Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Nurm (Advokaadibüroo Leppik & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja II esindaja: Monika XXX (isikukood XXX, epost [email protected]); Kostja III: XXX(aadress XXX); Kolmas isik: XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post [email protected]); Kolmanda isiku volitatud esindajad: XXX(isikukood XXX, e-post [email protected]) ja Katrin XXX (isikukood XXX).
Asja läbivaatamine
15.jaanuaril 2015 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Lauri XXX, kostja I XXX, kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Nurm, kostja III XXX, kolmanda isiku volitatud esindajad XXX ja Katrin XXX
Jätta XXX hagi XXX vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta XXX hagi XXX ja XXX vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulud
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta XXX kanda.
4.Rahuldada XXX menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt. Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulud 714 (seitsesada neliteist) eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata XXX menetluskulude väljamõistmise taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) euro ulatuses. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maavanema korraldusega nr 1151-k 16.06.2006 erastasid XXX ja XXX ostueesõigusega maa, asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, katastritunnus XXX. 13.09.2006 sõlmis Eesti Vabariik oma esindaja kaudu hageja ja XXX ostu- müügilepingu, mille p 1.3.6 kohaselt kinnitasid ostjad, et on lepingu objekti põhjalikult üle vaadanud ning on teadlikud maaüksuse suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas müüjale mingeid pretensioone. Lepingu p 2.1. kohaselt on maaüksuse pindala 9,5 ha.
2.XXX katastriüksus registreeriti ja 23.05.2000 väljastas XXX väljavõtte digitaalkaardist katastriüksuse koha. Väljavõte kannab märget, et käsitletav katastriüksus on moodustatud plaani alusel (kaardimaterjali alusel).
3.2009 aasta mai kuus pöördus hageja Maa-ameti poole eesmärgiga saada XXX katastriüksuse piiripunkti koordinaadid. XXX väljastas väljavõtte digitaalkaardist koos tabeliga maa ostueesõigusega erastamisel määratud piiripunktide koordinaatide kohta.
4.10.07.2009 koostas maamõõtja kostja III kostja I tellimuse alusel pöördumise ja teatas, et hageja naaberkinnistu – XXX katastriüksus on mõõdistatud ning piiriprotokolli allakirjutamine toimub 15.07.2009. XXX katastriüksuse plaanilt (19.05.2009) on näha, et piiripunkti XXX ja XXX vahel on muudetud. Plaanil on märgitud „vana katastri piir“ ja „mõõdetud piir“. XXX katastriüksuse piiripunkti on muudetud 13,4 m ja sellest tulenevalt on katastriüksuse suurus vähenenud 1716 m2.
5.Kostjale III oli vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 264 (Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord) väljastanud XXX lähteülesande, millest tulenevalt pidi maamõõtja tähistama piiripunktid, mis olid hagejale ja kostjatele I ja II antud maa ostueesõigusega erastamisel. 05.08.2009 esitas kostja III Maa-ametile piiriprotokolli (koostatud 15.07.2009) ja Maa – amet muutis piiripunkti piirikoordinaate
hageja kaasomandis oleva katastriüksuse XXX ja naaberkatastriüksuse XXX vahel. XXX piiripunkti koordinaatide muutmisest hagejat ei teavitanud.
6.Hageja on seisukohal, et ta on õigustatud nõudma omandiõiguse tunnustamist maaosale (1716m2), mis on piiripunkti koordinaatide muutmisega kostja I ja II omandis, kostja I ja II katastriüksuse andmete põhjal. Hageja nõuab hageja ja kostja I ja II vahelise piiripunkti koordinaatide muutmist nii, et see vastaks maa ostueesõigusega erastamisel plaani ja kaardimaterjali alusel kohaliku omavalitsuse poolt määratud piiripunkti koordinaatidele.
7.Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski eeldustest, mis annaks aluse XXX katastriüksuse ja XXX katastriüksuse vahelised piiripunktid mahamärkida teistel koordinaatidel, kui katastripidajal ostueesõigusega erastamisel plaani ja kaardimaterjali alusel kohaliku omavalitsuse poolt määratud piiripunktides. XXX ja XXX vahelist piiri saab tähistada ainult ostueesõigusega erastamisel määratud piiriandmetest lähtuvalt.
8.Hageja peab vajalikuks märkida, et kehtiv õigus ei anna piirikivile (ristikivile) õiguslikku tähendust. Piirikivi saaks omada õiguslikku tähendust maa õigusjärgsetele omanikele tagastamisel. Maa ostueesõigusega erastamisel plaani või kaardimaterjali alusel luuakse aga täiesti uus õiguslik olukord.
9.Olulist tähtsust omab asjaolu, et vaidlusalusel 1716 m2 asub kasvav mets, mille on hageja maa ostueesõigusega erastamisel Eesti Vabariigile kinni maksnud. Hageja on seisukohal, et millegagi ei ole põhjendatud maa ostueesõigusega erastamisel määratud piiripunkti ümberpaigutamine 13,4 m tuginedes mõõdistamisel tehtud lubatud veale.
10.Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada hageja omandiõigust hageja valduses olevale 1716 m2 suurusele maa-alale, mis asub XXX ja XXX kinnistute vahelisel alal ning mis on erastatud kaardi- ja plaanimaterjalide alusel ning kohustada kolmandat isikut viima hageja kaasomandis oleva XXX katastriüksuse (29701:005:0030) piiripunkti nr 11 koordinaadid (x 6564078.62 ja y 526112.97) vastavusse hagejale maa ostueesõigusega erastamisel kaardi-ja plaanimaterjali alusel saadud piiripunkti koordinaatidega.
11.Hagejal menetluskulud puuduvad. Kostjate I, II ja III vastuväited
12.Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Müügilepingus, millega hageja omandas 13.09.2006 Eesti Vabariigilt XXX maaüksuse on märgitud omandatava maaüksuse pindalaks 9,5 ha, kusjuures hageja oli teadlik, et viidatud lepingus on märgitud p 2.1 alla „pindala on ligilähedane“. Seega oli hageja täiesti teadlik asjaolust, et maaüksuse piir ei olnud ostuhetkel koordinaatidega määratletud.
13.XXX katastriüksuse moodustamise toimikus on maamõõtja poolt 19.05.2009 koostatud katastri-mõõdistamise seletuskiri, millest nähtub, et XXX katastriüksuse kaasomanikud on maamõõtjalt kostjalt III tellinud töö, mille eesmärgiks oli “plaani alusel koostatud katastriüksuse üle-mõõdistamine täpsema tulemuse saamiseks” ning et maamõõtja on mõõdistamise teostanud 2009. mais ja kasutanud mõõdistamisel L-EST97 koordinaatide süsteemi. Seletuskirja punktis 10 on antud piirimärkide kirjeldus, mille kohaselt ”piir on määratud 14 piiripunktiga. Toimikus on XXX katastriüksuse plaan, mis on koostatud 19.05.2009 ning vastavalt sellele plaanile on toimunud ka XXX katastriüksuse piiride maastikul kättenäitamine, mille kohta on 15.07.2009 koostatud piiriprotokoll, mille piirimärkide ja piiri kulgemise kirjelduse kohaselt on ”katastriüksuse piir tähistatud 13 piirimärgi ja 1 piiripunktiga. Piirimärkideks nr 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 12 13 on metalltorud, nr 1, 2, 3, 14 on piirikivid ja nr 10 on looduses tähistamata arvutuslik piiripunkt tee servas, 4m kaugusel tee teljest. Piir kulgeb piirimärgist nr 1-2-3-4-5-6-7-8-9 piiripunkti nr 10 piirimärki nr 11-12-13-14-1 sirgjooneliselt”.
14.Kostja III poolt 19.05.2009 koostatud katastri-mõõdistamise seletuskirjas on mh kirjeldatud piirimärke, mille kohaselt on XXX katastriüksuse piiripunktis nr 26 ja XXX katastriüksuse piiripunktis nr 3 ehk XXX ja XXX katastriüksuste (esimeses) ühises piiripunktis maastikul piirikivi (ristikivi) ning XXX katastriüksuse piiripunktis nr 27 ja
XXX katastriüksuse piiripunktis nr 4 ehk XXX ja XXX katastriüksuste piirimärkideks nr 9, 11, 12 13 on metalltorud.
15.Kostjad I, II ja III märgivad, et esitatud taotlus on ebareaalne seetõttu, et XXX katastriüksuse suhtes ei ole kunagi koordinaate mõõdistatud. Seetõttu ei ole võimalik taastada seda, mida pole kunagi olemas olnud. Hageja maa ostu-müügilepingu punktis 2.1 on sõnaselgelt sätestatud, et XXX maaüksuse pindala on 9,59 ha (pindala on ligilähedane). Kuivõrd XXX katastriüksuse pindala on ebatäpne ja mõõdistamata, siis on ka hageja poolt nimetatud suuruse esitamine samuti üksnes arvutuslik, nii nagu XXX katastriüksuse pindalagi. Selleks, et saaks rääkida XXX katastriüksuse täpsest pindalast ja sellest, kui palju on XXX katastriüksuse pindala väidetavalt vähenenud kaardimaterjali alusel moodustatud XXX katastriüksuse piiride ülemõõdistamisel, tuleb ka XXX katastriüksuse piir tähistada ja üle mõõdistada.
16.Kostjad I, II ja III on seisukohal, et piiripunkti nr 11 koordinaatide vastavusse viimiseks maa ostueesõigusega erastamisel kaardi- ja plaanimaterjali alusel saadud piirikoordinaatidega on õiguslikult võimatu, kuna nimetatud ajal piiripunkti koordinaadid puudusid.
17.Kostja I palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 672 eurot. Kostja II ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostjal III menetluskulud puuduvad. Kolmanda isiku seisukoht
18.Kolmas isik on seisukohal, et hageja nõudeid omandiõiguse tunnustamiseks ning kohustada kolmandat isikut viima hageja kaasomandis oleva XXX katastriüksuse piiripunkti nr 11 koordinaadid vastavusse hageja maa ostueesõigusega erastamisel plaanija kaardimaterjali alusel saadud piiripunkti koordinaatidega, ei ole võimalik rahuldada, kuna katastriüksuste erastamise käigus on piiripunktide koordinaadid määratud kaardilt ning omavad katastriüksuse registreerimisel üksnes abistavat tähendust. Kuivõrd XXX katastriüksusele ei ole kunagi koordinaate mõõdistatud, ei ole võimalik taastada seda, mida pole kunagi olemas olnud.
19.Kolmas isik on seisukohal, et enne, kui hageja ei ole teostanud XXX katastriüksuse piiride ülemõõdistamist, mille tulemusena tuvastatakse piiri täpne asukoht maastikul ja katastriüksuse täpne pindala, ei saa väita, et XXX katastriüksuse pindala on vähenenud. Välistatud ei ole, et mõõdistamise tulemusena võib XXX katastriüksuse pindala hoopis suureneda, nii nagu see suures XXX katastriüksuse mõõdistamise tulemusena.
20.Asjaolu, et maamõõtja kostja II on eksinud Määruses nr 264 piiriprotokolli koostamise kohta käivate sätete vastu ega ei ole kinni pidanud piiriprotokolli allakirjutamise juurde piirinaabrite kutsumiseks määratud tähtaegadest, ei ole asjas määravat tähtsust, sest piiriprotokolliga ei määrata piiripunktide asukohti, vaid üksnes informeeritakse piirinaabreid piiripunktide asukohast. Kuna hageja ei ole vaidlustanud XXX ja XXX katastriüksuse piiri asukohta maastikul, vaid dokumentides esitatud andmeid, siis ei saa hageja ka väita, et olukorras, kus tal ei olnud võimalus osaleda piiride kättenäitamisel maastikul, oleks talle mingit kahju tekkinud või tekitatud. Kolmas isik ei pea hagiavaldust õigeks ega põhjendatuks ning on seisukohal, et hageja õigusi ja huve ei ole rikutud ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
21.Kolmandal isikul menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, kolmanda isiku ja poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et kostja I ja II vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata ning kostja III osas läbi vaatamata.
23.Kohus märgib esmalt, et nähtuvalt kinnistusraamatu 23.12.2014 kandest ei ole kostja II enam XXX kinnistu kaasomanik ning XXX kinnistu ainuomanik on kostja I. Kohus
leiab, et olukorras, kus hageja on sisuliselt esitanud omandiõiguse tunnustamise nõude talle kuuluva XXX kinnistu naabriks oleva XXX kinnistu omanike vastu, saab hageja nõue olla suunatud üksnes XXX kinnistu igakordsetele omanikele. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Võttes arvesse, et kostja II ei ole enam XXX kinnistu kaasomanik, ei ole hagejal võimalik kostja II osas saavutada ka omandiõiguse tunnustamist naaberkinnistu omaniku poolt. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kostja II suhtes hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
24.Lisaks kostjatele I ja II kui XXX kinnistu algsetele kaasomanikele on hageja käesolevas asjas nimetanud kostjana III ka XXX kinnistul mõõtmist teostanud maamõõtjat. Samas nähtuvalt esitatud hagiavaldusest on hageja nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik kostjalt III, kes ei ole kunagi kuulunud XXX kinnistu omanike hulka, nõuda hagejale kuuluva kinnistu osas omandiõiguse tunnustamist. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal ei ole ka kostja III suhtes võimalik hagis nimetatud eesmärki saavutada, mistõttu esitatud hagi tuleb kostja III suhtes jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
25.Hageja ja kostja I vaidlevad asjaolu üle, kas hageja on õigustatud nõudma omandiõiguse tunnustamist 1716 m2 maaosale ning hageja ja kostja I piiripunkti nr 11 koordinaatide muutmist nii, et see vastaks maa ostueesõiguse erastamise plaani- ja kaardimaterjali alusel kohaliku omavalituse poolt määratud piiripunkti koordinaatidele. Kostja on seisukohal, et XXX katastriüksuse suhtes ei ole kunagi koordinaate mõõdistatud, mistõttu ei ole võimalik taastada seda, mida pole kunagi olemas olnud. Kolmas isik on seisukohal, et XXX ja XXX piiripunktid on maastikul koordineerimata, samuti ei ole muudetud XXX katastriüksuse piire.
26.Antud asjas on tegemist omandi kaitse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse omandi kaitset reguleerivad sätted. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 kohaselt on omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
27.Hageja ja XXX kaasomandisse kuulub kinnistu asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa, registriosa nr XXX, pindalaga 9,59 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, katastritunnus 29701:005:0030, katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel (I kd, lk 86). Kostjale I kuulub kinnistu asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa, registriosa nr XXX, pindalaga 23,19 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, katastritunnus XXX, plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksus, 16.08.2009 on maakatastrist üle võetud andmed, mille kohaselt on XXX katastriüksuse suuruseks 24,07 ha (III kd, lk 47).
28.Hageja ja XXX omandasid XXX kinnistu maa ostueesõigusega erastamisel (I kd, lk 1819). 13.09.2006 sõlmisid Eesti Vabariik, hageja ja XXX ostu-müügilepingu, mille objektiks oli maaüksus asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, koos selle oluliste osadega (I kd, lk 20-21). Maaüksuse pindalaks oli ostu-müügilepingus märgitud ligilähedane pindala, milleks oli 9,5 ha. 23.05.2000 on väljastatud väljavõte digitaalkaardist, mõõtkavaga 1:10 000, märkusena märgitud, et katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali (plaani) alusel (I kd, lk 23). XXX katastriüksuse moodustamise toimik (I kd, lk 63-86) ei sisalda andmeid XXX graafiliste koordinaatide kohta. Ka kinnistusraamatu andmetest nähtub, et XXX kinnisasja kohta on märgitud, et see on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel (I kd, lk 86).
29.XXX katastriüksuse kohta säilitatakse kolmanda isiku katastriarhiivis kahte toimikut. XXX katastriüksuse moodustamise toimikus maa erastamiseks (II kd, lk 51-70) nähtub, et katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning märkus, et pindala on ligilähendane (II kd, lk 69-70). XXX katastriüksuse moodustamise toimik maa erastamiseks ei sisalda andmeid katastriüksuse graafiliste koordinaatide kohta. XXX katastriüksuse moodustamise toimiku plaani alusel koostatud kinnistu XXX reg nr XXX mõõdistamise toimikus (II kd, lk 71-91) nähtub, et kostja I ja kostja II on tellinud töö, mille eesmärgiks on olnud plaani alusel koostatud katastriüksuse ülemõõdistamine täpsema tulemuse saamiseks omanike soovil (II kd, lk 73). Kostja III on 19.05.2009 koostanud XXX katastriüksuse mõõdistamise, mille plaanilt nähtub, et XXX ja XXX graafilisi koordinaate on muudetud ning XXX katastriüksus on vähenenud (I kd, lk 27, II kd, lk 76). 15.07.2009 on kostja III koostanud piiriprotokolli XXX katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta (II kd, lk 83). Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et XXX kinnistu maakatastri andmed on üle võetud 16.08.2009, mille kohaselt on kinnistu pindala suuruseks 24,07 ha (varasemalt 23,19 ha).
30.Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg 14 sätestab, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Katastripidaja poolt kinnitatud katastrikaardi väljavõtte alusel plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamisel või looduses piirimärkidega tähistatud piiride taastamisel arvestatakse MaaKatS 12. lõikes sätestatud lubatud veaga. MaaKatS § 12 lg 12 sätestab, et kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid katastrikaardil ei lange kokku või, vastupidi, määrab katastripidaja katastriüksuse registreerimiseks lubatud vea suuruse tulenevalt katastri aluskaardist, kuid viga ei või olla suurem kui 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgu suhtes, kusjuures looduses piirimärkidega tähistatud piiri ei muudeta. MaaKatS § 20 lg-st 13 tuleneb, et kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid looduses ei lange kokku või, vastupidi, ning on tuvastatav, et plaanija kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, võetakse aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir. Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride muudatus kantakse mõõdistamisandmete alusel katastrikaardile, olemasolevaid katastriüksuse plaane ei muudeta ning edaspidi on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist.
31.Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ § 2 lg 1 kohaselt moodustatava katastriüksuse piiride määramist, tähistamist ja mõõdistamist, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamist ja katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamist ning teostatud katastrimõõdistamise kontrollimist teostamise õigus, välja arvatud kitsenduste selgitamine ja katastrimõõdistamise kontrollimine, on üksnes maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul. Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 § 7 lg 4 kohaselt plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse piiriprotokollist ja/või katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ning olemasolevatest piirimärkidest.
32.Kohus on seisukohal, et kuivõrd XXX ja XXX kastastriüksused on moodustatud ostueesõigusega erastamisel kaardi- ja plaanimaterjali alusel ja katastriüksuste piirid näidati kinnistu omanikele kätte kaardil, siis tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 14 saab
piiride kättenäitamine looduses toimuda üksnes katastrimõõdistamise teel. XXX katastriüksuse moodustamise toimiku plaani alusel koostatud kinnistu XXX reg nr XXX mõõdistamise (II kd, lk 71-91) nähtub, et kostja I ja kostja II on tellinud töö, mille eesmärgiks on olnud plaani alusel koostatud katastriüksuse ülemõõdistamine täpsema tulemuse saamiseks omanike soovil (II kd, lk 73). Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et XXX kinnistu maakatastri andmed on üle võetud 16.08.2009, mille kohaselt on kinnistu pindala suuruseks 24,07 ha (varasemalt 23,19 ha).
33.Kohus leiab, et hagejal pidi olema teadmine, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala pole täpne, eelkõige kuna 13.09.2006 ostumüügilepingu punktist 2.1 (I kd, lk 20-21) tulenes, et maaüksuse ligilähedane pindala on 9,5 ha. Ostu-müügilepingu punktis 1.3.6 on hageja ja XXX kinnitanud, et on lepingu objekti põhjalikult üle vaadanud ning on teadlikud maaüksuse suurusest ja piiridest (I kd, lk 20-21). Ka Vabariigi Valitsuse 29.04.1997 korra nr 88 „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“ punkti 8 kohaselt kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Hagejale on 31.05.1999 koostatud XXX maaparanduspiirkonna piiriprotokollis kätte näidatud katastriüksuse piirid, millega nõustumist on hageja väljendanud enda allkirjaga (II kd, lk 32-39). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt võib jõuda veendumusele, et tegemist ei ole täpse ja korrektselt kindlaksmääratud pindalaga, vaid ligilähedase pindalaga ning hageja ja XXX on väljendanud nõustumust katastriüksuse piiri ja pindalaga plaanil, mitte aga mõõdistatud ja tähistatud piiridega maastikul, seega ei ole XXX katastriüksusel kunagi katastrimõõdistamist toimunud. Olukorras, kus hageja on nõustunud plaani- ja kaardimaterjali alusel kindlaks määratud kastastriüksusega ning kinnitanud enda nõustumist kinnistu ligilähedase pindala osas ostu-müügilepingus, ei saanud hagejal olla teadmist katastriüksuse täpsest asukohast ja pindalast maastikul, seega ei ole hagejal käesoleva juhul võimalik omandiõiguse tunnustamist nõuda. Ka kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et hagejale ja XXX kuuluv katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning katastriüksuse piiride ülemõõdistamist ei ole toimunud (I kd, lk 86).
34.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et hagejal puudus teadmine, et katastriüksus on kindlaks määratud üksnes plaani- ja kaardimaterjali alusel, mis ei pruugi ühtida katastriüksuse mõõdistamise tulemusega maastikul. Seega pidi hageja olem teadlik riskist, et kastastriüksuse moodustamisel plaani- ja kaardimaterjali alusel on piir maastikul tähistamata ja pindala ei ole saadud mõõdistamise tulemusena, vaid on ligilähedane, kaardi alusel välja arvutatud.
35.Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga selles, et plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisel on praktiliselt võimatu tagada katastriüksuse moodustamise algdokumentides fikseeritud pindala, selline hälve on juba seadusandja poolt sisse kirjutatud (vt määruse nr 88 korra punkt 4 ja MaaKatS § 20 lg 12) ning sellega peab arvestama iga maaomanik, kes antud viisil katastriüksuse moodustamisega on nõustunud. Kostja III poolt 19.05.2009 koostatud katastriüksuse mõõdistamise plaanilt nähtub, et XXX kinnistu piiripunkti on muudetud vana katastripiiri suhtes 13,4 m XXX kinnistu poole (I kd, lk 27). Plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse ning katastriüksuse mõõdistamisel ja piiride tähistamisel maastikul on ilmnenud MaaKatS § 20 lg-12 sätestatud ulatusse jääv plaaniline viga (kuni 50 meetrit).
36.Kohus selgitab kooskõlas kolmanda isiku seisukohtadega, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse täpse asukoha ja sellest lähtuvalt täpse pindala
tuvastamiseks tuleb teostada XXX kinnistu kastastriüksuse mõõdistamine ja piiride tähistamine maastikul seaduses ette nähtud korras, et välja selgitada vastuolulised andmed ja teostada piiride kindlaksmääramise toiming. Kuna XXX kinnistu katastriüksuse piirid on looduses kätte näidatud ning tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 13 võetakse olukorras, kus plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir, siis tuleb asuda seisukohale, et tegelikud piiripunkti koordinaadid on välja selgitatud XXX kinnistu katastrimõõdistamisel ning nendest piiripunktide koordinaatidest tuleb vaidluse lahendamisel ka lähtuda, mitte aluskaardi koordinaatidest.
37.Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-57-14 punktis 8 nõustunud maakohtu seisukohaga, et aluskaardil määratud piiripunktide koordinaadid ei pruugi olla täpsed. Sel põhjusel ei tekita ainuüksi asjaolu, et XXX katastrimõõdistamise tulemused ei lange kokku XXX katastriüksuse piiripunktide aluskaardi koordinaatidega, kahtlusi XXX katastrimõõdistamise tulemuste seaduslikkuses ega anna alust arvata, et raiutud kuused kuulusid hagejale. Riigikohus on eelnimetatud lahendis nõustunud maakohtus tuvastatud asjaoluga, mille kohaselt raiutud kuused asusid käesoleva vaidluse esemeks oleval maaüksusel ning see maaüksus kuulub kostjale I.
38.Kohus märgib, et kolmas isik on hagejale korduvalt selgitanud (I kd, lk 37-39 ja 42-43), et kui XXX katastriüksuse mahamärkimisel on tekkinud vastuolu XXX katastriüksuse piiride kulgemisega maastikul, tuleb vaidlusaluse piiri asukoht kindlaks määrata ja teostada XXX katastriüksuse piiride mahamärkimine maastikul, hageja seda teinud ei ole.
39.Kohus on seisukohal, et ka asjaolu, et hageja sai XXX kinnistu piiriprotokolli allkirjastamisest teada hilinemisega, ei muuda XXX kinnistu katastrimõõdistamise tulemusi tühiseks. Kostja III poolt on tähtkirjaga teade hagejale välja saadetud 10.07.2009 (I kd, lk 26) piiriprotokolli allakirjutamise ajast, mis toimus 15.07.2009. Hageja märgib, et on tähtkirja kätte saanud peale piiriprotokolli allkirjastamist, s.o 30.07.2009. Kohus leiab, et olenemata asjaolust, et hageja sai piiriprotokolli allkirjastamisest teada hilinemisega, oli hagejal võimalik vaidlustada katastrimõõdistamise tulemusi ka peale piiriprotokolli allkirjastamist, seega tegemist ei ole käesoleva vaidluse lahendamiselt tähtsust omava asjaoluga, mida kohus peaks asja lahendamisel analüüsima.
40.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist käesoleva vaidluse esemeks olevale maaüksusele AÕS § 89 kohaselt, kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostja I valdaks või tema omandile oleks liidetud tegelikkuses hagejale kuuluv maaüksus. Kohus, lähtudes muuhulgas Riigikohtu seisukohast, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
41.Tulenevalt TsMS §-st 126 on hagi hind 623 eurot. Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 162 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd kohus jätab esitatud hagi kostja I suhtes rahuldamata ning kostjate II ja III osas läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
44.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja I esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Kostja I palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 882 eurot (sisaldab käibemaksu).
47.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 14.01.2015 asja materjalidega tutvumiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks 4 tundi ning 1,25 tundi kohtuistungil osalemiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 15.01.2014 toiminud kohtuistung kestnud 1 tund ja 10 minutit (III kd, lk 25-29). Kohus leiab, et põhjendatud ajaliseks kuluks materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks saab pidada 3 tundi. Kohus märgib, et kuna kostja I esindaja ei olnud varasemalt menetluse kestel kostjat I esindanud, siis saab materjalidega tutvumiseks kulunud aega pidada põhjendatuks, samuti kohtuistungiks ettevalmistamise aega, sest esindajal tuli kostja I esindamiseks tutvuda kõigi asjas esitatud dokumentidega. Kohus leiab, et kuna kostja I esindaja ei ole kohtule kohtukõneteese esitanud, siis ei ole kohtukõneteeside koostamiseks kulunud 1 tunnine ajaline kulu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil osalemiseks on põhjendatud 1,25 tunnine ajaline kulu, arvestades kohtuistungi kestvust.
48.Kokku on kostja I esindaja töötunnid põhjendatud 4,25 tunni osas. Kostja I esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-21-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul on kostja I kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
49.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja I esindaja töötunnihind
140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja I esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja I esindaja töötundide põhjendatud maht oli 4,25 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 140 eurot, on kostja I esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 714 eurot.
50.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja I menetluskulud 714 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 714 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 168 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja I menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asjas toimunud istungit, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
51.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja I on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.