksuse täpsest asukohast ja pindalast maastikul, seega ei ole hagejal käesoleva juhul võimalik omandiõiguse tunnustamist nõuda. Ka kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et hagejale ja TV-le kuuluv katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning katastriüksuse piiride ülemõõdistamist ei ole toimunud (I kd, lk 86).
9.Kohus selgitas, et plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse ning katastriüksuse mõõdistamisel ja piiride tähistamisel maastikul on ilmnenud MaaKatS § 20 lg-12 sätestatud ulatusse jääv plaaniline viga (kuni 50 meetrit). Katastriüksuse täpse asukoha ja sellest lähtuvalt täpse pindala tuvastamiseks tuleb teostada Xxxxxxxx kinnistu katastriüksuse mõõdistamine ja piiride tähistamine maastikul seaduses ette nähtud korras, et välja selgitada vastuolulised andmed ja teostada piiride kindlaksmääramise toiming. Kuna Xxxxx kinnistu katastriüksuse piirid on looduses kätte näidatud ning tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 13 võetakse olukorras, kus plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir, siis tuleb asuda seisukohale, et tegelikud piiripunkti koordinaadid on välja selgitatud Xxxxx kinnistu katastrimõõdistamisel ning nendest piiripunktide koordinaatidest tuleb vaidluse lahendamisel ka lähtuda, mitte aluskaardi koordinaatidest.
10.Hageja ei ole teostanud Xxxxxxxx katastriüksuse piiride mahamärkimist maastikul. Asjaolu, et hageja sai Xxxxx kinnistu piiriprotokolli allkirjastamisest teada hilinemisega, ei muuda Xxxxx kinnistu katastrimõõdistamise tulemusi tühiseks. Kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostja I valdaks või tema omandile oleks liidetud tegelikkuses hagejale kuuluv maaüksus, ei ole hagejal õigust nõuda omandiõiguse tunnustamist käesoleva vaidluse esemeks olevale maaüksusele AÕS § 89 kohaselt.
11.Vastavalt TsMS § 162 lg- le 1 ja § 168 lg-le 2 jättis kohus menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja I palus hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 882 eurot (sh käibemaks). Kohus pidas põhjendatuks kostja I esindaja poolt 15.01.2014 istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kulunud ajakulu 4,25 tunni ulatuses. Kuna kostja I esindaja ei ole kohtule kohtukõneteese esitanud, siis ei ole kohtukõneteeside koostamiseks 4(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256 kulunud 1 tunnine ajaline kulu põhjendatud. Arvestades, et kostja I esindaja töötunni hind (ilma käibemaksuta) on 140 eurot, on kostja I esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 714 eurot (sh käibemaks), mis tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista ning vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
13.EV vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ja rikkunud menetlusnormi. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ega põhjendanud mõnede tõendite hindamata jätmist, sh Harju maavanema korraldus nr 1151-k, erastatud maal asuva metsa maksumuse akt nr T-99/1950, Xxxxx maaüksuse mõõdistamise lähteülesanne nr AT xxxxxxxxxx, Xxxxxxxx katastriüksuse maksuteatis, Xxxxxxxx katastriüksuse 27.11.2013 mõõdistatud plaan. Kõigi tõendite hindamata jätmine on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse.
14.Kohus on ebaõigesti leidnud, et Xxxxxxxx registreeritud katastriüksuse näol on tegemist katastriüksusega, millel ei ole täpset, korrektselt kindlaksmääratud pindala ja kinnistu pindala on käesoleva ajani ligilähedane. Tsiviilkäibes ei saa olla kinnisasja, mille asukoht ja suurus ei ole teada. EV-i ja TV-i poolt Eesti Vabariigiga 13.09.2006 sõlmitud ostu-müügileping on sõlmitud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 267, mis kinnitas “Maa ostueesõigusega erastamise korra” ja Harju maavanema 16.06.2006 korraldusele nr 1151-k. Eelmainitud alustes on välja toodud, et ostueesõigusega erastatakse kindla suuruse- ja asukohaga maaüksus, millel on juba katastritunnus. Müügilepingu p 2.1 kohaselt on lepingu objektiks maaüksus pindalaga 9,5 ha märkega (pindala on ligilähedane). Lepingu alusdokumendis (Maavanema korralduses nr 1151-k) on viidatud erastatava maa suuruseks 9,59 ha. Seega ongi lepingus fikseeritud ligilähedane suurus.
15.MaaKatS § 20 lg 14 kohaselt saab käsitleda käesoleva vaidluse kontekstis mõistena ainult moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamist, mis toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Seejuures ei ole seadusandja silmas pidanud olukorda, et piire looduses tähistades moodustubki alles katastriüksus ja saab olema selge selle täpne asukoht. Mõõdistamine on toimingu üldnimetus, looduses ei saa piire tähistada mingit muud toimingut läbi viies ja seda on kohus oma otsuses korduvalt ise rõhutanud. Tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 14 sai Xxxxx kinnistu katastriüksuse piire ainult looduses tähistada ja seda ainult plaani või piiriprotokolli alusel. Oluliseks tuleb lugeda asjaolu, et nii Xxxxx kui Xxxxxxxx kinnistud on moodustatud plaani -ja kaardimaterjalide alusel ja mõlemate kinnistuste omanikud on allkirjaga kinnitanud piiriprotokollid. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et Xxxxxxxx katastriüksuse kohta on üks katastriüksuse moodustamise toimik (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx katastriüksuse kohta on kaks katastriüksuse moodustamise toimikut, neist esimene on koostatud 1999 aastal ja teine 2009 aastal, kusjuures mõlemal Xxxxx katastriüksusel on ühesugune katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx. Ühete ja sama katastriüksust ei saa moodustada kaks korda.
16.Maakohus on tuvastanud, et Xxxxxxxx graafilisi koordinaate on muudetud ning Xxxxxxxx katastriüksus on vähenenud. Samas ei ole muudetud kinnistusraamatu kannet ja hageja kaasomandis on ka käesoleval hetkel kinnistu suurusega 9,59 ha. Samuti on tähelepanuväärne asjaolu, et Xxxxxxxx katastriüksuse omanikud maksavad kuni käesoleva ajani maamaksu kokku 9,59 ha-lt, sh maaosalt, mille vähenemine on vaidlustatava kohtuotsusega tuvastatud.
5(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256
17.Kohus on oma otsuses rõhutanud (lk 7 alt esimene lõik), et arvestada tuleb MaaKatS § 12 lg 12 lubatud „plaanilise veaga”, mis ei või olla suurem kui 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgu suhtes. On mõeldamatu, et piiri looduses tähistades (tulenevalt MaaKatS § 20 lg 14) eksib maamõõtja „plaaniliselt või kogemata” piiripunkti asukoha määramisel 13,4 m. Kohus ei ole oma otsuses põhjendanud, mis õigusliku alusega oli võimalik Xxxxx ja Xxxxxxxx vahelist piiripunkti asukohta 13,4 m nihutada või mis on sellise „lubatud plaanilise vea” õiguslikuks aluseks.
18.Kohus ei ole oma otsuses käsitlenud piirikivi õiguslikku olemust. Nii kostja, kui kolmas isik on väitnud oma vastustes, et Xxxxx ja Xxxxxxxx vahelise piiripunkti asukoha muutmise aluseks on leitud „piiri- või ristikivi”. Hageja on oma hagiavalduses p 4.16 väitnud, et piirikivile (ristikivile) ei ole Eesti kehtivas õiguses antud õiguslikku tähendust st ükski kehtiv õigusakt ei seo omandi tekke alusena, piirikivi olemasolu. Piirikivi (nagu iga teine kivi) saab olla piirimärk, kui ta asub piirimärgi koordinaatidega määratud asukohas.
19.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kinnistu täpse pindala tuvastamiseks tuleb teostada Xxxxxxxx kinnistu katastriüksuse mõõdistamine. Tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 14 saab juba moodustatud katastriüksust looduses tähistada katastrimõõdistamise (kui toimingu) teel. Xxxxxxxx kinnistu omanikud ei saa enam läbi viia katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamist. Xxxxxxxx piiripunkti koordinaati on registris muudetud ja sellele hageja oma hagis vastu vaidlebki. Kui täna teostada Xxxxxxxx katastriüksuse piiri looduses tähistamine, siis saadakse sama tulemus, mis on vaidlustatud otsusega juba tuvastatud (st et Xxxxxxxx katastriüksus on vähenenud). Hageja väidab, et katastriüksuse suurus ei saa peale katsastriüksuse moodustamist (ka plaani – ja kaardimaterjalide alusel) väheneda ja katastriüksuse täpne asukoht (piiripunktide asukohad) on maa ostueesõigusega erastamise hetkel teada.
20.Hageja on 27.11.2013 palunud OÜ-l S ja M koostada Xxxxxxxx katastriüksuse plaan vastavalt ostueesõigusega erastamisel saadud piiripunkti koordinaatidele. OÜ S ja M on koostanud Xxxxxxxx katastriüksuse plaani, koos piiripunktide tabeliga ning kinnistu suurusega 9,5871 ha. Erastamisdokumentide alusel erastati ostueesõigusega 5,59 ha ja vahe on 0,0029 ha mitte aga 0,1716 ha (1716 m2). Plaanil puudub vastuolu Xxxxx piiripunkti koordinaatidega ehk Xxxxx ja Xxxxxxxx katastriüksused on maa ostueesõigusega erastamisel plaani- ja kaardimaterjalide alusel moodustatud täpselt ja korrektselt ning puuduvad lubatud või plaanilised vead. Eeltoodu põhjal jääb arusaamatuks kohtu otsustus ja kolmanda isiku väide, et praktiliselt on võimatu tagada ostueesõigusega erastamisel plaani- ja kaardimaterjalide alusel katastriüksuste moodustamine kindla suuruse ning piiridega. Seadusandja ei ole näinud ette võimalust, et ostuõigusega erastatud maa suurust ja katastriüksuse suurust ning piiripunktide asukohti hakatakse hiljem muutma või neid ümber mõõtma täpsema tulemuse saamiseks. Kohus on ka põhjendamatult tuginenud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14.
21.MaaKatS § 17 lg 2 ja § 191 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr 264 kehtestatud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord. Eelmainitud korra § 21 lg 4 kohaselt teatab piiriprotokollile allakirjutamise aja ja koha maamõõtja piiriprotokolli juurde kutsutavate isikutele tähtkirjaga vähemalt kümme päeva ette. Hageja leiab, et kui õigusaktidega kehtestatud korda on rikutud, siis on tegemist tühise toiminguga ja sellel ei saa olla õiguslikke tagajärgi. Ehk käesolevas vaidluses ei saa aluseks võtta Xxxxx kinnistul toimunud mõõdistamistöid, kuna need on vastuolus kehtestatud õigusliku regulatsiooniga.
6(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256
22.Kohus on ka ebaõigesti määranud kindlaks menetluskulud. Hageja jäi 17.01.2015 esitatud vastuväite juurde menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja palus jätta osaliselt kostja I esindaja taotlus rahuldamata ning mõista välja ainult põhjendatud ja vajalikud kulutused summas 240 eurot. Vastustaja seisukoht
23.Maa-amet vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maa-amet põhjendas, et hageja nõudeid ei ole võimalik rahuldada, kuna erastamiseks moodustatud katastriüksustele on piiripunktide koordinaadid määratud kaardilt ning omavad katastriüksuse registreerimisel üksnes abistavat tähendust. Teisisõnu, kuivõrd Xxxxxxxx katastriüksusele ei ole kunagi koordinaate määratud, siis ei ole ka võimalik taastada seda, mida pole kunagi olemas olnud. Enne, kui hageja ei ole teostatud Xxxxxxxx katastriüksuse piiride ülemõõdistamist, mille tulemusena tuvastatakse piiri täpne asukoht maastikul ja katastriüksuse täpne pindala, ei saa väita, et Xxxxxxxx katastriüksuse pindala on vähenenud. Asjaolu, et maamõõtja on eksinud määruses nr 264 piiriprotokolli koostamise kohta käivate sätete vastu ega ole kinni pidanud piiriprotokolli allakirjutamise juurde piirinaabrite kutsumiseks määratud tähtaegadest, ei oma asjas määravat tähtsust, sest piiriprotokolliga ei määrata piiripunktide asukohti, vaid üksnes informeeritakse maaomanikku ja piirinaabreid piiripunktide asukohast. Kuna hageja ei ole vaidlustanud Xxxxxxxxja Xxxxx katastriüksuse piiri asukohta maastikul, vaid dokumentides esitatud andmeid, siis ei saa apellant ka väita, et olukorras, kus tal ei olnud võimalust osaleda piiride kättenäitamisel maastikul, oleks talle mingit kahju tekkinud või tekitatud. Maa-amet ei pea hagi õigeks ega põhjendatuks ning on seisukohal, et apellandi õigusi ja huve rikutud ei ole.
24.AR vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata, kuid kolleegium peab vajalikuks muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, s.o osas, milles maakohus on jätnud rahuldamata EV-i hagi AR-i vastu ja EV-ilt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas.
26.Valdavas osas on maakohus otsuses vastanud EV-i väidetele. Siiski on õige EV-i väide, et maakohus ei ole põhjendanud järgmiste tõendite hindamata jätmist: sh Harju maavanema korraldus nr 1151-k, erastatud maal asuva metsa maksumuse akt nr T-99/1950, Xxxxx maaüksuse mõõdistamise lähteülesanne nr AT xxxxxxxxxx, Xxxxxxxx katastriüksuse maksuteatis, Xxxxxxxx katastriüksuse 27.11.2013 mõõdistatud plaan. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada selles osas maakohtu otsust ja võtta seisukoht eelnimetatud tõendite osas (vt käesoleva otsuse p-d 29 ja 33-34 ). Lisaks muudab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi nõude alusnormi osas (vt käesoleva otsuse p-d 27-28). Samas ei muuda eelnimetatud tõendite hindamata jätmine ja nõude ebaõige kvalifitseerimine maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks. Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. EV-i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Hageja on nimetanud hagis oma nõudena tunnustada hageja omandiõigust hageja valduses olevale 1716 m2 suurusele maa-alale, mis asub Xxxxxxxx ja Xxxxx kinnistute vahelisel alal ning mis on erastatud kaardi- ja plaanimaterjalide alusel, ning kohustada kolmandat isikut 7(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256 (Maa-ametit) viima hageja kaasomandis oleva Xxxxxxxx katastriüksuse piiripunkti nr 11 koordinaadid vastavusse hagejale maa ostueesõigusega erastamisel kaardi-ja plaanimaterjali alusel saadud piiripunkti koordinaatidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kvalifitseerinud hageja nõude AÕS § 89 alusel. Hagejale kuulub jätkuvalt 1⁄2 kaasomandi osa 9,59 ha suurusest kinnisasjast, mistõttu ei saa väita, et hageja on kaotanud omandiõiguse osale temale kuuluva kinnisasja kaasomandi osast. Xxxxx kinnistu ülemõõdistamine ja pindala suurenemine ei tähenda pindala suurenemist Xxxxxxxx kinnistu arvelt. Hageja ei ole tõendanud, et naaberkinnistu ülemõõdistamise tulemusel on Xxxxxxxx kinnistu pindala vähenenud.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et õige on kvalifitseerida hageja nõue Xxxxxja Xxxxxxxx kinnisasjade vahelise piiri kindlakstegemise nõudena vastavalt AÕS §-le 129. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 129 lg 2 järgi tuleb vaidluse korral piiri asukoha üle hinnata AÕS § 129 lgte 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud (RKTKo 3-2-1-143-12 p 15, 3-2-1-67-12 p-d 23-26). Hageja nõude aluseks on plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud Xxxxxxxx katastriüksuse kanded ja hageja valduse ulatus. Xxxxxxxx naaberkinnistu Xxxxx kohta on olemas katastriüksuse ülemõõdistamise teel saadud andmed. Kuna hageja ei ole teostanud Xxxxxxxx katastriüksuse piiride mahamärkimist maastikul, siis ei saa hageja väita, et Xxxxx kinnisasja mõõdistamise tulemuse ühe piiripunkti nihutamine üle kaardil märgitud Xxxxxxxx kinnisasja oleks ebaõige.
29.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et Xxxxxxxx kinnistu erastamisel ei toimunud katastriüksuse mõõdistamist ja katastriüksuse on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel. Harju maavanema korralduses nr 1151-k (kd I tl 18-19) on ka viide õigusaktidele, mille kohaselt on Xxxxxxxx katastriüksuse piirid määratud kaardimaterjali alusel. Nimetatud korraldust ei ole hageja vaidlustanud ning selle korralduse alusel on sõlmitud ka 13.09.2006 kinnisasja ostu-müügileping. Erastatud maal asuva metsa maksumuse aktis nr T-99/1950 (kd I tl 22) on samuti lähtutud Xxxxxxxx maaüksuse üldpindalast 9,59 ha. 13.09.2006 ostu-müügilepingus (kd I tl 20-21) on ka täpsustavalt märgitud, et kinnisasja pindala on ligilähedane. Samas ringkonnakohus märgib, et ostu-müügilepingus pidanuks olema pindalana märgitud 9,59 ha vastavalt lepingu aluseks olevale Harju maavanema korraldusele, mitte aga 9,5 ha.
30.Ringkonnakohus selgitab, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste registreerimisel arvestatakse maakatastriseaduses § 20 lg 12 lubatud vea suurusega. See tähendab sisuliselt seda, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala esitamine konkreetse arvuna ei tähenda kinnisasja täpset pindala. Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala ei saa olla tegelikkusele vastav enne, kui tehakse ülemõõdistamine ja märgitakse kinnisasja piiride asukoht looduses. Seetõttu on ebaõige ka hageja väide, et katastriüksuse täpne asukoht (piiripunktide asukohad) oli maa ostueesõigusega erastamise hetkel teada. Teada oli üksnes täpne asukoht kaardil, kuid mitte looduses. Ringkonnakohtu hinnangul saab tsiviilasja tõenditest järeldada, et kuna Xxxxx katastriüksuse ülemõõdistamise tulemusel ilmnesid plaani- ja kaardimaterjali ning tegeliku kinnisasja paiknemise erinevused, on üsna tõenäoline, et ka Xxxxxxxx katastriüksuse paiknemine plaanija kaardimaterjalil ei vasta selle tegelikule paiknemisele looduses. Paljasõnaline on EV-i väide, et kui täna teostada Xxxxxxxx katastriüksuse piiri looduses tähistamine, siis saadakse sama tulemus, mis on vaidlustatud otsusega juba tuvastatud (st et Xxxxxxxx katastriüksus on vähenenud).
31.Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja pidi teadma, et plaanija kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala pole täpne (maakohtu otsuse p 33). 8(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256 Asjakohatu on hageja väide, et tsiviilkäibes ei saa olla kinnisasja, mille asukoht ja suurus ei ole teada. Maakohus on otsuse p-s 33 õigesti selgitanud, et kuna hageja on nõustunud plaani- ja kaardimaterjali alusel kindlaks määratud kastastriüksusega ning kinnitanud enda nõustumist kinnistu ligilähedase pindala osas ostu-müügilepingus, ei saanud hagejal olla teadmist katastriüksuse täpsest asukohast ja pindalast maastikul. Hagejal puudus alus arvata, et temale väljastatud aluskaardi koordinaadid määratlevad täpselt kinnistu tegelikud piirid. Apellatsioonkaebuses viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ p 14 kohaselt kui isik ei ole avaldanud soovi maa erastamiseks katastrimõõdistamise teel, moodustatakse erastatav katastriüksus plaani- või kaardimaterjali alusel. Kui katastripidaja leiab, et katastriüksuse moodustamine plaani- või kaardimaterjali alusel ei taga ühest arusaadavust erastatava katastriüksuse piiri kulgemisest või et puudub sobiv plaani- või kaardimaterjal, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et Xxxxxxxx katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning lepingus on EV andnud sellekohase nõusoleku.
32.Vastavalt Maa-ameti andmetele on katastriüksuse andmed kantud ka kinnistusraamatusse, millest nähtub, et Xxxxxxxx katastriüksus suurusega 9,59 ha on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel (kd I tl 117). Riigikohus on selgitanud, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (vt RKTKo 3-2-1-67-12 p 20, 3-2-1-156-11 p 31). Sellest saab järeldada, et kinnistusraamatu kanne ei ole määrav ja AÕS § 56 lg-s 1 sätestatu kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamise kohta ei kohaldu (vt ka RKTKo 3-2-1-67-12 p 20).
33.Xxxxxxxx katastriüksuse maksuteate (kd I tl 120-121) kohaselt on maamaksu arvestatud 4,795 ha-lt, s.o 1/2-lt 9,59-st (EV on kinnistu kaasomanik, talle kuulub 1⁄2 kaasomandist). Maksuteatest lähtuvalt on maksuteade koostatud juhindudes mh maamaksu seaduse § 1 lg-st 3, vastavalt millele on Maksu- ja Tolliamet saanud kohalikust omavalitsusest info maksustatava maa andmete ja maksumäära kohta. Kokkuvõtvalt saab öelda, et maksuteade on koostatud kinnisasja teadaolevate pindala ja maa andmete kohta. Kui pärast katastriüksuse ülemõõdistamist peaks selguma, et Xxxxxxxx katastriüksuse pindala erineb praegu teadaolevast plaani- ja kaardimaterjali alusel määratud pindalast, siis on see aluseks edaspidi maamaks ümber arvutada.
34.Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti selgitanud, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud Xxxxxxxx katastriüksuse täpse asukoha ja sellest lähtuvalt täpse pindala tuvastamiseks tuleb teostada Xxxxxxxx kinnistu kastastriüksuse mõõdistamine ja piiride tähistamine maastikul seaduses ette nähtud korras (s.o vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“), et välja selgitada vastuolulised andmed ja teostada piiride kindlaksmääramise toiming (maakohtu otsuse p 36). Kolleegium selgitab, et katastrimõõdistamine, mis Xxxxx maaüksuse kohta on läbi viidud ja milleks mh väljastati Xxxxx maaüksuse mõõdistamise lähteülesanne nr AT xxxxxxxxxx (kd I tl 30), ei tähendanud katastriüksuse teistkordset moodustamist, vaid üksnes katastriüksuse ülemõõdistamist looduses piiri andmete täpsustamiseks. MaaKatS § 20 lg-te 14 ja 12 kohaselt tuleb plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride tähistamiseks looduses korraldada katastrimõõdistamine, mille viib läbi vannutatud maamõõtja katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Xxxxxxxx katastriüksuse 27.11.2013 mõõdistatud plaan (kd I tl 123-124) kannab märget, et kaardi koostamisel on tuginetud kaardimaterjali alusel moodustatud Xxxxxxxx katastriüksuse piiri skeemile. See tähendab, et maamõõtja ei ole 27.11.2013 mõõdistamisel ega 04.12.2013 plaani koostamisel arvestanud 9(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256 maakatastris 14.08.2009 registreeritud Xxxxx katastriüksuse andmetega. Seetõttu ei saa S & M G OÜ teostatud mõõdistamist pidada kohaseks katastriüksuse ülemõõdistamiseks, piiride ületäpsustamiseks ja märkimiseks looduses.
35.Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmise tõttu tuleb muutmata jätta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus (TsMS § 174 lg 5). EV on esitanud vastuväited maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude rahalisele suurusele. Ringkonnakohus märgib, et maakohus oleks pidanud toimetama vastaspoolele kätte nii kohtuistungil esitatud AR-i menetluskulude nimekirja (672 eurot) kui ka samal päeval pärast kohtuistungit esitatud AR-i menetluskulude nimekirja (210 eurot). Ehkki hilisem menetluskulude nimekiri on EV-ile avalikus e-toimiku süsteemis nähtavaks tehtud, ei nähtu toimikust ega Kohtute infosüsteemist, et maakohus oleks menetluskulude nimekirja EV-ile kätte toimetanud, nagu näeb ette TsMS § 176 lg 7. EV on maakohtu menetluses esitanud vastuväited üksnes esimesele menetluskulude nimekirjale ja apellatsioonkaebuses viidanud, et kohus on ebaõigesti arvestanud menetluskulusid. Ringkonnakohus on maakohtu vea parandanud ja toimetanud menetluskulude nimekirja vastamiseks EV-ile. Vastuseks jäi EV apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha juurde, et põhjendatud kulud on 240 eurot.
36.Kolleegium märgib, et maakohus on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestanud EV-i vastuväiteid nii ajakulu kui ka kostja esindaja tunnitasu suuruse osas. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 3-2-1-119-14 p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti vähendanud väljamõistetavate menetluskulude suurust ja leidnud, et esindaja töötunni hind 140 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega AR-i menetluskulude (kokku 714 eurot) põhjendatuse ja vajalikkuse osas ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lg 6). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
37.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta EV-i kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus on otsuses määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, tuleb ka ringkonnakohtul määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud (TsMS § 174 lg 3, § 177 lg 1 p 1). Kuna ringkonnakohus jätab menetluskulud EV-i kanda, siis ei hinda kolleegium EV-i menetluskulude nimekirjas nimetatud kulude põhjendatust ja vajalikkust.
38.AR esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses 672 eurot (sh käibemaks), s.o 27.03.2015 vastuse koostamine EV-i apellatsioonkaebusele 4 tundi tasumääraga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. AR kinnitas, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. EV vaidles AR-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, leides, et see tuleks jätta rahuldamata. EV põhjendas, et vastus apellatsioonkaebusele on maakohtu otsuse ümberjutustus, selles ei ole uusi argumente ega vastuväited apellatsioonkaebuses esitatule. Vastuse koostamisele ei saanud kuluda 4 töötundi. Ringkonnakohus nõustub EV-i seisukohaga osaliselt. Nagu kolleegium on eelpool märkinud, on esindaja töötunni hind 140 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja põhjendatud. Kolleegium ei pea aga AR-i menetluskulusid seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõttes. AR-i esindaja esindas kostjat ka maakohtu menetluses ning oli teadlik kaasuse asjaoludest. EV 10(11)
Tsiviilasi nr 2-14-7256 suuresti kordas apellatsioonkaebuses oma varasemalt esitatud väiteid, seega ei saanud kostja esindajal kuluda apellatsioonile vastamiseks enam kui 1,5 tundi. Kokku loeb ringkonnakohus AR-i põhjendatuks kuluks 210 eurot (1,5 x 140), millele lisandub käibemaks 42 eurot, kokku 252 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 420 euro (672252) ulatuses. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel ringkonnakohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.