Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

A. J. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Avaldajal puudub vara ja sissetulekud. Võlgnikul on kohustusi, mida ta ei suuda tasuda (täitemenetlused). Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. A. J. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus võttis 02.07.2015. a määrustega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Kruppi. Ajutine haldur esitas 31.07.2015. a kohtule aruande.

ARUANDE SISU

I Võlgniku üldiseloomustus

A. J. (edaspidi võlgnik), sündinud xxx. a, isikukood xxx, asukoht: xxx. Võlgnik kannab karistust Viru Vanglas alates 11.08.2014. a. Karistuse kandmise aeg lõpeb 2015. a augustis.

Töökoht: töötu. Viru Vangla 23.07.2015. a teatise nr 2-5/23596-2 kohaselt on võlgnik olnud Viru Vanglas tööga hõivatud alljärgnevalt: perioodil 01.11.2014. a kuni 01.02.2015. a koristaja; perioodil 12.01.2015. a kuni 13.03.2015. a toidujagaja. Igakuine sissetulek: töövõimetuspension, mille suurus on ca 56 eurot. Töövõimetuspensioni maksmine on peatatud vanglakaristuse kandmise ajaks, st kuni 2015. a augustini. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline. Ülalpeetavad (lapsed): võlgnikul puuduvad rahvastikuregistri andmetel järeltulijad.

II Maksejõuetuse tekkimine

Võlgniku selgituste kohaselt kannab ta alates 2014. aastast Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu 04.11.2013. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-13-8614. Ajutine haldur täpsustab, et võlgnik kannab käesoleval ajal karistust karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 ning § 121 järgi. Karistuse kandmise aeg lõpeb 2015. a augustikuus. Võlgnik lisab oma seletuskirjas, et on invaliid ja sel põhjusel on tema võimalused tööga raha teenimiseks osaliselt piiratud. Võlgnikule on määratud töövõimetuspension, mille suurus on ca 56 eurot. Töövõimetuspensioni maksmine on peatatud vanglakaristuse kandmise ajaks, st kuni 2015. a august. Võlgnikul on täitmata Viru Maakohtu 04.11.2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-8614 võlgnikult väljamõistetud menetluskulude osas. Nimetatud otsus on esitatud sisse nõudmiseks kohtutäiturile. Lisaks eeltoodule on võlgniku suhtes jõustunud veel kaks kohtulahendit, mis on esitatud sisse nõudmiseks kohtutäituritele. Muid rahalisi kohustusi võlgnikul enda väitel ei ole. Võlgniku selgituste kohaselt tal vara ei ole. Võlgnik lisab oma seletuskirjas, et vanglas ta ei tööta ning võimalused tööle saamiseks vanglast vabanemisel ei ole käesoleval ajal selged. Võlgnik on avaldanud soovi tegeleda pärast vanglakaristuse kandmist mõistlikult tulutoova tegevusega ning selle jaoks on võlgnikul plaanis otsida endale töö. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab võlgnik, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku hinnangul tema majanduslikust olukorrast ja tervisega seotud võimalustest tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on varasemalt kriminaalkorras karistatud: Ida-Viru Maakohtu 19.02.1996. a otsusega kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 139 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 6 aastat tingimisi katseajaga 1 aasta. Ida-Viru Maakohtu 20.02.1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 8 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta. Ida-Viru Maakohtu 08.08.1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi arestiga 20 päeva. Kohtla-Järve Linnakohtu 17.11.1999. a otsusega KrK § 15 lg 2 – KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahviga 440 krooni. Ida-Viru Maakohtu 07.01.2001. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta.

Ida-Viru Maakohtu 21.08.2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. 09.06.2004. a Ida-Viru Maakohtu määrusega pöörati vangistus 3 kuud KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ida-Viru Maakohtu 21.09.2005. a otsusega KarS § 200 lg 3 p 7, KarS § 74 lg 1, 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 5 kuud 14 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 08.05.2006. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi vangistusega 6 aastat 5 kuud 14 päeva. Viru-Maakohtu 04.11.2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 121 järgi. Viimati nimetatud kuriteo eest karistati võlgnikku ühe aastase vabadusekaotusega, katseajaga 3 aastat ja võlgnik vabaneb kinnipidamisasutusest 2015. a augustikuus. Ajutise pankrotihalduri käsutuses on võlgniku viimase viie aasta (alates juuli 2010. a) AS-i Swedbank arvelduskonto väljavõte, millest nähtub, et võlgnik on saanud perioodil september detsember 2012. a Eesti Töötukassalt töötutoetust. Perioodil mai – oktoober 2013. a töötasu OÜ-lt Bellus Furnitur (registrikood xxx). Samuti nähtub arvelduskonto väljavõttelt, et võlgnik on perioodil jaanuar – mai 2014. a saanud Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt pensioni, mille suurus on ca 56 eurot. Muid olulisi tähelepanekuid ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur lisab, et Viru Vangla 23.07.2015. a teatise nr 2-5/23596-2 kohaselt on võlgnik olnud Viru Vanglas tööga hõivatud alljärgnevalt: Viru Vangla 23.10.2014. a tööle määramise käskkirjaga nr 6-2/1422 määratud tööle koristajaks perioodil 01.11.2014. a kuni 01.02.2015. a. Ajutise pankrotihalduri hinnangul avaldab võlgniku maksejõuetusele tugevat mõju võlgniku pidev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on võlgnik mitmel korral vanglas viibinud ning viibib vanglas ka käesoleval ajal. Võlgniku suhtes on lõpetatud 12 täitemenetlust, sissenõudjaks on teiste hulgas Ida-Viru Politseiprefektuur. Seoses võlgniku viibimisega vanglas puudub tal käesoleval ajal püsiv sissetulek ning see muudab võimatutuks võlgnevuste tasumise. Võlgniku suhtes on käesoleval ajal pooleli kolm täiteasja. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks pangakontol olev raha 11,23 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension, mille suurus on ca 56,00 eurot. Ajutine haldur lisab, et võlgnik ei ole vastanud teabenõudele, milles haldur palus muuhulgas täpsustada maksejõuetuse tekkimise aega. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on varaseim käesoleval hetkel menetluses olev täitemenetlus algatatud juba 2008. a, seega võib järeldada, et makseraskused tekkisid juba 2008. a, mil võlgnik viibis kinnipidamisasutuses ning ei täitnud oma kohustusi võlausaldaja ees nõuetekohaselt.

III Võlgniku varad

Võlgniku 18.05.2015. a pankrotiavalduse kohaselt tal vara puudub. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab: Swedbank AS-is:

- arvelduskontot nr EE402200221019054981, mille saldo 13.07.2015. a seisuga on 11,23 eurot. BIGBANK AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, DNB Pank AS-is, Versobank AS-is, LHV Pank AS-is ning Tallinna Äripanga AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. Ajutine haldur märgib, et käesoleva aruande koostamise aja seisuga ei ole päringule vastanud SEB Pank AS, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal. Swedbank Liising AS-iga, ALG Liisingu AS-iga, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, Nordea Finance Estonia AS-iga, Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga, DNB Pank AS-iga ega Krediidipanga Liisingu AS-iga, võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Ajutine haldur märgib, et käesoleva aruande koostamise aja seisuga ei ole päringule vastanud AS SEB Liising ning Danske Bank A/S Eesti filiaal. Maanteeameti 07.07.2015. a vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette käesoleval ajal ega ka viimase viie aasta jooksul registreeritud. Võlgnik ei ole registreeritud ka vastutava kasutajana. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 07.07.2015. a andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel käesoleval ajal võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Samuti ei ole võlgnik märgitud õigustatud isikuks kolmandatele isikutele kuuluvate kinnisasjade suhtes. Elektroonilise äriregistri andmetel puuduvad võlgnikul kehtivad ning ka kehtetud seosed juriidiliste isikutega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks pangakontol olev raha 11,23 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension, mille suurus on ca 56 eurot, mida ei saa täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 10 kohaselt täitmisele pöörata. IV Võlgniku kohustused (võlad)

Võlgniku 18.05.2015. a pankrotiavaldusese kohaselt on võlgnikul kohustusi 1 430,88 euro ulatuses alljärgnevalt: 1) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 778,05 eurot; 2) Kohtutäitur Andrei Krek 260,95 eurot; 3) Telekom AS 104,28 eurot; 4) OÜ Luutar 287,60 eurot. OÜ Luutar nõude osas märgib võlgnik oma kohustuste nimekirjas, et nõudele lisanduvad kohtutäituri tasud. Kohtutäitur ei ole vastanud võlgniku päringule.

Ülaltoodud nõuete osas märgib ajutine haldur järgmist. Ajutine haldur pöördus Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõude osas 22.07.2015. a kohtutäituri Andrei Krek poole palvega teatada ajutisele haldurile, kui suur on nimetatud menetluses nõude jääk ning täitemenetluse kulu. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole kohtutäitur ajutise halduri päringule vastanud. Ajutine haldur pöördus Eesti Telekom AS (registrikood xxx) nõude osas 22.07.2015. a kohtutäituri Kristel Maalman poole palvega teatada, kui suur on nimetatud menetluses nõude jääk ning täitemenetluse kulu. Kohtutäitur Kristel Maalman esitas 22.07.2015. a ajutisele pankrotihaldurile väljavõtte toimiku koopiast, mille kohaselt Eesti Telekom AS-i nõudejääk on 102,01 eurot. Ajutine haldur pöördus OÜ Luutar (registrikood xxx) nõude osas 22.07.2015. a kohtutäitur Risto Kütt poole palvega teatada, kui suur on nimetatud menetluses nõude jääk ning täitemenetluse kulu. Kohtutäitur Risto Kütt teatas 27.07.2015. a ajutisele pankrotihaldurile, et nõude jääk kokku on 406,36 eurot, millest 287,60 eurot on OÜ Luutar nõude jääk, 99,60 eurot kohtutäituri tasu ja 19,16 eurot menetluse algatamise tasu. Swedbank AS-i 13.07.2015. a vastuse kohaselt on võlgniku arvelduskontol broneeritud kaardi hooldustasudeks 24,00 eurot. Muid kohustusi Swedbank AS-i ees ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgniku suhtes 10.07.2015. a seisuga algatatud maksumenetlusi ning tema suhtes ei ole käimasolevaid maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.07.2015.a andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Jrk

Toimiku nr

Avamise kuupäev

Sissenõudja

Nõue EUR

Kohtutäitur

095/2008/1040

26.02.2008

EMT AS (reg.kood xxx)

328,34

072/2013/174

12.02.2013

287,60

066/2014/146

27.01.2014

OÜ LUUTAR

(reg.kood xxx)

KOHTUTE

RAAMATUPIDAMIS

KESKUS xxx

Kristel Maalman Risto Kütt

778,05

Andrei Krek

Võlgniku suhtes on kokku avatud 31 täitemenetluse toimikut. Võlgniku suhtes on lõpetatud 22 täitemenetlust, neist varaseim on algatatud 2000. aastal. Üle tulnud teiselt täiturilt toimikuid on märgitud 6. Toimiku nr 095/2008/1040 osas märgib ajutine haldur järgmist. EMT AS on äriregistrist kustutatud 01.09.2014. a. Nõue on üleläinud EMT AS õigusjärglasele AS-ile Eesti Telekom. Seega toimiku nr 095/2008/1040 osas on korrektne märkida sissenõudjaks AS Eesti Telekom. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 571,37 eurot.

V Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi.

VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus ning teadaolevate kohustuste maht on ca 1571,37 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku pidev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on võlgnik mitmel korral vanglas viibinud. Võlgnik kannab ka käesoleval ajal karistust kinnipidamisasutuses ning tal puudub püsiv sissetulek, mis muudab võlgnevuste tasumise võlgniku poolt võimatuks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169jj. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab A. J.i pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 1 571,37 eurot ning võlgnikul vara puudub. Kohus kuulutab välja A. J.i pankroti. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Martin Krupp vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Martin Kruppi pankrotihalduriks A. J.i pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.